Mõista K.K.lt Ü.M. kasuks välja menetluskulu 500 eurot ja viivis sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ü.M. (hageja) esitas hagi K.K. (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks võlg 1345,75 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 163,05 eurot ja edasine viivis põhivõlalt seadusjärgses määras. Kostja algatas koos E.M. 29.04.2010 H.M. pärimismenetluse. 29.06.2010 notar Ülle Mesi tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on H.M. pärijaks testamendi alusel kostja. Tallinna notar Liivi Laos teatas 10.08.2015 pärimismenetluse algatamisest, kuna XXXXXXXXX suri E.M.. E.M. pärijaks on hageja. Kuna H. ja E.M. kuulus abielu kestel soetatud korteriomand XX (uue registriosa numbriga XXXXXXX), läks kostjale tema osa korteriomandi ühisomandist üle H. surmaga XXXXXXXXX ja hagejale hageja osa korteriomandi ühisomandist üle E.M. surmaga XXXXXXXXX pärimisseaduse alusel kinnistusraamatu kande väliselt. Hageja ja kostja on viidatud korteriomandi ühisomanikud seega alates XXXXXXXXX. Hageja ja kostja võõrandasid ühisomandikena korteriomandi 25.01.2019, uus omanik kanti kinnistusraamatusse sisse 29.01.2019. Kostja ja hageja kohustusid ühisomanikena kandma korteriomandi majandamise, valdamise ja kasutamisega seotud kulud solidaarvõlgnikena seadusandlusest lähtuvalt võrdselt. Vaatamata hageja nõudele ei ole kostja tasunud alates 2016. aastast enda osa maamaksust ja korteriühistu väljastatud arvetest ning alates 2018. aastast ka elektri tarbimise eest. Hageja nõuab kostjalt perioodi 2016. a kuni 29.01.2019 korteriühistu esitatud arvete ja 2016. a kuni 2018. a maamaksu ning 2018. a elektrienergia arvete tasumist 50% ulatuses, mis on kokku 1345,75 eurot (2691,50x50%).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja omandas selle korteri testamendi alusel ainuisikuliselt pärast E.M. surma. Hageja kasutas korterit oma asjade hoidmiseks. Varasemalt, st pärast E.M. hooldekodusse paigutamist, oli korter täiesti korras ja elamiskõlbulik. 2018 aastaks oli korter lagastatud, sh välisuks lõhutud, tualett lammutatud, veetorustik umbes ja elektrit ei olnud võimalik sisse lülitada. Hageja tekitas kostjale korteri omastamise ja lagastamisega otseselt varalist kahju suures ulatuses. Kostja ei ole nõus kompenseerima hagejale kommunaalmakseid, maamaksu ja muid halduskulusid, sest pärast H.M. surma elas korteris üksinda tema abikaasa E.M., kes lubas
kanda kõik kulud, mis on seotud korteriga. Korteri ühisomanikena on kostja ja hagejat kinnistusraamatusse kantud 04.06.2018. Seega on kostja omanik alates 04.06.2018.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus mõistis 25. septembri 2019 otsusega kostjalt välja hageja kasuks 1345,75 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 163,05 eurot. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Kostjalt mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 1183 eurot. Hagi rahuldati. KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand pärijale üle pärandi avanemisel. E.M. suri XXXXXXXXX. Kostja on E.M. pärija, seega läks pärand kostjale üle pärandaja surma hetkel, so XXXXXXXXX. Hageja ja kostja said korteriomandi ühisomanikeks XXXXXXXXX. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Hageja on kandnud ainuisikuliselt kõik korteriga seotud kulutused. Tulenevalt eeltoodud sätetest on hagejal õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist pooles summas. Kostja ei vaidle sellele vastu, et hageja on tegelikult kandnud korteriga seotud kulud. Hageja on esitanud tõendina kohtule arved ja kviitungid kommunaalteenuste ja muude maksude kohta (dtl 51-89), mis tõendavad korteriga seotud kulusid. Kostja ainuke vastuväide on, et hageja kasutas korterit oma asjade hoidmiseks ning on korteri väärtust oma tegevusega vähendanud; seega väidetavalt on hageja kostja arvelt rikastunud. Kostja ei ole esitanud tõendeid nimetatud väidete tõendamiseks. Kostja nimetab tõenditena pildid, mis on tehtud aastal 2018. Kohus ei saa esitatud piltide põhjal öelda, milline oli korteri olukord varasemalt ning kas see on võrreldes 2018. aastaga kuidagi hageja süül halvenenud. Kostja ei ole esitanud hageja vastu ka vastuhagi.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks või teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei selgitanud kogenematule menetlusosalisele võimalust ja vajadust saada riigi õigusabi. Sellega rikuti TsMS 217 lg 8 ja TsMS § 219 lg 7. Eelmenetlus oli puudulik ja kohus ei täitnud selgitamiskohustust asjaolude väljaselgitamise ja tõendamise kohta. Vastuses hagile tugines kostja asjaolule, et hageja omandas korteri testamendi järgselt ainuisikuliselt. Kohus ei ole välja selgitanud, mida kostja selle väide all silmas pidas ja kuidas see poolte õigusi mõjutab. Kostja tugines asjaolule, et korter oli hageja ainukasutuses, hageja pidas ennast ainuomanikuks ja kandis sellele vastavalt korteriga seotud kulud ainuisikuliselt, ühtegi nõuet kostjale esitamata. Ühtlasi puudusid kostjal korteri võtmed ja seega korteri kasutamise võimalus. Tegemist võis olla hagi rahuldamist välistavate asjaoludega. Kostja tugines asjaolule, et hageja kasutas korterit oma asjade hoidmiseks. Kostja tugines kasutuseelisele.
Kostja tugines võimalikule kahjunõudele hageja vastu. Seega tugines kostja sisuliselt tasaarvestuse vastuväitele, mille asjaolude esile toomise ja tõendamise vajadust ei ole maakohus kostjale selgitanud. Kostja tõi esile asjaolu, et pärast H.M. surma elas korteris üksinda tema abikaasa E.M., kes lubas kanda kõik kulud, mis on seotud korteriga. E.M. on hageja õiguseelane. Seega viitas kostja asjaolule, et temal ja hageja õiguseelase vahel oli kokkulepe, et korteriga seotud kulud kannab viimane. Kostja soov oli esitada hageja nõudele tasaarvestuse vastuväide - „hageja omastas korteris olnud antiikmööbli, mille turuhind oli ka umbes 2000 eurot“. Kohus oleks pidanud nimetatud asjaolud hindama ja selgitamiskohustuse täitma. Kostja sai pärast advokaadi poole pöördumist (pärast kaevatava kohtuotsusega tutvumist) teada, et tal oli võimalus esitada hageja vastu võimaliku tasaarvestuse jaoks nõue (vajadusel ka vastuhagi vormis) H.M. pärandvara hüvitamiseks. Alles praegu sai kostja teada, et H.M. pärandvara hulka kuulus mitte ainult korteri 1⁄2 osa (mille kulude hüvitamist kostjalt nõutakse), vaid ka märkimisväärsed rahasummad. Maakohus ei ole kostja tähelepanu võimalike vastuväidete kvalifikatsioonile juhtinud ega ole võimaldanud selle kohta arvamust avaldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Eelmenetluse rikkumised ei kujuta endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist ja ei mõjutanud asja lahendamise tulemust. Poolte nõusolekul toimus maakohtu menetlus kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei teki kohtul menetlusosalistega vahetut kontakti, seetõttu saab kohtul kujuneda hinnang pooleks oleva füüsilise isiku võimest kaitsta oma õigusi üksnes tema kirjalikest seisukohtadest. Toimikust nähtuvalt esitas kostja kõik oma seisukohad tähtaegselt, sisukalt ja formaalselt korrektselt, tuues välja ka oma väiteid toetavaid materiaalõigusnorme erinevatest seadustest. Seadusest ei tulene, et kohtu selgitamiskohustuse sisu ja ulatust sõltub sellest, kas menetlusosalist esindab advokaat või mitte. Lihtmenetluse korral on asja väikest kaalu arvestades selgitamiskohustusele esitatavad nõuded leebemad. Kostja sai korteri ühisomandi XXXXXXXXX, hageja aga XXXXXXXXX. Seega oli hageja korteri ühisomanik perioodil 01.10.2015 kuni 04.06.2018. Hageja ei ole kasutuseeliseid saanud ega korterit halvendanud või kahjustanud. Hageja ei ole korterist enda asjade ladustamispaika teinud ning korter oli kapitaalremonti vajavas seisus juba siis, kui kostja sai ühisomanikuks. Kostja ei ole enda tasaarvestuse nõuet tõendanud.
6.Ringkonnakohus jättis 5. veebruari 2020 määrusega asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele ja vastusele lisatud uued tõendid (konto väljavõtted, ekraanipildid, pärimisregistri andmed, omandiõiguse tunnistus).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.Kostja (apellant) vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et maakohtus ega apellatsioonkaebuses ei ole kostja esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.
9.Õige ei ole kostja väide, et ta ei saanud enne kinnistusraamatu kande tegemist omanikuks. PärS § 4 lg 1 kohaselt läheb pärandi avanemisel pärand üle pärijale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et kostjale läks omandiõigus üle pärandi avanemisel XXXXXXXXX. Pärimise korral kinnistusraamatu kande tegemisega ei teki ega lõpe omandiõigus.
10.Kuna kostja ja hageja olid kinnisasja ühisomanikud alates XXXXXXXXX kuni kinnisasja võõrandamiseni, siis vastutasid nad solidaarselt korteriomandist tulenevate kohustuste eest. Hageja esitas faktilised asjaolud ja neid tõendavad tõendid selle kohta, et ta kandis kohustusi üksi. Kostja ei vaidlustanud hageja väiteid kulutuste kandmise osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega hageja nõude põhjendatuse osas ning ei korda maakohtu põhjendusi käesolevas otsuses kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6.
11.Ringkonnakohus ei nõustu kostja väidetega, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme ja nende rikkumiste tõttu ei saanud kostja esitada tasaarvestusenõuet. Kostja väide, et maakohus oleks pidanud talle selgitama õigusabi saamise võimalusi ei põhine seadusel. Kostja esitas maakohtule menetlusdokumendid tähtaegselt ja nendest ei saa järeldada, et kostja ei suuda end ise esindada või et tal puuduvad võimalused esindaja võtmiseks. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtu eelmenetlus oli puudulik, maakohus ei täitnud selgitamiskohustust asjaolude esiletoomise ja tõendamiskoormuse osas. Asja materjalidest nähtub, et 13.03.2019 koostatud hagi menetlusse võtmise määruses selgitas maakohus kostja vastuse vormi- ja sisunõudeid mh seda, et kostja peab esitama kõik oma vastuväited ja tõendid ning märkima, kas ta soovib esitada vastuhagi (dtl 97). Kostja esitas hagile kirjaliku vastuse koos 9 lisaga 19.03.2019 (dtl 142-145). Lisaks andis maakohus kostjale veel kahel korral võimaluse oma seisukohtade ja põhjenduste esitamiseks. Samuti tegi maakohus poolete ettepaneku asja lõpetamiseks kokkuleppega (dtl 210). Kostja esitas 13.05.2019 oma seisukohad, kus muuhulgas märkis, et ei välista asja lahendamist kompromissiga juhul, kui hageja loobub korteris olnud antiikmööblist kostja kasuks Sellisel juhul on kostja nõus kompromissi alusel maksma kohtu menetluskulud hagejaga võrdselt (dtl 214-216). Pooled kokkuleppele ei jõudnud ning maakohus määras 16.08.2019 vaadata asi läbi kirjalikus menetluses, määras lõplike seisukohtade esitamiseks tähtaja ja tegi teatavaks otsuse tegemise aja (dtl 228).
12.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei tuginenud maakohtu menetluses oma võimalikule vastunõudele ega esitanud asjaolusid, millest oleks saanud tuletada tasaarvestuse avalduse esitamise soovi. Olukorras, kus menetlusosaline ei esita kohtule asjaolusid, millest nähtuks, et kostja soovib konkreetse kohtumenetluse raames esitada tasaarvestuse avalduse või vastunõude, ei lasunud maakohtul kohustust selgitada kostjale tasaarvestuse tegemise eelduseid ja korda ega tasaarvestuse vastuväite esitamise võimalust. Selline kohustus on maakohtul üksnes juhul, kui kostja oleks kasvõi osaliseltki kohtu ette toonud tasaarvestuse olukorrale viitavad asjaolud.
13.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses väitele, et maakohtu poolsete menetlusnormide rikkumise tõttu ei saanud ta hageja nõuet tasaarvestada, kuid kostja ei ole ka maakohtu otsuse tegemise järgselt ega apellatsioonkaebusega koos teinud tasaarvestuse avaldust. Ringkonnakohus märgib, et kui kostja leidis, et tal on tekkinud tasaarvestuse õigus, siis sõltub tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes tasaarvestavast poolest (kostjast) ning VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud faktilisi asjaolusid, mille alusel saaks seisukoha võtta, millal tasaarvestuse õigus tekkis, millises summas ja kas ning millal kostja tasaarvestuse avalduse tegi. Kui kostja leiab, et tal on nõue hageja vastu, siis käesolevas menetluses tasaarvestusele tuginemata jätmisega ei minetanud kostja nõude esitamist eraldi menetluses.
14.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja TsMS § 171 lg 1 alusel ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda. Hageja esitas taotluse mõista kostjalt välja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 720 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi kulus hagejal vastuse koostamisele 6 tundi, seega osutati õigusabi hinnaga 120 eurot /h (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse TsMS § 175 lg 1 alusel osaliselt. Ringkonnakohus peab menetluse sisu, õiguslikku keerukust ning eelnevat maakohtu menetlust arvestades, samuti õigusabi tunnihinna suurusest tulenevat professionaalsust eeldades, põhjendatud ja vajalikuks menetluskulude suuruseks apellatsioonkaebusele vastamiseks 500 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda seadusjärgset viivist kuni täiemiseni.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.