Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 05.03.2020, Tallinn 2-19-18977 Tallinn, Õismäe tee 84 korteriühistu hagi OÜ WINDAIR vastu võla nõudes 2112,70 eurot Hageja: Tallinn, Õismäe tee 84 korteriühistu (registrikood 80143535, asukoht Õismäe tee 84, 13513 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ WINDAIR (registrikood 11228226, asukoht Lastekodu tn 48, 10144 Tallinn, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli (Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli; [email protected]) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud hageja kanda. 2.2 Välja mõista hagejalt Tallinn, Õismäe tee 84 korteriühistu kostja OÜ WINDAIR kasuks menetluskulud summas 775 eurot. 2.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (775 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
2-19-18977 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja Tallinn, Õismäe tee 84 korteriühistu esitas 03.12.2019 Harju Maakohtule hagi kostja OÜ WINDAIR vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled solidaarvõlgnikud, kes vastutavad sissenõudja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali eest kahju hüvitamiseks tehtud kohtuotsuste alusel. Hageja on poolte kohustused sissenõudja eest täielikult täidetud, kostja poolt kohustused on täidetud osaliselt. Hageja soovib solidaarvõlgniku tagasinõude esitamisega kohustada kostjat tagastama oma osa hageja poolt makstud summast kostja eest.
2.24.06.2017 tegi Kostja Windair OÜ Hageja KÜ Õismäe tee 84 korraldusel/ülesandeil kanalisatsioonipüstiku survepesu Õismäe tee 84 asuvas elamus. Tööde käigus toimus uputus Õismäe tee 84 korteris. Korter oli kindlustatud AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt, kes tasus kahjuhüvitise kannatanule ning esitas hagi korteriühistu ja Windair OÜ vastu kahju hüvitamiseks.
3.15.03.19 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16994 rahuldas kohus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi ÕISMÄE TEE 84 KORTERIÜHISTU ja OÜ WINDAIR vastu solidaarselt kahju, nõudes viivise ja sissenõudmiskulude osaliselt: kohus mõistis nendelt välja solidaarselt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 1800 eurot ja seisuga 13.11.17 viivist 29,17 eurot ja alates 14.11.17 nõudis välja viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi võlgnetavalt kahju hüvitiselt kuni hüvitise tasumiseni. 31.05.19 Tallinna Ringkonnakohus tegi otsuse, millega tühistas 15.03.19 Harju Maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis lahendamata hageja nõude sissenõudmiskulu 40 eurot hüvitamiseks, tühistas sama otsus menetluskulude jaotuse osas, ülejäänud osas jättis sama otsus muutmata. Kohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas sissenõudmiskulu hüvitamise nõue ja jättis kõik hageja menetluskulud maakohtus solidaarselt kostjate (KÜ Õismäe tee 84 ja Windair OÜ) kanda ning kummagi kostja menetluskulud maakohtus vastava kostja enda kanda. Kohus jättis OÜ WINDAIR apellatsioonkaebus rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
4.Sissenõudja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 15.03.19 kohtuotsuse täitmiseks. 15.05.19 sai hageja kätte 10.05.19.a. täitmisteade kohtutäituri Arvi Pink poolt täitemenetluse 024/2019/717 alustamise kohta. 04.06.19 kandis hageja kohtutäituri kontole 1901,17 eurot üle, millest 1800 eurot on kahju summa, viivise summa on 29,17 eurot ning täituritasu summas 72 eurot. 21.06.19 esitas kohtutäitur teatise nõude suurenemise kohta. Sissenõudja nõue suurenes viiviste summa 236,32 eurot võrra. Lisaks sellele kuulus tasumisele täituritasu 126 eurot. Kokku 362,32 eurot. Nimetatud summa tasuti hageja poolt 24.06.2019. Hageja esitas kostjale 17.06.19 arve nr 001 summas 950,59 eurot, mis moodustab 1⁄2 tasutud summast 1901,17 eurot ning 03.07.19 arve nr 000002 summas 181,16 eurot, mis moodustab 1⁄2 tasutud summast 362,32 eurot. Kokku 1131,75 eurot. Kostja jättis arved tasumata.
5.09.09.2019.a. esitas Hageja kostjale solidaarvõlgniku tagasinõude summas 1131,75 eurot tasumiseks (VÕS § 69 lg 2 alusel), millega palus tasuda ülalmainitud summa 10 päeva jooksul. Kostja jättis nõudekirja tähelepanuta. Telefoni teel avaldas ta, et tal ei ole raha.
2-19-18977
6.17.10.19.a. kohtumäärusaga ts.asjas 2-17-16994 mõistis kohus välja solidaarselt kostjatelt KÜ Õismäe 84 ja Windair OÜ hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 1450 eurot. Ning lisaks sellele 18.10.19 täiendava määrusega mõistis kohus kostjatelt välja solidaarselt tasutud antud asjas riigilõiv 400 eurot. 14.11.19.a. sai hageja kätte kohtutäituri Arvi Pinki teatise, et vastavalt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali täitmisavaldusele on alustanud täiteasi hageja suhtes menetluskulude summas 1248,84 eurot nõudmiseks ning 30 päeva jooksul tuleb tasuda 1320,84 eurot, millest 1248,84 on nõude summa ning täituritasu on 72 eurot. 13.11.19.a. sissenõudja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali täitmisavalduses oli märgitud, et „ Kuna hageja menetluskulud on kostja 2 poolt osaliselt tasutud, siis palun kostjatelt solidaarselt sisse nõuda 1248,84 eurot ning viivis summalt 1248,84 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 07.11.2019.”Sissenõudja nõue summas 1320,84 eurot kanti hageja poolt üle kohtutäituri kontole 26.11.19.a.
7.Hageja poolt tasuti solidaarkohustuste täitmiseks kokku 3584,33 eurot, millest kahjusumma 1800 eurot, viivised kokku 265,49 eurot ( 29,17 + 236,32), menetluskulud 1248,84 eurot, täituritasu kokku 270 eurot (72 + 126 + 72) Seega, hageja täitis poolte solidaarkohustuse sissenõudja (kreeditori) eest.
8.15.03.19 Harju Maakohtu otsusega on tuvastatud, et „VÕS § 65 sätestab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kuna kostja 1 tellimusel tehti märgitud survepesu tööd, mille käigus tekkis kahju, siis on ta vastutav tekkinud kahju ees, nagu kohus märkis, sest ta vastutab kostja 2 tekitatud kahju eest. Samal ajal tekitas kostja 2 oma tööde käigus kahju nagu kohus tuvastas ja on vastutav selle kahju eest. Kohtu hinnangul on nad seega hageja ees solidaarvõlgnikud VÕS § 65 lg 2 mõttes.”
9.Hageja leiab, et praeguses asjas ei saa osade võrdsusest lähtuda, kuna kahju tekitas Windair OÜ oma tööde käigus ning Hageja hindab oma osa tekitatud kahjus 10% ulatuses. Seega vastutab poolte, kui solidaarvõlgnike sisesuhetes kohustuse täitmise eest, 90% Windair OÜ. Hageja süü seisneb ainult selles, et oma kohustuste täitmiseks tema kaasas teist isikut – kostja Windair OÜ, kelle tegevuse järeldusena on tekitatud kahju, mis oli väljamõistetud kohtuotsusega. Kokku kulus tasumisele solidaarselt 4185,49 eurot (kahju 1800 + viivis 265,49 + menetluskulud 1850 + kohtutäituri tasu 270). Seega, hageja osa -10% summast 3915,49 moodustab 418,55 eurot. Kostja osa - 90% summast 3915,49 moodustab 3766,94 eurot.
10.VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Tagasinõude tekkimise esmaseks eelduseks on seega solidaarvõla täielik või osaline täitmine solidaarvõlgniku poolt ning solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhetes solidaarvõlgnikega. Hageja poolt oli tasutud solidaarkohustuste täitmiseks kokku 3584,33 eurot. Kostja poolt oli tasutud sissenõudjale solidaarkohustuste täitmiseks 601,16 eurot. 1850 (on väljamõistetud 17.10.19 kohtumäärusega) 1248,84 (on määratud sissenõudja täitmisavalduses) = 601,16 eurot. Seega kuulub kostja poolt hagejale tagastamisele 3165,70 eurot. 3584,33 (tasutud hageja poolt) - 418,55 (hageja osa).
11.Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju hüvitamist. Hageja märgib, et hageja üritas vältida kohtumenetlust. Kahjuks, läbirääkimised kostjaga ei andnud tulemust. Hageja arvates tekitas sellega kostja talle otsest varalist kahju esindaja teenuste kulu ulatuses summas 200 eurot.
12.Oma 20.01.2020 menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja ise kinnitas, et ta teostas survepesu tööd hageja tellimusel. Maakohus tuvastas, et 24. juunil 2017 tegi kostja hageja tellimisel kanalisatsiooni-püstiku survepesu Õismäe tee 84 asuvas elamus, mille käigus toimus
2-19-18977 korteris uputus. Pooled kinnitasid, et kanalisatsiooni survepesu teostamise ajal kukkus kannatanu korteris köögivalamu alla ja seetõttu voolas kööki reovesi. Seega on tuvastatud põhjuslik seos survepesu ja reovee sattumise vahel korterisse. 31.05.19 Ringkonnakohtu otsuse kohaselt „Kuna kostja I tellimusel tehti survepesu, mille käigus tekkis kahju, siis on kostja I vastutav tekkinud kahju eest, sest ta vastutab kostja II tekitatud kahju eest. Samal ajal tekitas kostja II tööde käigus kahju ja on vastutav selle kahju eest...Maakohus õigesti tuvastanud põhjusliku seose kostja II tegevuse ja kannatanu kahju vahel.“ Seega, pooltel oli käsundisuhe ning et selle olemusest tulenevalt ei pea käsundisuhete pooled omavahelises suhtes täitma kahju tasumise kohustust võrdsetes osades. Kuna tegemist on kanalipüstakute survepesu töö tellimusega, hageja ei teinud antud tööd isiklikult, vaid tegeles üksnes töö korraldamisega, siis oleks kahju summa tasumise kohustuse poolte vahel võrdne jaotamine vastuolus pooltevahelise suhte olemusega. Hageja leiab, et praeguses asjas ei saa osade võrdsusest lähtuda, kuna kahju tekitas Windair OÜ oma tööde käigus ning hageja hindab oma osa tekitatud kahjus 10% ulatuses. Seega vastutab poolte, kui solidaarvõlgnike sisesuhetes kohustuse täitmise eest, 90% Windair OÜ.
13.Kostja dokumentidest nähtub, et ta 20.06.19 kandis üle PZU kindlustuse 735,12 eurot selgitusega „463831-AL,ts.asja 2-17-16994“. Ta ei teavitanud sellest hagejat, jättis tähelepanuta ning tasumata hageja 17.06.19 arve nr 001 summas 950,59 eurot, mis moodustab 1⁄2 hageja poolt tasutud summast 1901,17 eurot. Hageja arvates on kostja käitumine vastuolus heade kommetega, kuna makse tegemisel 20.06.19 tal oli teadlik, et hageja poolt on tasunud juba poolte solidaarkohustuse täitmiseks põhivõlgnevus 1800 eurot, viivis ning täituritasu. Sellest, et kostja tasus PZU kindlustuse raha, hageja sai teada alles novembris 2019.
14.13.11.19.a. sissenõudja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali täitmisavalduses oli märgitud, et „ Kuna hageja menetluskulud on kostja 2 poolt osaliselt tasutud, siis palun kostjatelt solidaarselt sisse nõuda 1248,84 eurot ning viivis summalt 1248,84 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 07.11.2019.” Seega, kostja poolt oli tasutud sissenõudjale solidaarkohustuste täitmiseks 601,16 eurot mitte aga 735,12 nagu väidab kostja. 1850 (on väljamõistetud 17.10.19 kohtumäärusega) - 1248,84 (on määratud sissenõudja täitmisavalduses) = 601,16 eurot. Seega on tegemist kostja poolt enammakstud summaga 133,96 eurot, mida kostja saab sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda.
15.Hageja kinnitab, et hageja tasutud menetluskulud 1248,84 ja täituritasu 72 eurot (kokku 1320,84) täiteasjas 024/2019/1540 tagastati hagejale kohtutäituri poolt 9.12.19 (1245,56 eurot) ja 18.12.19 (75,28 eurot). Seega, hageja nõue oli osaliselt rahuldatud pärast hagi esitamist. Kuna hageja nõue on osaliselt summas 1320,84 eurot rahuldatud pärast hagi esitamist, vähendas hageja oma tagasinõuet ning palus lõpetada antud osas menetluse.
16.15.03.19 otsusega mõistis kohus välja solidaarselt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks 1800 eurot, seisuga 13.11.17 viivise 29,17 eurot ja alates 14.11.17 viivise VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi võlgnetavalt summalt. Kostja esitas apellatsioonkaebuse. Kuna tegemist on solidaarkostjatega, kellest üks esitas apellatsioonkaebuse, siis oli hageja jaoks üllatuslik saada hageja suhtes 19.04.2019 jõustatud otsus, mis oli edastatud kohtutäiturile sissenõudja poolt. Täitmisteate selle kohta sai hageja kätte 15.05.19. Hageja tasus vabatahtlikult 30 päeva jooksul 04.06.19.a. summa 1901,17 eurot (1800 + 29,17 + täituritasu 72 eurot) ehk pärast 31.05.19 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse saamist, millega kohus jättis apellatsioonkaebus rahuldamata. Mis puudutab viivist 236,32 eurot ning täituritasu 126 eurot, siis hageja arvates ei saanud ta oma initsiatiivil tasuda rohkem, kui on märgitud täitmisteatises. Kohtutäitur avaldas, et pärast põhivõla tasumist esitab ta viivise summa. Viivist on arvestatud alates 14.11.17, mistõttu viivise summa moodustas 236, 32 eurot. 21.06.19 esitas kohtutäitur teatise nõude suurenemise kohta. Sissenõudja nõue suurenes viiviste summa 236,32 eurot võrra. Lisaks sellele kuulus tasumisele täituritasu 126 eurot. Kokku 362,32 eurot., mis võeti hageja kontolt täituri poolt 24.06.19.a.
2-19-18977
17.Kostja vastuväited seoses hageja keeldumisega kompromissist tsiviilasjas nr 2-17-16994 on põhjendamatud. Hageja oli valmis kaaluma kompromissi summas 1623 eurot (3246 eurot (põhinõue):2). Kohus rahuldas põhinõue summas 1800 eurot.
18.Kuna pooled on tunnistatud kohtulahendiga solidaarvõlgnikeks, siis peaks nad tegutsema ühiselt selleks , et vältida lisakulusid ning topelt tasutud summad. Kostja aga käitus hageja suhtes pahatahtlikult: - kostja oli teadlik, et hageja tasus 1901,17 eurot kohtutäiturile solidaarkohustuse täitmiseks, kuid kandis raha summas 735,12 eurot otse sissenõudjale, millest hageja sai teada alles novembris 2019.a.; - kostja jättis vastamata hageja arvetele 17.06.19 ja 03.07.19 ning 09.09.2019.a. Solidaarvõlgniku tagasinõue summas 1131,75 eurot, mille pärast on hagejal tekkinud kahju (õigusabikulud); - Kuna kostja ei teavitanud hagejat, et 18.11.19 kandis ta kohtutäiturile põhisumma ja täituritasu 1320,84 eurot üle, tasus hageja 1396,12 eurot 26.11.19 ning on saanud tagasi raha osaliselt summas 1320,84 eurot alles detsembris; - kuna kostja jättis tähelepanuta hageja ettepaneku tagastada raha kohtuväliselt ning vabatahtlikult, siis hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse ning kandma menetluskulud.
19.23.01.2020 teatas hageja kohtule, et kuna hageja tagasinõue summas 3165,78 eurot on osaliselt summas 1320,84 eurot tasutud kostja poolt pärast hagi esitamist, vähendab hageja oma tagasinõuet ning võtab tagasi osaliselt summas 1320,84 eurot. 27.01.2020 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et hageja osa solidaarkohustuse täitmiseks -10% summast 4260,77 moodustab 426,07 eurot. Kostja osa - 90% summast 4260,77 moodustab 3834,69 eurot. Seega kuulub kostja poolt tagastamisele hagejale 1912,70 eurot (2338,77-426,07).
KOSTJA VASTUVÄITED
20.Kostja esitas 23.12.2019 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei tunnista hagi kuna on seisukohal, et hagejal puuduvad kostja vastu nõuded. Hagiavalduses esitatud nõue on tõendamata ja põhjendamatu. Kostja palub jätta Õismäe tee 84 Korteriühistu hagi tervikuna rahuldamata ja kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
21.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et Harju Maakohtu 15.03.2019.a otsusega rahuldati osaliselt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi PZU kindlustus) nõue hageja ja kostja vastu solidaarselt, sh asjaolu, et hageja ja kostja olid PZU kindlustuse ees solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg-s 1 on sätestatud eeldus, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades. Sellise eeldusliku kohustuse on hageja täitnud. Eelöeldu avaldub järgmistes seostes.
22.Harju Maakohtu 15.03.2019.a otsusega mõistis kohus hagejalt ja kostjalt solidaarselt PZU kindlustuse kasuks välja põhivõlgnevuse 1 800 eurot ja sissenõutava viivise 29,17 eurot. Hageja suhtes jõustus nimetatud otsus 01.07.2019.a Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2019.a otsuse jõustumisega. 17.10.2019.a ja 18.10.2019.a Harju Maakohtu määrustega mõistis maakohus hagejalt ja kostjalt solidaarselt PZU kindlustuse kasuks menetluskuluna välja 1 850 eurot. Kokku on hagejalt ja kostjalt solidaarselt PZU kindlustuse kasuks välja mõistetud 3 679,17 eurot.
23.Eelnenud punktis toodud summale 3 679,17 eurot lisandus kuni kohustuse täitmiseni viivis VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse lisa 7 kohaselt on lisandunud viivise suuruseks 236,32 eurot. Kostjale teadaolevalt on hageja poolt kohtutäiturile makstud veel ka täiendav viivis summas 3,28 eurot (lisa 1). Seega on solidaarvõla suuruseks 3 679,17 + 236,32 + 3,28 = 3 918,77 €. Nii hageja kui ka kostja kohustuseks olev VÕS § 69 lg 1 kohane võrdne osa sellest on 1⁄2 osa e. 1 959,38 eurot.
2-19-18977
24.Kostja on PZU kindlustusele 20.06.2019.a maksnud rahasumma 735,12 eurot. Samuti on kostja kohtutäituri Arvi Pink ametikontole 18.11.2019.a tasunud rahasumma 1 320,84 eurot, millest sissenõudjale kanti 1 248,84 (vt kohtutäituri selgitus 10.12.2019). Kokku on hageja võlga tasunud summas 1 983,96 eurot. Kostja leiab, et sellega on tema solidaarkohustus VÕS § 69 lg-s 1 sätestatud ulatuses täidetud. Hageja ei ole tõendanud, et sisesuhtes on solidaarvõlgnike vastutus või võlaosa erinev VÕS § 69 lg-s 1 sätestatust.
25.Hagiavalduse punktist 1.20 ja hagiavalduse lisas 15 esitatud dokumendist jääb kostjale mulje, et hageja on samuti tasunud kohtutäiturile menetluskulude täitmisnõude summas 1 320,84 eurot. See makse on tehtud hiljem, kui käesoleva dokumendi lisas 2 kajastatud kostja makse samas summas. Seega on tegemist hageja poolt enammakstud summaga, mille hageja saab kohtutäiturilt alusetu rikastumise sätete alusel välja nõuda. Kostjale teadaolevalt on kohtutäitur enammakstud summad maksjale e. hagejale ka tagastanud (lisa 4). Seega on hageja nõue 1 254,56 eurot puudutavas osas igal juhul põhjendamatu.
26.Kostja vaidleb vastu hagile ka osas, kus hageja leiab, et kostja vastutus sisesuhtes ületab hageja vastutuse e. kostja on sisesuhtes vastutav 90% ulatuses. Hageja sellekohane nõue on täielikult alusetu ja põhjendamata. Hagiavalduses on hageja sellekohast väidet põhjendanud punkti
2.2.teises lõigus e. pühendanud sellele üksnes ühe ainsa lause. Nimetatud lause kohaselt leiab hageja, et vastutab tekkinud kahju eest 10% ulatuses üksnes seetõttu, et kasutas kostjat oma kohustuse täitmiseks. Hageja mõttekäik on arusaamatu ega esita ühtegi loogilist seost, viidet ega tõendit, miks on hageja vastutuse määr väiksem, kui kostjal. Samuti on hageja väide vastuolus TsÜS § 132 lg-s 2, samuti VÕS § 1054 lg-s 2 sätestatud eeldusega, mille kohaselt, kui isik kasutab teist isikut oma kohustuste täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kui kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kuivõrd hageja on ise väitnud, et kasutas kostjat oma kohustuse täitmisel (sellise asjaolu üle poolte vahel vaidlus ilmselt puudub), siis eelduslikult vastutab hageja samas mahus kostjaga (solidaarselt). Väites, et hageja vastutuse ulatus erineb kostja vastutuse ulatusest, peab hageja vastutuse erinevust tingivaid asjaolusid tõendama (eelduse ümber lükkama). Hageja ei ole esitanud solidaarvõlgnike erinevat vastutust tõendavaid tõendeid ega ka sisulisi väiteid, miks tuleb kostja vastutust käsitleda suuremana hageja vastutusest. Seetõttu on hageja tagasinõue täielikult tõendamata ja põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
27.Kostja vaidleb hageja väiksemale osale solidaarvõlas vastu ka põhjusel, et küllaltki suures osas koosnesid hageja ja kostja poolt PZU kindlustusele maksmisele kuulunud summad tsiviilasja nr 2-17-16994 PZU kindlustuse kasuks välja mõistetud menetluskuludest. Kostja on seisukohal, et menetluskulud tekkisid suures osas hageja vastuseisust kompromissile tsiviilasjas nr 2-1716994.
28.Kostja vaidleb vastu ka hageja tagasinõude suuruse arvestusele kohtutäituri tasu sisaldavas osas. Hagiavalduse punktis 1.20 esitatud kuluarvestuse kohaselt on hageja arvesse võtnud ka täitemenetlusega kaasnenud kulusid. Kostja on seisukohal, et täitemenetlusega kaasnenud kulu ei ole kostjalt tagasi nõutav. Hagejal oli võimalik nii PZU kindlustuse kui ka kohtutäituri nõudeid käsitleda selliselt, et kohustuse täitmisega ei kaasneks põhjendamatuid lisakulusid (näiteks täita kohustus enne nõude täitemenetlusse üleandmist või täita kohtutäituri nõue vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul). Hageja on hagiavalduse kohaselt täitekuludena kandnud 72 + 72 + 126 = 270 euro suuruse summa.
29.Kohtutäituri tasu summas 126 eurot tuleb lugeda hageja enda kuluks, kuivõrd on kantud seoses hageja poolt kohtutäituri selgituste arvestamata jätmise tõttu. Hagiavalduse lisas 5 esitatud täitmisteate selgituste kohaselt juhtis kohtutäitur hagejast võlgniku tähelepanu asjaolule, et kui võlgnevusele lisandub viivis, siis on täiendavate kulude vältimiseks soovitav tasumisel arvestada,
2-19-18977 et ka lisanduv viivis tuleb tasuda vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Vabatahtliku täitmise tähtaeg on 30 päeva arvates täitmisteate võlgnikule kätte toimetamisest. Hagiavalduse punktis 1.4. esitatu kohaselt sai hageja täiteasjas 024/2019/717 täitmisteate kätte 15.05.2019.a Seega oli hagejal võimalik nõuet vabatahtlikult täita kuni 14.06.2019.a. Hageja täitis nõude 4.06.2019.a., arvestamata täitmisteates esitatud soovitust e. lisanduvat viivist. Viivisemakse tegi hageja 24.06.2019.a e. peale vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaega. Seega tingis kohtutäituri tasu lisandumise hageja enda tegevus/tegevusetus täitmisteates esitatud teabe mittejärgimisel. Kostja ei vastuta hageja asjatundmatu või ebamõistliku tegevuse eest. Lisaks märgib kostja, et sel ajal ei olnud Harju Maakohtu 15.03.2019.a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16994 veel kostja suhtes ka jõustunud, mistõttu ei olnud kostja ka täitemenetluse subjektiks.
30.Puutuvalt hageja poolt täiteasjas nr 024/2019/717 kantud täitemenetluse alustamise tasusse (72 €) märgib kostja, et see tasu tuleb tasaarvestada kostja poolt täiteasjas nr 024/2019/1541 tasutud täitemenetluse alustamise tasuga (10.12.2019.a selgitus). Kohtutäituri poolt täiteasjas 024/2019/1540 hagejalt summas 72 eurot täitemenetluse alustamise tasu võtmine (mitte tagasi maksmine) ei ole põhjendatud, kuna sama nõue on ära makstud juba kostja poolt täiteasjas 024/2019/1541. TMS § 38 lg 3 kohaselt vastutavad täitedokumendis solidaarvõlgnikena märgitud isikud täitekulude kandmise eest solidaarselt. Seega, kuivõrd kostja on täitemenetluse tasu summa 1 248,34 sissenõudes juba omalt poolt tasunud, siis on solidaarkohustus täitekulude osas kostja poolt täidetud ning kohtutäituri poolt hagejapoolselt makselt täitemenetluse alustamise tasu kinnipidamine on põhjendamatu. Tegemist on hageja nõudega kohtutäituri vastu, mis ei puuduta kostjat.
31.Kostja vaidleb vastu ka hageja kahju hüvitamise nõudele. Kuna hageja tagasinõe ei ole põhjendatud, puudub alus hagejale hüvitada tema poolt solidaarvõlgniku tagasinõude koostamiseks ja esitamiseks tehtud kulusid õigusabile. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Hageja on kulusid kandnud iseenda ebamõistliku tegevuse tõttu. Kostja ei vastuta hageja selliste kulude eest.
32.Kostja märkis oma 18.02.2020 menetlusdokumendis, et ei nõustu hagejaga selles, et tagasi võetud nõudega seoses kantud hageja menetluskulud peab kandma kostja. Hageja sellekohane nõue ei põhine seadusel. Kostja selgitas, et ta ei ole käesolevas hagimenetluses hageja nõuet ei tervikuna ega ka osaliselt tunnustanud ega rahuldanud. Kostja leiab, et hageja peab põhjendamatult haginõude rahuldamiseks kostja poolt solidaarvõlgnikuna maksete tegemist AB „Lietovos draudimas“ Eesti filiaalile ja kohtutäiturile. Hageja selline arusaam on väär. Kostja täitis maksetega oma solidaarkohustust võlausaldaja ees. Kostja poolt solidaarvõlgniku kohustuse täitmine enne hageja poolt hagi esitamist, ei ole käsitletav hageja nõude rahuldamisena käesolevas hagimenetluses TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 tähenduses. Isegi, kui kostja makset tinglikult käsitleda hageja nõude rahuldamisena (mida see aga tegelikkuses ei ole), on kostja makse tehtud enne hageja poolt hagi esitamist. Hageja on hagiavalduse esitanud 03.12.2019.a. Kostja tegi solidaarvõlgnikuna võlausaldajatele maksed 20.06.2019 ja 18.11.2019.a, seega enne hagi esitamist. Hageja ei ole lihtsalt hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid piisava põhjalikkusega hagi koostades kontrollinud. Hageja sellise hooletuse eest ei pea vastutama kostja. Kostja leiab, et osas, millega hagi jäi 28.01.2020.a kohtumääruse kohaselt osaliselt läbi vaatamata, tuleb 39% kostja menetluskuludest jätta hoopis hageja kanda.
33.Kostja jääb kõikide seisukohtade ja arvutuste juurde, mis on kostja poolt kohtule esitatud 23.12.2019.a menetlusdokumendis. Nimetatud dokumendi punktis 2.2. esitatu kohaselt oli kostja ja hageja solidaarkohustuse suuruseks 3 918,77 €, milline summa koosnes põhivõlgnevusest ja viivisest. Kostja leiab, et hageja loeb ebaõigesti solidaarkohustuse hulka ka kohtutäituri tasu, mis on tekkinud täitedokumendi täitmisest peale vabatahtliku täitmise tähtaega. Selline kohtutäituri tasu ei saa olla solidaarkohustuse komponent, kuivõrd solidaarkohustuse suurus on kindlaks
2-19-18977 määratud tsiviilasjas nr 2-17-16994 tehtud kohtulahenditega. Nimetatud kohtulahend ei sisalda solidaarkohustuse komponendina täitemenetluses pooltele tekkivaid kulusid. Poolte poolt kohtule esitatud täiteteadete kohaselt on täiteteated esitatud individuaalselt nii kostjale kui ka hagejale. Iga võlgnik peab ise oma täiteteate kohase täitmise eest vastutama. Kui hageja tasus täitenõude väljapool vabatahtlikuks täitmiseks võimaldatud tähtaega ja seetõttu tekkis tal kohustus tasuda kohtutäituri tasu täies mahus, vastutab hageja ise oma kulude suurendamise eest. Kostja leiab seetõttu, et hageja on ebaõigelt liitnud kohtutäituri suurenenud tasu poolte solidaarkohustuse hulka. Põhimõtteliselt ei ole välistatud kohtutäituri tasu maksmisest tuleneva nõude esitamine kahjunõudena solidaarvõlgniku vastu, kui hageja leiab, et kostja on käitunud halvas usus vms ja põhjustanud sellise käitumisega hagejale kahju suurenenud kohtutäituri tasu näol. Hageja ei ole sellist nõuet siiski esitanud. Ka leiab kostja, et selline nõue oleks käesoleval juhul põhjendamatu, kuivõrd hagejal endal oleks olnud võimalus vältida kohtutäituri tasu suurenemist.
34.Ebaõige on hageja väide, et ta oli sunnitud kohtusse pöörduma seetõttu, et kostja jättis tähelepanuta hageja ettepanekud tagastada raha kohtuväliselt. Esiteks ei jätnud kostja hageja ettepanekuid tähelepanuta, vaid peale igakordse arve saamist oli kostja ja hageja seaduslike esindajate vahel telefonisuhtlus hageja nõuete põhjendamatuse üle, kusjuures hageja poolt lõppes kõne igakordselt sellega, et küsimus arutatakse koosolekul läbi ja kostja esindajaga võetakse ühendust. Ühendust kunagi ei võetud. Teiseks on hageja pöördunud kohtusse tagasinõudega, mille sisuks on, et kostja peab kandma 90% solidaarkohustusest. Sellise nõudega ei ole kostja kunagi nõustunud ega nõustu ka käesoleval ajal. Kostja on seisukohal, et poolte solidaarkohustus on vähemalt võrdne. Kui kohus peaks lahendama hagi selliselt, et nii kostja kui ka hageja solidaarvastutus tsiviilasja nr 2-17-16994 esemeks olevas kahjusündmuses on võrdne, siis jääks hagi nii või teisiti rahuldamata e. haginõuet ei saa lugeda põhjendatuks. Viimasel juhul puudub põhjus asuda ka seisukohale, et hagi esitamine kohtusse oli möödapääsmatult vajalik ja tingitud just kostja käitumisest. Vastupidi – kui hageja oleks teadnud kostja poolt solidaarkohustuse esemeks olevate summade tasumisest (millest hageja ka reaalselt ja faktiliselt enne hagi esitamist teadis), oleks hageja nii või teisiti hagi esitanud jätkuvalt põhjusel, et hageja pidas oma vastutuse osa 10% suuruseks ja selle seisukohaga ei ole kostja kunagi nõustunud. Seega oleks hageja hagi kohtusse igal juhul esitanud. Hageja ei ole tänaseni oma seisukohast solidaarvastutuse ebavõrdse jaotuse osas loobunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1. Kohus märgib selguse huvides, et 28.01.2020 määrusega jättis kohus seoses hagi tagasivõtmisega hagi osaliselt läbi vaatamata hageja põhinõude 1320,84 euro osas. Seega on kohtu menetluses hagiavaldus sellisel kujul, nagu hageja esitas selle 20.01.2020 menetlusdokumendis: hageja taotleb kostjalt välja mõista tagasinõue summas 1912,70 eurot ning kahju summas 200 eurot (vt tl 55).
36.Harju Maakohtu 31.03.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2029 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16994 mõisteti AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks kostjatelt ÕISMÄE TEE 84 KORTERIÜHISTU ja OÜ WINDAIR solidaarselt välja kahjuhüvitis 1 800 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot, 13. novembri 2017 seisuga viivis 29,17 eurot ja alates 14. novembrist 2017 viivis kahjuhüvitise summalt 1 800 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni (tl 9-17). Harju Maakohtu 17.10.2019 määrusega ja 18.10.2019 täiendava määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16994 mõisteti mõisteti solidaarselt kostjalt 1 Õismäe tee 84 korteriühistu ja kostjalt 2 OÜ WINDAIR hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks menetluskulud summas 1850 eurot (tl 26-28).
2-19-18977
37.Käesolev vaidlus on põhjustatud asjaolust, et hageja arvates on ta tasunud eelnimetatud kohtulahenditest tuleneva solidaarkohustuse katteks suurema summa, kui talle hageja ja kostja kui solidaarvõlgnike omavahelistes suhetes langeb. Hageja on esitanud kostja vastu solidaarvõlgniku tagasinõude, leides, et erandina võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 1 sätestatust jaguneb hageja ja kostja vastutus solidaarkohustuse eest mitte võrdselt, vaid nii, et solidaarvõlgnike sisesuhetes vastutab hageja 10% ulatuses ja kostja 90% ulatuses. Kostja sellega ei nõustu, leides, et hageja ei ole esitanud solidaarvõlgnike erinevat vastutust tõendavaid tõendeid ega ka sisulisi väiteid, miks tuleb kostja vastutust käsitleda suuremana hageja vastutusest.
38.Kohus märgib, et VÕS § 69 lg 1 on sätestatud solidaarvõlgnike võrdse vastutuse eeldus. Selle sätte kohaselt peavad omavahelises suhtes solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 137 lg 1 on sätestatud, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. VÕS § 137 lg 2 kohaselt jaguneb vastutus VÕS § 137 lg 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab.
39.Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I (P. Varul, I, Kull, V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein; Tallinn 2016, lk 342) on solidaarvõlgnike sisesuhte osavastutuse suuruse suhtes selgitatud, et „Paragrahvi 137 lg 2 on § 69 lg 1 suhtes küll erinormiks, ent see sisaldab üksnes loetelu erandlikest asjaoludest, mille esinemise korral on põhjendatud § 69 lg-s sisalduvast üldpõhimõttest kõrvale kaldumine. Kui solidaarvõlgnikul, kes soovib põhjendada, et omavahelises suhtes tuleb vastutuse jagamisel § 69 lg-s 1 sisalduvast üldpõhimõttest kõrvale kalduda, ei õnnestu selliste erandlike asjaolude esinemist tõendada, tuleb ka kahju hüvitamiseks kohustatud solidaarvõlgnike sisesuhtes eeldada, et solidaarvõlgnike osad on võrdsed, nagu sätestab § 69 lg 1.“ VÕS kommenteeritud väljaandes I lk 725 on samuti selgitatud, et „Paragrahvi 137 lg-s 2 toodud asjaolusid, millest nähtub, et vastutus solidaarvõlgnike sisesuhtes jaguneb üldreeglist erinevalt, peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama see solidaarvõlgnik, kes sellele asjaolule tugineb.“
40.Käesolevas menetluses oli hageja esindaja teadlik kostja vastuväidetest hagiavaldusele, mille kohaselt hageja ei ole esitanud sisulisi argumente ega tõendeid solidaarvõlgnike erinevat vastutuse kohta. Vaatamata sellele ei esitanud hageja ka kostja vastusele järgnenud menetlusdokumentides mistahes tõendeid erandlike asjaolude kohta, millest nähtunuks, et vastutus solidaarvõlgnike sisesuhtes jaguneb käesolevas asjas üldreeglist erinevalt. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).
41.Hageja arvates ei saa vastutuse võrdsusest lähtuda, kuna kahju tekitas Windair OÜ hageja tellimusel teostatud survepesu tööde käigus ning hageja süü seisneb üksnes selles, et ta kaasas oma kohustuse täitmisele teise isiku. Kohus on seisukohal, et käsundisuhe ei ole vaadeldav sellise erandliku asjaoluna, mis annaks aluse kõrvale kalduda solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse võrdsuse põhimõttest. Ekslik on hageja arvamus, nagu ei peaks käsundisuhete pooled selle „olemusest tulenevalt“ omavahelises suhtes täitma kahju tasumise kohustust võrdsetes osades. Asjaolust, et hageja tegeles töö korraldamisega, ei tulene automaatselt ja „olemuslikult“, nagu peaks hageja vastutus olema väiksem kui töö vahetu teostaja vastutus. Tõendi kvaliteeti ei oma ainuüksi hageja subjektiivne arvamus, et „hageja hindab oma osa tekitatud kahjus 10%.“
42.Ka seadusest ei tulene erisusi solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse jagunemisele tulenevalt asjaolust, kas solidaarvõlgnikel oli omavahel käsundisuhe või mitte. Kostja märgib põhjendatult, et TsÜS-st § 132 ja VÕS § 1054 lg-s 2 tuleneb eeldus, et, kui isik kasutab teist isikut oma
2-19-18977 kohustuste täitmisel, vastutab ta selle isiku poolt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitati või kui kahju tekitamine sai võimalikuks seoses selle kohustuse täitmisega. Kuivõrd hageja tegeles töö korraldamisega ja kasutas kostjat oma kohustuste täitmisel, siis eelduslikult vastutab hageja samas mahus kostjaga. Vastutuse erisusi ei tulene ka hageja poolt viidatud Harju Maakohtu 15.03.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2019 otsustest tsiviilasjas nr 2-17-16994. Kohtud ei andnud tsiviilasjas nr 2-17-16994 hinnangut sellele, milline peaks olema solidaarvõlgnike vastutus nende omavahelises sisesuhtes.
43.Kuna hageja pole tõendanud selliste erandlike asjaolude esinemist, mis annaks aluse kõrvale kalduda solidaarvõlgnike omavahelise vastutuse võrdsuse põhimõttest, loeb kohus VÕS § 69 lg 1 alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja kui solidaarvõlgnike vastutus omavahelises suhtes jagunes võrdselt. Järgnevalt hindab kohus seda, millises ulatuses on pooled oma solidaarkohustusi AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) täitnud ja kas solidaarvõlgnike võrdse vastutuse eeldusest lähtuvalt saab hagejal olla kostja vastu tagasinõue VÕS § 69 lg 2 alusel.
44.VÕS § 69 lg 2 on sätestatud, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Esmalt määratleb kohus poolte solidaarkohustuse suuruse. Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2029 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-16994 mõisteti AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks käesoleva menetluse hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja kahjuhüvitis 1800 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot, 13. novembri 2017 seisuga viivis 29,17 eurot ja alates 14. novembrist 2017 viivis kahjuhüvitise summalt 1800 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni kahjuhüvitise tasumiseni. Harju Maakohtu 17.10.2019 määrusega ja 18.10.2019 täiendava määrusega tsiviilasjas nr 2-17-16994 mõisteti hagejalt ja kostjalt solidaarselt „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks välja menetluskulud summas 1850 eurot. Kokku on hagejalt ja kostjalt solidaarselt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja mõistetud 3719,17 eurot (1800 + 40 + 29,17 + 1850), millele lisandus ringkonnakohtu otsuses märgitud jooksev viivis. Kohtutäituri poolt 21.06.2019 hagejale saadetud teatise kohaselt suurenes AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) nõue viiviste võrra 236,32 eurot (tl 21). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et hageja tasus sissenõudjale veel täiendava viivise summas 3,28 eurot, mida kinnitas ka kohtutäituri abi (vt tl 43). Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja ja kostja solidaarkohustuse suurus eelviidatud kohtulahendite alusel oli kokku 3958,77 eurot (3719,17 + 236,32 + 3,28).
45.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ja kostja solidaarkohustuse suurus vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2029 otsusele tsiviilasjas nr 2-17-16994 ning vastavalt Harju Maakohtu 17.10.2019 määrusele ja 18.10.2019 täiendavale määrusele tsiviilasjas nr 2-17-16994 oli 3958,77 eurot. Samuti luges kohus VÕS § 69 lg 1 alusel tuvastatuks, et hageja ja kostja kui solidaarvõlgnike vastutus omavahelises suhtes jagunes võrdselt. Seega nii hageja kui ka kostja olid kohustatud solidaarvõlgnike omavahelises suhtes tasuma sissenõudjale 50% summast 3958,77 eurot ehk 1979,385 eurot.
46.Kostja poolt esitatud maksekorraldusest nr 5333 nähtub, et kostja tasus sissenõudjale 20.06.2019 tsiviilasja nr 2-17-16994 võla katteks 735,12 eurot (tl 45). Kostja poolt esitatud maksekorraldusest nt 5571 nähtub, et kostja tasus 18.11.2019 kohtutäiturile seoses täiteasjaga nr 024/2019/1541 võla katteks 1320,84 (tl 45 pöördel). Kohtutäituri abi 10.12.2019 kinnitusel on kostja 18.11.2019 maksest arvestatud sissenõudjale 1248,84 eurot ja menetluse alustamise tasu katteks 72 eurot (tl 43). Seega on kostja tasunud sissenõudjale tsiviilasjaga nr 2-17-16994 seotud võla katteks kokku 1983,96 eurot (735,12 + 1248,84). Meelevaldne ja vastuolus tl 45 esitatud maksekorraldusega on hageja arvamus, nagu tasunuks kostja sissenõudjale solidaarkohustuste täitmiseks 601,16 eurot, mitte aga 735,12 eurot. 13.11.2019 täitmisavaldus (tl 31) ei kinnita samuti hageja arvamust, nagu oleks kostja tasunud sissenõudjale enammakse summas 133,96 eurot, mida
2-19-18977 ei saavat kostja kohustuste täitmisel arvesse võtta.
47.Kohus nõustub eelnevat arvestades kostjaga, et kostja solidaarkohustus on VÕS § 69 lg-s 1 sätestatud ulatuses täidetud, sest kostja tasus sissenõudjale võla katteks isegi pisut suurema summa (1983,96) eurot, kui kostja oli solidaarvõlgnike omavahelises suhtes kohustatud tasuma (1979,385 eurot).
48.Kostja märgib põhjendatult, et kohtutäituri tasu ei saa olla solidaarkohustuse komponent, kuivõrd solidaarkohustuse suurus on kindlaks määratud tsiviilasjas nr 2-17-16994 tehtud kohtulahenditega. Tsiviilasjas nr 2-17-16994 tehtud kohtulahendid ei sisalda solidaarkohustusena pooltele kohtumenetluse järgses täitemenetluses tekkivaid kulusid. Solidaarvõlgniku tagasinõude seost võlausaldaja nõudega (mitte aga kolmandate isikute, sh kohtutäituri nõuetega) kinnitatakse ka võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes I, lk 343: „Solidaarvõlgnik saab pärast võlausaldajale kohustuse täitmist legaaltsessiooni tagajärjel nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt põhimõtteliselt sama, mida saanuks nõuda neilt võlausaldaja, kuid seda üksnes osas, milles tema täidetu ületab tema enda osa.“ Siiski on mõlemad pooled tasunud seoses tsiviilasjas nr 2-17-16994 tehtud kohtulahendite täitmisega võrdselt täitemenetluse alustamise tasu summas 72 eurot (vt tl 19-20; tl 43-45). Hageja poolt liigselt tasutud täitemenetluse alustamise tasu summas 72 eurot on hageja kinnitusel talle tagastatud (vt tl 53 pöördel, tl 57). Seega ei saa seoses täitemenetluse alustamise tasudega isegi teoreetiliselt tekkida küsimust hageja ja kostja erinevast vastutusest.
49.Seoses hageja poolt tasutud kohtutäituri põhitasuga summas 126 eurot (tl 21) nõustub kohus kostjaga, et hageja loeb ebaõigesti solidaarkohustuse hulka ka kohtutäituri tasu, mis on tekkinud hagejapoolsest täitedokumendi täitmisest peale vabatahtliku täitmise tähtaega. Põhimõtteliselt ei ole välistatud kohtutäituri tasu maksmisest tuleneva nõude esitamine kahjunõudena solidaarvõlgniku vastu, kuid hageja ei ole sellist nõuet esitanud. Samas on kohus seisukohal, et kohtutäituri tasuga seotud kahjunõue oleks igal juhul põhjendamatu, kuivõrd hagejal oleks olnud võimalus vältida kohtutäituri tasu suurenemist. Kostja märgib õigesti, et kohtutäituri tasu summas 126 eurot tuleb lugeda hageja enda kuluks, kuna see on kantud hageja poolt kohtutäituri selgituste arvestamata jätmise tõttu. Hagejale saadetud täitmisteate selgituste kohaselt juhtis kohtutäitur hageja tähelepanu asjaolule, et kui võlgnevusele lisandub viivis, siis on täiendavate kulude vältimiseks soovitav tasumisel arvestada, et ka lisanduv viivis tuleb tasuda vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (tl 18 pöördel). Samuti oli hagejale täitmisteatest teada, et täitedokumendiks on Harju Maakohtu 15.03.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-16994, et nõude sisuks on kahjuhüvitis ja viivis ning et nõudele lisandub viivis kuni kahjuhüvitise tasumiseni (tl 18 pöördel). Hageja ei järginud talle esitatud soovitust ning tegi täitedokumendist tuleneva lisanduva viivise makse alles 24.06.2019 ehk peale täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaega (tl 20). Paljasõnaline on hageja väide, nagu oleks kohtutäitur avaldanud, et pärast põhivõla tasumist esitab ta viivise summa. Viivis oli arvestatav täidetava kohtuotsuse alusel (tl 9-12) ning hagejal ei olnud takistusi lisanduva viivise arvestamiseks ja tasumiseks koos muu võlgnevusega.
50.Eelnevat arvestades nõustub kohus kostjaga, et kohtutäituri põhitasu lisandumise summas 126 eurot tingis üksnes hageja enda tegevusetus täitmisteates esitatud teabe mittejärgimisel. Kostja märgib õigesti, et kostja ei vastuta hageja asjatundmatu või ebamõistliku tegevuse eest. VÕS § 69 lg 5 kohaselt võib solidaarvõlgnik teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Seega ebamõistliku tegevusega seotud kulude hüvitamist teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda ei saa. Lisaks juhtis kostja põhjendatult tähelepanu asjaolule, et Harju Maakohtu 15.03.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-17-16994 täitmise ajal ei olnud see otsus veel kostja suhtes jõustunud, seega ei olnud kostja kuni Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2029 otsuse jõustumiseni tsiviilasjas nr 2-17-16994 ka täitemenetluse subjektiks. Olukorras, kus hageja ei esitanud Harju Maakohtu 15.03.2019 otsusele tsiviilasjas nr 2-17-16994 apellatsioonkaebust, ei saanud hageja jaoks olla üllatav otsuse täitmine tema suhtes.
2-19-18977 Seda kinnitavad ka hageja poolt täitemenetluse raames tehtud maksed (tl 20). Täitmisteated on esitatud individuaalselt nii hagejal kui kostjale ja kostja märgib õigesti, et iga võlgnik peab ise oma täitmisteate kohase täitmise eest vastutama. Seega, kuna hageja tasus talle esitatud täitmisteate kohaselt lisanduva viivise pärast täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks võimaldatud tähtaega ja seetõttu tekkis tal kohustus tasuda kohtutäituri põhitasu summas 126 eurot, vastutab hageja ise oma kulude suurendamise eest.
51.Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole hageja solidaarvõlgniku tagasinõue kostja vastu põhjendatud, siis on põhjendamatu ka hageja kahjunõue summas 200 eurot, mis on seotud õigusabiga solidaarvõlgniku tagasinõude koostamiseks ja esitamiseks (tl 33). Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, hageja on kandnud õigusabikulusid enda tegevuse tõttu, mille eest kostja ei vastuta. Kohus ei nõustu ka hageja paljasõnaliste väidetega, nagu oleks kostja käitunud hageja suhtes pahatahtlikult ja vastuolus hea usu põhimõttega. Asjaolust, et kostja kandis raha summas 735,12 eurot otse sissenõudjale, millest hageja sai väidetavalt teada alles novembris 2019, ei saa järeldada kostja pahatahtlikku käitumist. Samuti ei ole pahatahtlikkusena käsitletav see, et kostja jättis vastamata hageja arvetele seoses solidaarvõlgniku tagasinõudega (tl 22-23), sest ainuüksi hageja ühepoolsetest arvetest ei saanud kostjal tekkida hageja ees kohustusi.
52.Kuna kohtu poolt tuvastatud asjaoludel puudub hagejal kostja vastu nii solidaarvõlgniku tagasinõue kui ka kahjunõue, on põhimõtteliselt ekslik hageja arvamus, nagu oleks hageja nõue osaliselt rahuldatud pärast hagi esitamist. Kohus nõustub samuti kostjaga, et kostja poolt solidaarvõlgniku kohustuse täitmine kohtutäiturile enne hageja poolt hagi esitamist ei ole käsitletav hageja nõude rahuldamisena käesolevas hagimenetluses TsMS § 168 lg 5 tähenduses.
53.Arvestades eeltoodut, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti käesolevas asjas hageja kahjuks. Kohus võtab arvesse ka seda, et kohus jättis 28.01.2020 määrusega käesolevas asjas seoses hagi tagasivõtmisega hagi osaliselt läbi vaatamata hageja põhinõude 1320,84 euro osas (tl 68 – 69). Nimetatud asjaolu ei mõjuta käesolevas asjas siiski menetluskulude jaotust, sest TsMS § 168 lg 4 on sätestatud, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et kostja ei ole hageja nõuet pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jätab kohus käesolevas asjas menetluskulud terviklikult hageja kanda.
54.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja menetluskulud koosnevad lepingulisele esindajale makstud tasudest. Kostja on lepingulisele esindajale enda tsiviilasjas nõustamise ja kostja huvides menetlusdokumentide koostamise eest tasunud kokku koos käibemaksuga 1170 eurot (tl 71-73). Kostja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane ja menetluskulude käibemaksu mittesisaldav suurus on 975 eurot. Hageja esitas kostja menetluskuludele 25.02.2020 vastuväite, leides, et kostja menetluskulude suurus on liialdatud ning arvestades kostja menetlusdokumentide sisu ja mahtu olnuks kostja esindaja piisavaks ajakuluks 5,5 h ehk 550 eurot.
55.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 9,75 h on käesolevas asja keerukust ja mahtu ning kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumente arvestades osaliselt põhjendamatu. Kohtu hinnangul on eelkõige ülemäärane kostja esindaja poolt kliendikonsultatsioonideks kulunud aeg. Samuti märgib kohus seoses kostja menetluskulude koosesisus oleva menetluskulude nimekirja koostamise kuluga, et Riigikohtu 11.11.2014 määruse
2-19-18977 nr 3-2-1-77-14 p-s 12 on selgitatud, et menetluskulude menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, mistõttu ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kohus vähendab eelnevat arvestades kostja lepingulise esindaja ajakulu 2 h võrra. Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ja vajalik ajalises mahus 7,75 h. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot/h (käibemaksuta) peab kohus mõistlikuks. Kostja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta.
56.Eeltoodu alusel määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 775 eurot (7,75 x 100). Seega tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 775 eurot ning vastavalt kostja taotlusele menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 200 eurot.
57.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.