nende Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), volitatud esindaja A V Kostja V M (xxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi V M vastu põhivõlgnevuse 1989,88 euro, intressi 286,91, viivise 133,27 ja võla sissenõudmiskulude 45 euro nõudes.
2.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi V M vastu alternatiivnõudes.
3.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Toimetada kostjale kohtuotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kaudu. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi 1
taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja vormistas endale esmakordselt kasutajakonto, tuvastades enda isikusamasuse 12.01.2023 esitades enda andmed. Kostja andis laenulepingu sõlmimise tahte avaldamiseks kinnitused, sealhulgas kinnituse, et soovib sõlmida laenulepingut. Laenuleping loeti sõlmituks üldtingimuste kohaselt pärast kostjalt vastavate kinnituste saamist juhul, kui laenuandja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest. Laenuandaja teavitas kostjat positiivsest laenuotsusest 28.04.2024, 05.05.2024, 09.05.2024, 12.05.2024 ja 17.05.2024. Antud lepingut saab VÕS § 52 lg 1 p 1, 3 ja 4 alusel lugeda sidevahendi abil sõlmitud lepinguks. Kõik lepingu dokumendid on kostjale edastatud iseteeninduse kaudu kostja poolt deklareeritud e-posti aadressile.
2.Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, järgides VÕS § 4034 tulenevat kohustust. Kostja oli krediidilepingu sõlmimise hetkel suuteline võetud finantskohustusi kandma. Krediidiandja kontrollis enne lepingu xxx ja lisalaenu lepingute xxx, xxx, xxx, xxx sõlmimist kostja sissetulekuid ja kohustusi kostja pangakonto väljavõtete nr XXX ja XXX alusel (kontoväljavõte kehtis 90 päeva esitamisest). Keskmine sissetulek oli pangakonto väljavõttel 1305,24 eurot ja finantskohustused 448,01 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel lepingute puhul kostja esitatud netosissetuleku andmetest ehk madalamast netosissetulekust so. 1200,00 eurot ja finantskohustustes pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud finantskohustustest summas 448,01 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused krediidiregistrist, krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded, ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 1 ülalpeetav. 83,08 eurot) lepingutes kokkulepitud tingimustel.
3.Lepingute xxx, xxx, xxx, xxx alusel on kostja saanud kokku krediiti summas 1675,00 eurot. Kostja poolt lepingute katteks tagasimakseid tehtud pole. Hinnates kostja krediidivõimelisust eeltoodud info alusel, sõlmisid kostja ja krediidiandaja 17.05.20204 lisalaenu lepingu xxx, millest hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub (eelmine leping lõpeb iga uue lisalaenu lepingu sõlmimisel ning eelmise lepingu laenujääk kantakse üle uude lepingusse). Lisalaen summas 279,00 eurot on kostja arveldusarvele nr XXX väljastatud 17.05.2024. Lepingu personaalsete tingimuste „Laenulepingu põhitingimused“ lepiti kokku laenusummas 1999,45 eurot, intressimääras 43,94% aastas, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 51,99% aastas, maksete kogusummaga 4984,66 eurot.
4.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku summas 83,09 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 9,57 eurot, intressi katteks 73,21 eurot, viivise katteks 0,01 eurot ja refinatseeritud laenu intressi katteks 0,30 eurot. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid, jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 10.08.2024, 10.09.2024, 10.10.2024 osamakse tasumisega, andis krediidiandaja kostjale 24.10.2024 teatisega võimaluse täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 07.11.2024 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu üles 08.11.2024.
2
Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 10.11.2024 kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile xxx teatise nõude loovutamise kohta.
Hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingust tulenev põhivõlgnevus 1989,88 eurot, intress 286,91 eurot, viivis 133,27 eurot ja võla sissenõudmiskulud kokku 45,00 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna kokku summa 370,00 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot ja menetluses kokku tasutud riigilõivust summas 350,00 eurot ning välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
06.06.2025 menetlusdokumendis selgitab hageja, et hageja on sõlminud perioodil 28.04.2024 17.05.2024 laenulepingu xxx ja lisalaenu lepingud xxx, xxx, xxx, xxx. Hageja selgitab, et kui laenusaaja soovis saada juurde lisalaenu, siis tuli laenusaajal sõlmida iga kord uus leping, kuna xxx ülesehitatud süsteemi kohaselt ei olnud tehnilistel põhjustel võimalik, et isikul oleks mitu kehtivat lepingut. Seega tõsteti eelmise lepingu sissenõutavaks muutunud jäägid järgmisesse lepingusse ning eelmine leping suleti. Lisalaenu väljastati juhul, kui taotletud lisalaen jäi lubatud limiidi piiresse.
Krediidiandjal on õigus ja ka kohustus kehtestada sise-eeskirjadega vastavad metoodikad, kuidas ta laenusaaja krediidivõimelisust hindab ning kuidas ta jõuab vastava krediidiotsuseni (positiivse või negatiivse). Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei too kaasa krediidisaaja (kostja) vabanemist oma lepinguliste kohustuste täitmisest.
Kohtu 09.05.2025 määrusest tulenevalt edastas hageja VÕS § 403 4 lg 7 kohase nõude ümberarvestuse juhuks, kui kohus vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele asub seisukohale, et leping/ud sõlmiti vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamise korral ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning leping kehtivalt üles öeldud. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, kuna kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud, see tähendab on jäänud täielikult võlgnevusse enamgi kui kolme osamakse so. kuni 10.05.2025 osamakse tasumisega, mistõttu ütleb krediidiandaja lepingu uuesti üles 06.06.2025 seisuga.
10.Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtul juhul, kui kohus leiab, et krediidiandaja on rikkunud VÕS § 4034 tulenevat kohustust, toimetada kostjale uus lepingu ülesütlemise teatis kätte kohtumenetluse kaudu. 06.06.2025 teatisega on kostjale antud uus täiendav tähtaeg so. kuni 21.06.2025 võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks. Kui kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, saab lugeda lepingu uuesti ülesöelduks 22.06.2025 seisuga, peale mida saab lugeda, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt saadu tagastamist.
11.Seega juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 1870,91 eurot (laenusumma 1954,00 eurot – tagasimaksed 83,09 eurot) ja seadusjärgne intress 60,01 eurot (maksegraafikujärgsed osamaksed alates 10.09.202410.05.2025). Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel või alternatiivselt jaotada menetluskulud hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 mõttes. Kostja seisukohad 3
12.Kostjale on hagimaterjalid ja hageja lõplikud seisukohad väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud. Kostja ei ole hagile vastust esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus jätab hagi rahuldamata.
14.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
15.Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
16.Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.
17.Kohus tuvastab, et krediidiandja xxx OÜ ja kostja sõlmisid sidevahendite abil lepingu xxx ja lisalaenu lepingud xxx, xxx, xxx. Nimetatud lepingute alusel sai kostja laenu kokku 1675 eurot. Kostja poolt nimetatud lepingute katteks tagasimakseid tehtud ei ole. Kostja ja xxx OÜ sõlmisid 17.05.2024 laenulepingu xxx, mille alusel sai kostaja lisalaenu 279 eurot.
18.VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevuses tegutsevalt krediidiandjalt, st vaidlusalused lepingud on tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõttes.
19.Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale.
20.Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et lepingus märgitud krediidikulukuse määr 51,99% aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr piirmäära ei ületanud.
21.Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub 4
asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
22.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja sõlmitud tarbijakrediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja keskmisest sissetulekust 1305,24 eurot ja finantskohustustest 448,01 eurot. Krediidiandaja lähtus krediidiotsuse tegemisel lepingute puhul kostja esitatud netosissetuleku andmetest ehk madalamast netosissetulekust so. 1200,00 eurot ja finantskohustustes pangakonto väljavõtte analüüsi tulemusel saadud finantskohustustest summas 448,01 eurot. Krediidiandja ei tuvastanud täiendavaid kohustusi esitatud andmete ja registriandmete osas, päringute vastused krediidiregistrist, krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded, ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Rahvastikuregistri päringust tulenevalt oli kostjal 1 ülalpeetav.
26.Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti.
27.Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted kogutud nelja kuu kohta (30.12.2023 kuni 28.04.2024). Pangakonto väljavõtteid analüüsides nähtub, et nimetatud perioodil koosneb kostja igakuine sissetulek 5
töötasust (jaanuaris 1345,39 eurot, veebruaris 1088,85 eurot, märtsis 1312,93 eurot ja aprillis 1088,85 eurot). Kohtu hinnangul ei ole laenuandja aga analüüsinud kontoväljavõtteid piisava põhjalikkusega. Kostja on nimetatud perioodil võtnud mitmeid kiirlaene. Esitatust ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn majapidamiskulude suurus, s.o igakuised vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Pangakonto väljavõttelt nähtuvad küll kulud seoses toiduga, kuid tegelikke esmavajaduse kulusid välja selgitatud ei ole. Laenuandja ei oleks saanud hinnates kostja majapidamiskulusid, eluaset jne leida, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid suutmaks tasuda elamiskulude ja toidu eest pärast finantskohustuste tasumist. Samuti tuleb arvestada kostja üllapeetavaga. Hageja on arvestanud kostja ülalpeetava kuluks 55 eurot kuus. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kulu reaalne, so 55 euroga ei ole võimalik alaealist last ühes kuus ülal pidada. Hageja ei ole enda seisukohta alaealise ülalpidamiseks arvestatud 55 euro osas põhjendanud.
28.Kohtu hinnangul ei ole laenuandja hinnanud, millist mõju avaldavad laenukohustused kostja finantsseisule. Samuti ei hinnanud hageja kas kostja suudab kohustusi täita asjaolude muutumise korral (nt kommunaalkulude lisandumisel, toidukulude suurenemisel ning intressimäärade tõusu korral). Tarbija krediidivõime hindamisel peab krediidiandja veenduma, et tarbija suudaks krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenudega n.ö laenuorjusesse. Konto väljavõtetest nähtub läbivalt, et kostja kontol püsivalt vahendeid märkimisväärses ulatuses ei ole, s.o vahendid võetakse sularahas välja või kantakse teisele kontole, mis aga võib viidata täiendavatele kohustustele. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks selle kohta selgitust küsinud .Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
29.Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 403(4 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. VÕS § 403(4) lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale tahtlikult andmeid, mille alusel krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti või et kostja oleks jätnud nõutud andmed esitamata.
30.Arvestades eeltoodut ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline, sest krediidiandjal puudusid piisavad andmed vastavale järeldusele jõudmiseks. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
31.Kohus võtab seisukoha nõude sissenõutavuse osas. Arvestades, et kostja sai lepingu xxx alusel krediiti kokku 505,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 30 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 17,83 eurot. Lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud pole ja lisalalenu lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas 660 eurot, kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku laenusummaks 1165,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 21,72 6
eurot va. esimene osamakse. Lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud pole ja lisalalenu lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas 300 eurot, kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku laenusummaks 1465,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 27,32 eurot va. esimene osamakse. Lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud pole ja lisalalenu lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas 210 eurot, kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku laenusummaks 1675,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 31,23 eurot. Lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Arvestades, et kostja poolt lepingu xxx katteks tagasimakseid tehtud pole ja lisalaenu lepingu xxx alusel on kostja saanud lisalaenu summas 279 eurot, kujuneb lepingu xxx uue tagasimaksegraafiku laenusummaks 1954,00 eurot, mis lepingu tingimuste kohaselt tuli tagastada 60 kuu jooksul, VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimääraga so 4,50% aastas, igakuise osamaksega 36,43 eurot va. esimene osamakse. Antud lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 83,09 eurot ehk VÕS § 4034 lg 7 tuleneva uue tagasimaksegraafiku kohaselt tasutud täielikult kuni 10.08.2024 osamakseni so summas 74,74 eurot ning 10.09.2024 osamaksest 8,35 eurot, jäädes osaliselt võlgnevusse alates 10.09.2024 (summas 28,08 eurot) ning täielikult 10.10.2024 (summas 36,43 eurot) ja 10.11.2024 (summas 36,43 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemise eeldused täidetud ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud. Seega on laenuleping kehtiv.
32.Hageja ütles lepingu üles käesolevas kohtumenetluses 06.06.2025 seisuga. Hageja hinnangul on krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, kuna kostja ei ole võlgnevust tänaseni tasunud, see tähendab on jäänud täielikult võlgnevusse enamgi kui kolme osamakse so. kuni 10.05.2025 osamakse tasumisega, mistõttu ütleb krediidiandaja lepingu uuesti üles 06.06.2025 seisuga.
33.Kohus nõustub hagejaga, et algse graafiku järgsete maksete tähtaeg ei ole saabunud. Hageja ei ole palunud kostjalt mõista välja TsMS § 369 alusel tasumata ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhinõuet. Selle asemel esitas hageja lepingu ülesütlemise avalduse.
34.Kohus on seisukohal et 06.06.2025 ülesütlemine on tühine. Lepingut saab üles öelda üksnes laenulepingu pool, nõude omandajal selline õigus puudub. Lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 195 lg 1). Seega on õigus laenuleping korraliselt üles öelda lepingupooltel. Praeguses asjas on kohtumenetluses kostjale laenulepingu ülesütlemise avalduse esitanud hageja, kes ei ole laenulepingu pool. Hageja on saanud laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu laenuandja poolt nõude loovutamisega. Poole õigus leping üles öelda ei lähe nõude loovutamisega üle võlausaldajalt teisele isikule. Eeltoodust tulenevalt on laenuleping kehtivad.
35.Kohus ei saa kohus hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi täielikult ega osaliselt rahuldada. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus
36.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
37.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 7