Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avaldus O P vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu (registrikood 80100448 Keemia tn 11, 10616 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Urmas Mark (Mark Õigusbüroo OÜ, asukoht L. Koidula tn 20-6, 10125 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: O P (sünd. xxxx; aadress xxxx; viimane teadaolev elukoht xxxx; tegelik elu- või viibimiskoht teadmata; e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avaldus O P vastu võla nõudes. Välja mõista O P ́ilt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevus kuni 25.11.2019 maksetähtajaga tasumisele kuulunud arvete eest summas 2637,81 eurot.
2.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 2.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku O P kanda. 2.2 Välja mõista puudutatud isikult O P avaldaja Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 224 eurot.
3.Toimetada käesolev kohtumäärus kätte avaldajale ja puudutatud isikule.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu esitas 21.11.2019 avalduse O P vastu võla nõudes. Avalduse kohaselt on O P Tallinna linnas, Keemia tn 11-xxxx asuva korteri omanik alates 03.05.2006. Vastavalt KrtS § 43 lg 1 ja 2, lähevad korteriomandi võõrandamisel korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest, ning korteriomandi võõrandamisel, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. O Pi võlgnevus korteriühistu ees on pidevalt kasvanud. Viimane laekumine kostjalt korteriühistu arvele oli 06.08.2019, summas 400 eurot. Kokku on 2019 aasta jooksul O Pilt laekunud 1200 eurot, samal ajal kui arvete kogusumma korteri majandamiskulude eest samal perioodil moodustasid 2536 eurot ja 61 senti.
2.Oma 09.12.2020 allkirjastatud menetlusdokumendis täpsustas avaldaja, et O Pi võlgnevus on juba suurenenud summani 2637 eurot ja 81 senti. Kuna võlgnik on oma maksetega pidevalt kustutanud vanemaid võlgnevusi, siis on avalduse esitamise seisuga tema võlgnevus kujunenud alljärgnevalt: Arve nr. 901184017 902184017 903184017 904184017 906184017 907184017 908184017 909184017 910184017 Kokku
Võlgnikul on osaliselt tasutud arve nr 901184017 summas 27 eurot, ning täielikult tasumata arved 902184017, 903184017, 904184017, 906184017, 907184017, 908184017, 909184017 ja 910184017, perioodi eest jaanuar -oktoober 2019 (tasumistähtajaga vastavalt 25.02.2019 kuni 25.11.2019).
3.Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu põhineb korteriühistu põhikirja punktil 70, mille kohaselt: „Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga.“ Samuti on korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu majanduskava, mille kohaselt on kulu ruutmeetri kohta aastas 0,492 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, kindlustus ja remondi-, erija -lisatööd vastavalt tegelikele kuludele.
4.Avaldaja palus lahendada asi hagita menetluses ja nõuda võlgnikult avaldaja kasuks välja võlgnevus korteri, asukohaga Keemia 11-xxxx, Tallinna linn, majandamiskulude eest summas 2637 eurot ja 81 senti.
5.19.12.2019 esitas avaldaja kohtu poolt nõutud täiendavad tõendid: korteriühistu arved.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
2-19-118935
6.Kohus on avalduse koos selle täiendustega ja lisadega ning menetlusse võtmise määruse toimetanud puudutatud isikule kätte TsMS § 3141 lg 3 p 2 alusel 14.01.2020, kuid puudutatud isik tähtaegselt kohtule seisukohta avalduse osas ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja põhikirja punkti 70 kohaselt: „Elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga.“ Samuti on korteriomanike üldkoosolek võtnud vastu majanduskava, mille kohaselt on kulu ruutmeetri kohta aastas 0,492 eurot, millele lisanduvad kommunaalteenused, kindlustus, remondi-, eri- ja -lisatööd vastavalt tegelikele kuludele
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes.
10.Kohus märgib, et avaldaja nõuab puudutatud isikult võlgnevuse tasumist kuni 25.11.2019 maksetähtajaga tasumisele kuulunud arvete eest summas 2637,81 eurot. Avaldaja on esitanud oma nõude tõendamiseks ka vastavad arved ja muud dokumendid. Puudutatud isik avaldaja poolt esitatud nõude arvestusele vastu ei ole vaielnud ning ka kohtul puuduvad selles osas kahtlused. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub puudutatud isikule Tallinnas, Keemia tn 11 asuv korter nr 17 üldpinnaga 143,1 m2, seega on avaldaja oma nõuete arvestusel lähtunud õigest korteriomandi pindalast.
11.Arvestades eeltoodut, ei ole puudutatud isikul alust jätta oma kohustusi avaldaja ees täitmata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult avalduses märgitud võlgnevuse tasumist täies ulatuses. Seetõttu kohus rahuldab Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu avalduse O P vastu võla nõudes. Kohus mõistab välja O P ́ilt Tallinn, Keemia tn 11 korteriühistu kasuks võlgnevuse kuni 25.11.2019 tasumisele kuulunud arvete eest summas 2637,81 eurot.
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või
2-19-118935 osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas 25.02.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt avaldaja menetluskulud summas 675 eurot koosnevad lepingulisele esindajale tasutud õigusabikuludest summas 400 eurot ja riigilõivust summas 275 eurot. Tasu arvestamise aluseks on tunnihind, hinnaga 80 €/tund. Avaldaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-19-118935 ja on käibemaksuvabad. Puudutatud isik ei ole avaldaja menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud.
14.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Avaldaja palus käesoleva asja lahendada hagita menetluses ja kohus lahendab käesolevat asja hagita menetluses. Kohus märgib, et riigilõivuseaduse § 59 lg 5 on sätestatud, et avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seetõttu on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb riigilõivu katteks hüvitada mitte rohkem kui 50 eurot. Kui avaldaja tasus riigilõivu seaduses ettenähtust enam, on tal võimalik taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist vastavalt TsMS § 151 lg-le 1 p 1.
15.Avaldaja kinnitusel on talle osutatud õigusabi kokku 5 tunni ulatuses tunnitasuga 80 eurot. Kohus leiab, et avaldaja õigusabikulude ajaline maht on mõistlik ja kohus ei pea vajalikuks seda vähendada. Samas kohus selgitab, et TsMS § 172 lg 8 kohaselt hüvitatakse vajalikud kohtuvälised kulud hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. TsMS § 152 lg 3 on sätestatud, et kohus määrab tunnistajatasu tunnimäära Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tunnitasu alam- ja ülemmäära piires. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 322 § 7 lg 3 kohaselt määratakse tunnistajatasu tunnitasumäär tunnitasu alam- ja ülemmäära piires, mis on 1–10-kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tunnipalga alammäär. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 1. jaanuarist 2020 tunnitasu alammääraks 3,48 eurot. Seega on avaldajal õigus nõuda lepingulise esindaja kulude hüvitamist maksimaalselt tunnitasumäära 34,8 eurot alusel. Kohus peab võimalikuks käesoleva vaidluse iseloomu (sh võlanõude vaidluse sarnasus hagimenetlusele) arvestades rakendada avaldaja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasumäära 34,8 eurot. Seega leiab kohus, et avaldaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on käesolevas asjas 174 eurot (5 x 34,8). Kokkuvõttes mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud summas 224 eurot (riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 174 eurot).
16.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.