Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõuded 16.10.2019 esitas AS PlusPlus Capital Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus lõpetas 03.12.2019 kohtumäärusega maksekäsu kiirmenetluse seoses vastuväite esitamisega ja andis hageja nõude kostja vastu Viru Maakohtule, menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11.12.2019 esitas AS PlusPlus Capital Viru Maakohtule hagi A V vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja A V 09.05.2017 /allkirjastatud 22.05.2017/ kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxxx. Hageja omandas esialgselt võlausaldajalt AS-lt S võlgniku vastu nõuded 09.10.2009 krediitkaardist nr. xxxx ja 05.12.2012 Väikelaenulepingust nr. xxxx, mille alusel kostja võlgnes 3522,48 eurot. Pooled sõlmisid kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt nõudest summas 333,48 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 3189 eurot (3522,48 -333,48). Lepingu p. 5.1 kohaselt leppisid pooled kokku lepingu sõlmimise tasus summas 20 eurot. Kostja tasus 20 eurot lepingu sõlmimise tasu katteks ja 355 eurot põhinõude katteks, kokku 375 eurot. Seega on kostjal tasumata põhiosa summas 2834 eurot (3189 - 355). Lepingu lisa nr 1 kohaselt lõppes leping 15.05.2018 ning kuna kostja uut maksegraafikut ei sõlminud ajavahemikus 16.04.2018 kuni 14.05.2018, siis luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.05.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama alates maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja arvestab viiviseid põhisummalt 2834 eurolt lepingu p 3.2 viivise määraga 0,06 % alates lepingu lõpetamisest 16.05.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.12.2019 (577 päeva eest) summas 977,73 eurot ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohustuse täitmata jätmisega rikkus kostja poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS § 100 mõttes. Sama paragrahv loeb võlasuhtest tuleneva kohustuste täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sh ka täitmisega viivitamist kohustuse rikkumiseks. Lepingujärgsete maksete tasumisega viivitamise tõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist lepingus sätestatud määras. Lisaks soovib hageja kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel võlgnevuse sissenõudmiskulude hüvitist kolme võlateatise eest kokku 35 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas 350 eurot, õigusabikulud 420 eurot ning viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult 23.12.2019. Kostja ei ole kohtule kirjalikku vastust esitanud. Kohus on määranud 06.02.2020 määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses, määranud kõigi asjas tähtsust omavate ja seni esitamata avalduste ja dokumentide esitamise tähtajaks 26.02.2020 ja lahendi ajaks 03.03.2020. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täielikult rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PlusPlus Capital AS ja A V kompromissilepingu/ võlatunnistuse nr xxxx. Kostja on lepingu allkirjastanud 22.05.2017. Leingus võimaldati kostjal tasuda maksegraafiku alusel AS S poolt hagejale loovutatud 09.10.2009 krediitkaardist nr. xxxx ja 05.12.2012 väikelaenulepingust nr. xxxx tulenevat võlgnevust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Deklaratiivse võlatunnistusega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Pooled on sellise võlatunnistuse sõlminud. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus 2834 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhinõudelt 2834 eurolt alates lepingu lõpetamisest 16.05.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 11.12.2019 viivisemääraga 0,06% päevas kokku summas 977,73 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Viivis 0,06% päevas põhinõudelt (2834 eurolt) perioodil 12.12.2019 kuni

03.03.2020 (k.a) 83 päeva eest moodustab 141,13 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 1118,86 eurot (977,73 eurot + 141,13 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, seega juhindudes TsMS §-st 367, kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 04.03.2020 edasiulatuv viivis 0,06% päevas põhinõudelt kuni põhinõude 2834 euro tasumiseni. Arvestades asjaolu, et kostja on maksekäsu kiirmenetluse vastuväites vaielnud vastu viivise väljamõistmisele põhinõuet ületavas osas ja palunud kõrvalnõuded tühistada, peab kohus põhjendatuks kostja taotlusest ja VÕS § 113 lg 8 lähtuvalt piirata sissenõutavaks muutunud ja tuleviku viivise suurust põhivõla suurusega. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulud summas 35 eurot kolme meeldetuletuskirja eest. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutustega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud riigilõivu vastavalt seaduses nõutule. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt. Hageja märgib, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Esindaja on osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses hinnaga 120 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind on mõistlik. Arve kohaselt sisaldab tasu dokumentide komplekteerimist ja analüüsi, hagiavalduse koostamist ja esitamist. Kohus leiab, et õigusabikulude nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus leiab, et käesoleva hagi puhul on ilmselgelt ja üldteadaolevalt tegemist nn. masshageja poolt koostatud trafaretse hagi tekstiga, milles erinevate kostjate puhul tuleb sisuliselt muuta vaid andmeid lepingu sõlmimise kuupäeva osas ning muuta nimesid ja lepingust tulenevate summade suurusi, seega on tegemist tavapärase õigusvaidlusega, mis õigusharidusega esindajalt eelduslikult ülemäärast aega ei nõua. Hageja ei ole pidanud osalema istungitel, ei ole pidanud tutvuma vastaspoole vastuväidetega, mistõttu kohus leiab, et märgitud mahus ajakulu ei ole põhjendatud. Asja keerukust ja mahukust ei suurenda haginõude summaline suurus. Eeltoodut hinnates peab kohus vajalikuks ja mõistlikuks ajakuluks 1 tund ehk õigusabikulud on põhjendatud summas 120 eurot. Seega on hageja taotletud menetluskulud põhjendatud ja kuuluvad kostja poolt hüvitamisele kokku summas 470 eurot (s.h riigilõiv summas 350 eurot).

Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.