lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-5876/5

Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 03.07.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-5876/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
03.07.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1686
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 477 lg 5Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisKrtS § 1 lg 4Korteriomand ja korteriühistuKrtS § 40Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmiselKrtS § 42 lg 1Viivis ja sissenõudmiskulude hüvitamineTsMS § 139 lg 2RiigilõivTsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu80265215(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Nele Teelahk

Määruse tegemise aeg ja koht

3. juuli 2025, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-7876

Tsiviilasi

Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus I T vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja: Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu (registrikood 80265215), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik: I T (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu avaldus.
2.Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja ajavahemikul august 2024 kuni märtsini 2025 tekkinud majandamiskulude võlg 363,16 eurot.
3.Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja viivised alates
1.maist 2025 kuni põhivõla (363,16 eurot) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
VÕS § 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
Jätta menetluskulud I T kanda.
5.Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja 233 eurot.
6.Mõista I T Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu kasuks välja viivis menetluskuludelt (233 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
7.Kohtumäärus menetlusosalistele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

1(5)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

ASJAOLUD

1.Kohtla-Järve linn, Uus tn 9 korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 16. aprillil 2025 Viru Maakohtule avalduse I T (puudutatud isik) vastu, milles palub välja mõista võla 365,16 eurot ning viivise alates 1. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korter asukohaga xxx (registriosa nr xxx). Seega on puudutatud isik korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule igakuiselt arveid arvestades puudutatud isiku korteriomandi suurust ja tarbitud teenuseid. Puudutatud isikul on tekkinud 1. aprilli 2025 seisuga korteriühistu ees majandamiskulude võlg 365,16 eurot. Võlgnevus koosneb ajavahemikul august 2024 kuni märts 2025 esitatud ja maksmata jäetud arvetest. Puudutatud isik ei ole sel perioodil tasunud ühtegi jooksvat arvet. Arvetel on kajastatud ka Viru Maakohtu 2-24-12800 määrusega väljamõistetud menetluskulud 333 eurot ning avaldaja neid käesolevas asjas ei nõua. Viidatud kohtulahend esitati täitmiseks kohtutäiturile. Puudutatud isiku kohustus tasuda majandamiskulusid tuleneb mh põhikirja p-dest 3.2.1., 3.2.7 ja 3.2.11. Avaldaja nõuab puudutatud isikult maja hoolduse ja küttekulude tasumist. Maja hoolduse tasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast. Puudutatud isiku korteri üldpind on 38,2 m2. Maja hooldus hõlmab korteriühistu majandamiskulusid (korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest). Korteriühistu üldkoosoleku otsuse järgi on alates 1. oktoobrist 2019 tariifi suurus 1 euro/m2. G V AS müüb korteriühistule soojusenergiat nende vahel sõlmitud lepingu alusel ja esitab puudutatud isikule igakuiselt arved. G V AS arve jaotakse korteriühistu liikmete vahel proportsionaalselt korterite köetavate pindadele. Puudutatud isiku korteri köetav pind on 5,7 m2). Avaldaja esitab puudutatud isiku vastu veel sissenõutavaks mittemuutunud viivise tasumise nõude põhinõudelt 1. maist 2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
2.Puudutatud isik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus rahuldab avalduse.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

2(5)

5.Korteriühistu nõuab puudutatud isikult võla tasumist ja viivist, sest puudutatud isik jättis ajavahemikul august 2024-märts 2025 tasumata korteriomandiga seotud majandamiskulud. Nõude aluseks on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1, VÕS § 101 p 1 ja § 108 lg 1 alusel ning viivisenõude aluseks KrtS § 42 lg 1, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel.
6.Kohus tuvastab, et puudutatud isik on korteriühistu liige (KrtS § 1 lg 4), sest ta on korteri xxx omanik (dtl 17). Korteriühistu liikmena on puudutatud isikul korteriühistu ees KrtS-st tulenevad kohustused. Korteriühistu peab tõendama, et korteriühistu liikmel oli kohustus tasuda majandamiskulude eest ning kohustuse suuruse. Majandamiskulud on kõik kulud, mida korteriomanik peab korteriühistu liikmena kandma (KrtS § 40 lg-d 1 ja 2, § 12 lg 1, § 35 lg 2 p 2 ja § 41 lg 2). Kui majanduskava ei ole kehtestatud, võib korteriühistu kulude hüvitamist nõuda, kui majandamiskulude kandmise on otsustanud korteriomanike üldkoosolek. Kulude kandmisest ei vabasta korteriomanikku see, kui kulude kandmine tuleneb küll korteriomanike üldkoosoleku otsusest, kuid otsust ei ole pealkirjastatud majanduskavana. Juhul kui majanduskava ei ole kehtestatud ja kulude kandmist ei ole otsustatud korteriomanike üldkoosoleku otsusega, saab korteriühistu nõuda korteriomanikelt kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel. Selliste majandamiskulude suurust, mis ei sõltu vahetult tegelikust tarbimisest (nt remondifond, haldus- ja hoolduskulu), saab seega tõendada majanduskava või korteriomanike üldkoosoleku otsusega, millega vastavad kulud ja nende jaotus kindlaks määrati. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt soojusenergia, kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Seejuures peab korteriühistu välja tooma, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingil ajavahemikul, mil nende tasumist nõuti. Korteriühistu nõuet ei tõenda korteriomanikule esitatud arved ega raamatupidaja poolt koostatud dokumendid võlgnevuse kohta (vt RKTKm 24.05.2023, 2-20119460, p 16.1; 20.06.2022, 2-19-8045, p 11; RKTKo 16.06.2010, 3-2-1-53-10, p-d 13 ja 14; TrtRnKm 04.02.2022, 2-20-7413, p 12.2).
7.Korteriühistu esitas tõendina nn kliendikaardi ja käibeandmiku (dtl 20), mille kohaselt on puudutatud isikule esitatud 31. augustist 2024 kuni 31. märtsini 2025 arveid kokku 698,16 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist raamatupidamisdokumentidega. Korteriühistu selgitas, et viidatud summa sisaldab ka 333 eurot (menetluskulud tsiviilasjas nr 2-24-12800), mida korteriühistu teistkordselt ei nõua. Korteriühistu nõuab seega 365,16 euro väljamõistmist (698,16-333).
8.365,16 eurot koosneb mh 31. augustist 2024 kuni 31. märtsini 2025 (8 kuud) maja hoolduse tasust. Maja hooldustasu suurus on 1 euro ruutmeetri kohta ja tuleneb korteriühistu üldkoosoleku otsusest (dtl 22-24, tõlge dtl 25). Puudutatud isiku korteri suurus on 38,20 m 2. Seega on maja hooldustasu tõendatud 38,20 eurot kuus (s.o 1 euro × 38,20 m 2). 2024. a eest ei ole avaldaja puudutatud isikule arvet esitanud (dtl 20) ning nähtub, et samas kuus on toimunud ka laekumine 485 eurot, mis arvestati võla katteks. Maja hooldustasu on puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud 2024. a augustis, septembris, oktoobris, novembris, detsembris, 2025. a jaanuaris, veebruaris ja märtsis, s.o kokku 305,60 eurot (38,20 eurot × 8 kuud). Kohus leiab eelnevat arvestades, et maja hooldustasu kujunemine on kontrollitav ja jälgitav.
9.Lisaks nõuab korteriühistu puudutatud isikult küttekulude hüvitamist 59,56 eurot (365,16305,60).

3(5)

Avalduse kohaselt on korteriühistu sõlminud lepingu G V AS-iga, kes esitab korteriühistule küttearveid (dtl 41-46), mis jaotatakse korteriühistu liikmete vahel proportsionaalselt korterite köetavatele pindadele (arvutused - dtl 47-52). Küttekulu nõuab korteriühistu perioodil oktoobrist 2024 kuni märtsini 2025. Oktoobris 2024 oli kütte ruutmeetri ühik 1,088 eurot (dtl 41), novembris 1,65 eurot (dtl 48), detsembris 2,101 eurot (dtl 49), jaanuaris 2025 2,171 eurot (dtl 50), veebruaris 1,922 eurot (dtl 51), märtsis 1,57 eurot (dtl 52). Korteriühistu põhikirja p 3.2.8.2 kohaselt tuleb lähtuda suuruse kindlaksmääramisel kütteks kuluva soojusenergia puhul korteri üldpinna suurusest (dtl 10). Avaldaja kinnitusel ei nõua korteriühistu kogu põhikirja p 3.2.8.2 alusel õigustatud summat, vaid korteriomanikuga on kokkulepe, et köetavat pinda on 5,7 m2. Avaldaja ei ole sellise kokkuleppe olemasolu tõendanud, aga kuna tegemist on puudutatud isikule soodsama tõlgendusega ja avaldaja ei nõua kogu korteri üldpinda arvestades küttekulu, kuulub avaldus rahuldamisele ka küttekulu suuruse osas. Järelikult on tõendatud küttekulu kujunemine perioodi oktoober 2024 kuni märts 2025 kokku 59,86 eurot, s.o (1,088×5,7) + (1,65×5,7) + (2,101×5,7) + (2,171×5,7) + (1,922×5,7)+(1,57×5,7). Kuivõrd avaldaja nõuab 59,56 eurot, tuleb avaldus avalduse piire arvestades rahuldada.

10.Kuna avaldus kuulub täies ulatuses rahuldamisele on TsMS § 172 lg 1 alusel õiglane jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
10.1.Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid avaldaja menetluskulud esindajakuludest 305 eurot ja riigilõivust 50 eurot, kokku 355 eurot.
10.2.Kohus leiab, et avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot on TsMS § 174 lg 1 tähenduses põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 5).
10.3.Avaldaja esindaja tunnitasu suurus on 122 eurot käibemaksuta. Avaldaja esindaja ajakulu on kokku 2,5 h, s.o nõupidamised kliendiga, avalduse koostamine ja kohtule esitamine (2 h) ja kohtunõudega tutvumine, vastuse koostamine, menetluskulude nimekirja koostamine (0,5 h). TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohtu hinnangul ei ole menetlusdokumentide sisu, lisasid ja mahtu arvestades avaldaja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud 2,5 h ulatuses. Avaldus ja hilisem täpsustus oli sarnane tsiviilasjas nr 2-24-12800 esitatud menetlusdokumentidega. Erinev oli üksnes võlaperiood. Seega ei ole põhjendatud avalduse koostamisele ja ettevalmistamisele kulunud aeg 2 tundi, kuivõrd tegemist ei ole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Kohus peab eelnevat arvestades avaldaja esindajakulusid põhjendatuks kokku 183 eurot (120 eurot × 2 h).

4(5)

Seega on avaldaja menetluskulud kokku põhjendatud 233 eurot (50+183). Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 233 eurot.

10.4.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista puudutatud isikult menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). (digitaalselt allkirjastatud)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja