lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-13419/46

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 02.03.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-13419/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3798
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Gazirchat Norosinhopur OÜ11284756(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-17-13419

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-13419

Aeg ja koht

02.03.2020, Tallinn, kohtukantselei kaudu

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Tsiviilasi

ForsIL Ehitus OÜ hagi Auraconnect OÜ vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõuetes

Tsiviilasja hind

50 459,64 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: ForsIL Ehitus Osaühing (registrikood 11284756), lepinguline esindaja X X esindajad Kostja: Auraconnect OÜ (registrikood lepingulised esindajad X X ja X X

11659179),

Viimase istungi aeg

24.01.2020

Istungil osalenud isikud

Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige X X ja hageja lepinguline esindaja X X, kostja lepingulised esindajad töötajad X X ja X X

RESOLUTSIOON

Võtta vastu hageja, ForsIL Ehitus OÜ loobumine nõudest 4959,94 euro osas (kahju hüvitamise nõude käibemaksu osa) kostja, Auraconnect OÜ vastu. Lõpetada menetlus selles osas.

Jätta hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise ja leppetrahvi nõuetes rahuldamata.

Jätta maakohtu menetluskulud hageja kanda. Mitte mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-13419 ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hageja nõuab kostjalt 29 759,64 euro (vähendades hiljem seda 24 799,70 euroni) kahju ja 20 700 euro leppetrahvi hüvitamist. Hageja tõi esile järgmised asjaolud:  2016. a juunis sõlmis hageja X Ehitus OÜ-ga töövõtulepingu Eesti Ajaloomuuseumi Lossihoone administratiivhoone, veetorni ja galerii katuse- ja sisetööde teostamiseks. Sõlmitud lepingu kohaselt pidi pool, kes ei täida lepingut nõuetekohaselt, hüvitama teisele poolele tekitatud kahju. Tööde maht oli suur ja tähtajad lühikesed, mistõttu oli hageja sunnitud kasutama lisatööjõudu ja leidma alltöövõtjad.  27.06.2016 sõlmis hageja kostjaga töövõtulepingu nr 27062016, mille alusel kostja kohustus teostama töid ehitusobjektil, alustas töid 27.06.2016 ja pidi kogu töö üle andma hiljemalt 25.08.2016. Hageja pidi kostjale kõigi tööde eest tasuma 50 000 eurot. Hageja on kostjale tasunud 5300 eurot (millele lisandub käibemaks).  Kostjaga sõlmitud p 3.5 järgi on hagejal õigus saada kahjutasu vahetähtaegade ja lõpptähtaja ületamise eest. Kostja peab hagejale maksma viivist 0,5% lepingu summast iga viivitatud päeva eest.  Kostja ei andnud kokkulepitud lõpptähtajaks kogu tööd üle. 02.09.2016. a kostja lahkus omavoliliselt ehitusobjektilt jättes kohustused täitmata, mille tulemusel tekkisid hagejal probleemid oma kohustuste täitmisega X Ehitus OÜ ees. Hageja pidi leidma uued töölised, et tööd ehitusobjektil saaks jätkuda ning objekt lõpetataks esimesel võimalusel.  X Ehitus OÜ nõudis esialgu hagejalt 50 000 euro hüvitamist, kuid kompromissina leppisid hagejaga kokku 02.09.2016, et osade seni teostamata tööde osas jätkab hageja töid oma jõududega (samata selle eest tasu) ja muude tööde osas kompenseerib hageja rahaga (24 799,70 eurot ilma käibemaksuta ja 29 759,64 käibemaksuga) ja X Ehitus OÜ leiab ise sobivad töölised. X Ehitus OÜ nõudest teavitas hageja kostjat, paludes vastavalt poolte vahelise lepingu p-dele 15.1 ja 15.2 hüvitada tekitatud kahju. Alguses tugines hageja sellele, et X Ehitus OÜ nõue oli esitatud leppetrahvina, kuid hiljem selgitas, et see oli kahju hüvitamise nõue. Kui hageja poleks nõustunud X Ehitus OÜ-le kahju hüvitamisega, oleks veel kahel objektil, kus tööandja oli X Ehitus OÜ, lepingud üles öeldud ja leppetrahvi ja kahju nõuded esitatud.  Kostja ületas lepingu lõpptähtaega perioodil 25.08.2016. a – 02.11.2016. a. Lepingu maksumus oli vastavalt lepingu p 4.1 kohaselt 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Sellest tulenevalt palus hageja kostjal tasuda viivis summas 20 700 (60 000 eurot × 0,5% × 69 päeva) eurot. Perioodi lõppkuupäev, 02.11.2016 oli kuupäev, millal vaidlusalune ehitusobjekt pidi saama valmis ja lõplikult üle antama.

Tsiviilasi nr 2-17-13419  Hagejal tekkisid lisaks X Ehitus OÜ nõudele veel ka täiendavad kulud (nt oli hageja sunnitud palkama lisaks oma ettevõtte töölistele veel täiendavat tööjõudu). Hageja pidi leidma kiiresti täiendavat tööjõudu, et objekt lõpetada ning seega on hinnad võrreldes tavaolukorraga oluliselt kõrgemad ja sellest tulenevalt muutus ka X Ehitus OÜ ja hageja vahel sõlmitud lepingu maksumus. Esialgu kokkulepitud maksumuse 66 187,80 euro asemel kujunes maksumuseks 90 987,50 eurot (summad ilma käibemaksuta).  Hageja sõlmis X OÜ-ga lepingu ahe töömehe palkamiseks ning X OÜ esitas hagejale arve summas 3769 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palkas lisaks oma ettevõttes juba töötavatele töömeestele lisaks veel seitse töölist ning seitsme töölise töötasudeks kulus hagejal kokku 16 931 eurot. Hageja pidi tasuma trahvid tööseisusaku eest oma teisel objektil (hostel Paks Margareeta) summas 20 000 eurot. Kui kostja oleks hagejaga sõlmitud lepingut täitnud nõuetekohaselt, oleks hageja saanud nõuetekohaselt täita oma lepingulisi kohustusi X Ehitus OÜ ees ning oleks seeläbi teeninud kasumit 16 187,80 eurot. Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist:  Hageja on lepingu sõlmimisest alates andnud kostjale õigeaegselt üle nii tööfrondid, kui ka varustanud kostjat tööks vajalike materjalidega. Kostja on mitmel korral rikkunud tema käsutusse antud materjali, kuid hageja on selle alati omal kulul asendanud uuega;  Hageja on pidevalt nõudnud kostjalt ka tähtaegadest kinnipidamist ja informeerinud kostjat ka trahvidest, millised võivad rakenduda kui lepingu objekti tähtajaks üle ei anta. Hageja hinnangul on probleemid olnud kostja poolsed, kuna kostja ei ole olnud piisavalt motiveeritud töö tegemiseks ja püüdnud pidevalt leida põhjusi, miks ta ei saa tööd korrektselt teostada.  Hageja teavitas viivitamatult pärast trahvinõudest teada saamist teavitanud kostjat trahvist, mille X Ehitus OÜ hagejale esitas ja nõudis selle kompenseerimist. Hageja on ekslikult kostjale esitanud vale nõudesumma. Hageja on leppetrahvi kohustuse täitnud. Hageja nõudis kostjalt leppetrahvi koheselt ja järjepidevalt. 08.10.2019. a menetlusdokumendis hageja selgitas, et loobub osaliselt kahju hüvitamise nõudest käibemaksu osas, s.o 4959,94 euro ulatuses (vt täpsemalt 26.09.2019. a istungi protokoll, al 03:02:33).

2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja nentis, et vaidlus puudub asjaolude üle, mille kohaselt oli poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ja et töid ei teostatud tähtaegselt. Kostja peamised vastuväited olid järgmised:  Kostja kohustus oli üksnes tööde teostamine. Tööde teostamiseks vajalike materjalide hankimine oli hageja kohustus.  Tähtaegselt tööde tegemata jätmise põhjus oli hageja suutmatus valmistada ette tööfronte ja varustada kostjat tööde teostamiseks vajalike materjalidega ning teised tööde teostamisel tõusetunud jooksvad küsimused. Seega kohaldub töövõtulepingu p 3.4, mille kohaselt nihkub lepingu lõpptähtaeg edasi tööseisaku päevade võrra olukorras, milles tööseisak toimub töövõtjast sõltumata põhjustest.  Hageja pole tõendanud trahvinõudest tekkinud kahju, mh mille alusel trahvinõue esitati ning kas see on tasutud ning kas astuti samme selle vähendamiseks. 2017. a jaanuaris märkis hageja trahvinõude suurusena 25 711 eurot.

Tsiviilasi nr 2-17-13419  Hageja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul, kuivõrd esmakordne nõue on esitatud 2017. a juulis, arvestades et kostjale etteheidetav rikkumine pandi toime 28.08.2016.  Leppetrahvi tuleks ka vähendada, sest 90% täidetud mahust, seega ei oleks õigustatud võtta leppetrahvi kogu lepingu mahult.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
4.TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1 kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).
5.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja osaline nõudest loobumise taotlus. Kostja esitas hageja kahju hüvitamise nõudele vastuväite mh käibemaksu osas. Kohus uuris hagejalt nõude põhjendatust käibemaksu osas ning mh kui et hageja soovib sellest loobuda või see tagasi võtta, tuleks seda selgelt väljendada. 08.10.2019. a menetlusdokumendis hageja märkis, et loobub käibemaksu nõudmisest ning 11.10.2019. a istungil selgitas täiendavalt, et soovib loobuda selles osas nõudest. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 429 lg 1 esimene lause). Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (samas, teine lause). Seega võtab kohus vastu hageja loobumise osaliselt kahju hüvitamise nõude (29 759,64 euro) käibemaksu (s.o 4959,94 euro) osas. Seega menetleb kohus sisuliselt üksnes 24 799,70 euro suurust kahju nõuet.
6.Hageja on esitanud käesolevas asjas poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevalt kaks erinevat raha saamisele suunatud nõuet. Esimese nõudega (summas 24 799,70 eurot) soovib hageja kahju hüvitamist seoses hagejale X Ehitus OÜ poolt esitatud nõudega ja selle tasumisega. Esmalt nimetas hageja seda X Ehitus OÜ poolt esitatud trahvinõudeks ja leppetrahviks, kuid vastavalt istungil selgitatule, kinnitas hageja, et tegemist ei ole mitte X Ehitus OÜ-ga lepingus kokkulepitud leppetrahviga VÕS § 158 lg 1 mõttes, vaid eraldiseisva kahjunõudega (vt 06.06.2019. a istung al 01:13:10; 11.10.2019. a istung 02:02:17). Kahju hüvitamise nõue võiks rahuldamisele kuuluda VÕS § 115 lg 1 alusel. Selle eeldused on järgmised: 1) poolte vahel on kehtiv leping; 2) lepingust tulenes kostjale kohustus; 3) kostja on kohustust rikkunud; 4) hagejale on tekkinud kahju; 5) kostjapoolse kohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos; 7) kostja vastutab kohustuse rikkumise eest; 8) kahju oli ettenähtav; 9) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Kuivõrd tegemist on täitmise asemel esitatud

Tsiviilasi nr 2-17-13419 kahju nõudega (nn suure kahju nõudega), on kahju nõude täiendav eeldus (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3), et hageja on andnud kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja või hagejal on mõjuv põhjus täiendava tähtaja mitte andmiseks, mh VÕS § 116 lg 2 p 1-4 nimetatud juhtudel. Teise nõudega (summas 20 700 eurot) soovib hageja pooltevahelises lepingus kokkulepitud leppetrahvi tasumist. Kostjaga sõlmitud p 3.5 järgi on hagejal õigus saada kahjutasu vahetähtaegade ja lõpptähtaja ületamise eest. Kostja peab hagejale maksma viivist 0,5% lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Pooltega arutades ning sätet tõlgendades, on kohtu hinnangul tegemist leppetrahviga, mitte viivisega. Viivis on eelkõige summa, mida saab nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 113 lg 1). Töö tegemine tähtajaks on aga mitterahaline kohustus. Leppetrahvi tasumise nõue võiks kuuluda rahuldamisele pooltevahelise lepingu p 3.5 alusel koosmõjus VÕS § 158 lg-ga 1 ja VÕS § 108 lg-ga 1. Selle eeldused on järgmised: 1) poolte vahel on kehtiv leping; 2) lepingust tulenes kostjale kohustus; 3) kostja on kohustust rikkunud; 4) lepingus kokku lepitud leppetrahvi maksmise kohustuse eeldus on täidetud; 5) kostja vastutab rikkumise eest.

7.Mõlema nõude kolm esimest eeldust kattuvad ja on ka täidetud. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt kohtu ette nõuete alusena toodud asjaoludele, et poolte vahel on kehtiv leping, et lepingus olid kokku lepitud tähtajad ning tähtaegadeks tööd valmis ei saadud. Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2 esimene lause). Seega kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud asjaolude tõendamiseks, mis on omaks võetud. Ülejäänud eeldusi kontrollib kohus nõuete osas eraldi allpool.
8.Esimese nõude neljas ja viies eeldus on kahju tekkimine hagejale ja selle põhjuslik seos kostja poolt töö tähtaegselt mittetegemise vahel. Hageja on selle põhjendamiseks toonud kohtu ette järgmised asjaolud: X Ehitus OÜ nõudis esialgu hagejalt 50 000 euro hüvitamist, kuid kompromissina leppisid hagejaga 02.09.2016 kokku, et osade seni teostamata tööde osas jätkab hageja töid oma jõududega (samata selle eest tasu) ja muude tööde osas kompenseerib hageja rahaga (24 799,70 eurot ilma käibemaksuta ja 29 759,64 käibemaksuga) ja X Ehitus OÜ leiab ise sobivad töölised. Kostja vaidles sellele vastu, leides et see on põhistamata ja tõendamata. Kohus selgitas hagejale korduvalt, et kahju hüvitise nõude rahuldamiseks tuleb hagejal tuua kohtu ette konkreetsed asjaolud ja tõendid, mille alusel saab kohus järeldada kahju tekkimise ulatuse põhjendatust ja kahju tekkimist kostjapoolsete kohustuste rikkumiste tõttu (06.06.2019. a protokoll 01:56:03 – 02:09:59 ja täiendavalt 14.06.2019. a protokoll al 00:32:32). VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Üksnes asjaolu, et hageja pidi X Ehitus OÜ-ga sõlmitud kokkuleppe alusel tasuma 24 799,70 eurot (ilma käibemaksuta), ei ole piisav, et kohus saaks leida, et nimetatud summa ulatuses oli kahju hüvitamine põhjendatud (mõistlikud kulud) ja et see on põhjendatud kostjalt välja mõista. Kohus selgitas, et hagejal tuleks lahti selgitada 24 799,70 eurose suuruse kahju hüvitamine X Ehitus OÜ-le. Kuivõrd vastaspool on nimetatud suuruses kahju tekkimisele vastu vaielnud põhjendusega, et pole arusaadav, miks on selline kahju tekkinud kostja tegevusest tulenevalt,

Tsiviilasi nr 2-17-13419 tuleks hagejal detailselt ja konkreetselt välja tuua, miks hüvitati selles suuruses kahju. Hageja tugines üldsõnaliselt, et X Ehitus OÜ pidi võtma uued töötajad objektile, u 10-12, kellele tuli maksta palka ja nad võeti kolmest erinevast firmast. Kohus selgitas, et selles osas tuleks esitada konkreetsed asjaolud, mitu töötajat täpselt, mis mahuga ja mis kuludega. Hageja sellest hoolimata ei esitanud täiendavaid asjaolusid ega tõendeid. Hageja selgitas kohtu poolt antud tähtaja jooksul üksnes hageja poolt võetud töötajate kulusid ja asjaolusid (05.07.2019. a menetlusdokument), kuid ei toonud kohtu ette asjaolusid seoses X Ehitus OÜ kahjuga, mida hageja hüvitas. Kolmandale isikule väidetavalt tekkinud kahju hüvitamisest tekkinud kahju põhjendatust, sh põhjuslikku seost kostjapoolsete rikkumistega ei saa kohus eeldada üksnes seetõttu, et lepiti kokku kahju hüvitamises. Asjaolu, et hagejale võis X Ehitus OÜ kahjunõude täitmata jätmisel tekkida täiendavaid negatiivseid tagajärgi (05.07.2019. a menetlusdokumendi p 2.2), ei ole ka alus leida, et kahju ulatuse ja põhjusliku seose asjaolud on kohtu ette toodud ja tõendatud. Kohtule esitatud lisast 2, sh sellega koos esitatud tabelist ei saa kohus ise asjaolusid tuvastada ega välja lugeda, vaid need oleks pidanud lahti seletama ja konkreetsete faktidena kohtu ette tooma hageja. Hageja küll märkis, et saab tõendada kahju tunnistajate ütlustega, kuid konkreetseid taotlusi ega asjaolusid seoses sellega hageja kohtu ette ei toonud. Seega kohus ei saa leida, et hageja esimene nõue, s.o kahju hüvitamise nõue peaks kuuluma rahuldamisele.

9.Sellest tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolud ja tõendid, mis seonduvad kahju ettenähtavusega, kohustuse eesmärgiga, kostja vastutusega, täiendava tähtaja andmisega ja teiste kostja vastuväidetega seoses hagejapoolse tegevusega (takistused õigeaegselt töö tegemiseks) ning lepingu lõpetamisega.
10.Teise nõude osas on kostja esitanud mh vastuväite, et leppetrahvi nõue ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Nimetatud vastuväite õiguslik alus on VÕS § 159 lg 2, mille kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Selle vastuväite põhjendatuse korral jääks hageja nõue rahuldamata, mistõttu kontrollib kohus seda esmaselt, sest selle vastuväite põhjendatuse korral ei ole muu asja lahendamiseks oluline. Käesoleval juhul ei vaidle pooled, et 02.09.2016. a lahkus kostja objektilt ning mõlemal poolel oli selge, et kostja lepingut edasi ei täida. Seega avastas hageja kohustuse rikkumise 02.09.2016. Samas on Riigikohus märkinud, et trahvi nõudmiseks on õigustatud isikul mõistlik teha enne nõude tegelikku esitamist kindlaks nõude suurus (RKTKo 3-2-1-142-11, p 17). Leppetrahvikokkuleppe kohaselt oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi vahetähtaegade ja lõpptähtaja ületamise eest 0,5% lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Poolte vahel puudus ka vaidlus, et juhul kui leppetrahvi võiks nõuda, võis seda perioodi eest kuni 02.11.2016, s.o kuupäevani, millal tegelikult tööd valmis said (14.06.2019. a protokoll 01:26:48 – 01:32:32). See tähendab, et hiljemalt 02.11.2016 pidi hagejale olema selge, mis on leppetrahvi kogusumma. Järgmisena on oluline välja selgitada, millal hageja teatas kostjale, et ta nõuab leppetrahvi. Hageja on tuginenud sellele, et ta on korduvalt kostjalt leppetrahvi nõudnud, mh suuliselt. Kostja vaidles sellele vastu ning kohus selgitas hagejale, et ta peab kohtu ette tooma konkreetsed asjaolud ja tõendama, millal hageja kostjalt leppetrahvi nõudis (29.04.2019. a selgituskiri; 14.06.2019. a protokoll 01:15:51 – 01:26:48). Ainus konkreetne asjaolu, mille üle vaidlus poolte vahel puudub, on et hageja teatas leppetrahvi nõudmisest 04.07.2017. a juuli kirjas (I kd, tl 7). 2017. a juuli kirja koostamise kuupäevaks oli kostja objektilt lahkumisest möödunud 10 kuud ning leppetrahvi perioodi lõppemisest (tööde valmimisest) 8 kuud.

Tsiviilasi nr 2-17-13419 Hageja on ka märkinud, et 20.10.2016. a teavitati kostjat, et leppetrahv tuleb, kuid tõendi tõlkest ei nähtu, et viidatakse sellele, et soovitakse hageja ja kostja vahelise lepingu alusel leppetrahvi nõudmisest teavitada, vaid pigem nähtub, et selles kirjas soovitakse X Ehitus OÜ poolt esitatud nõude (hageja poolt nii kohtuväliselt kui kohtusse esitatud menetlusdokumentides viidatud kui trahv) kui kahju tasumist (I kd, tl 95). Sellele viitab ka kirja sõnastus – „Summade erinevus väljastati trahvi kujul“ ehk räägitakse hagejale väljastatud nõudest. Seda kinnitab ka hageja poolt istungil sedastatu, et 20.10.2016. a kirjas oli viidatud ja lisatud lisana hagiavalduse lisa 2 (06.06.2019. a istungi protokoll al 01:12:39), mis käsitles üksnes X Ehitus OÜ nõuet. Täiendavalt kinnitab seda ka 09.01.2017. a kirja sisu (I kd, tl 7), milles on selgitatud, et 20.10.2016 teavitas hageja kostjat X Ehitus OÜ trahvist, mida kostja pole hüvitanud ning millele on kostja enda vastuses ja ka 14.06.2019. a istungil (al 01:21:47) tuginenud. Seega ei saa kohus leida, et 20.10.2016. a kirjaga teavitati kostjat leppetrahvi nõudmisest hageja ja kostja vahelise lepingu alusel. Käesoleval juhul on oluline eristada leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudmisest teatamist, sest olenemata leppetrahvi kokkuleppest võib võlausaldaja alati nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise nõudest teatamine ja kahju hüvitise nõudmine aga ei asenda leppetrahvi nõudest teatamist. Raha nõudmiseks leppetrahvina tuleb seda selgelt selliselt ka väljendada. Vastupidisel juhul ei saa leida, et kostjal pidi tekkima arusaam, et leppetrahvi rakendatakse. Käesoleval juhul on hageja ka ise selgelt eristanud kahju hüvitamise nõuet (X Ehitus OÜ-le tasutud hüvitis) leppetrahvi nõudest (tööde hilinemise päevamäära alusel), esitades mõlemad eraldi kohtusse. Seega ei käsitlenud ka hageja ise X Ehitus OÜ-le tasutud raha maksmisest tekkinud kahju nõuet leppetrahvi nõudena kostja vastu. Ka istungil on hageja selgitanud, et tegemist on suure kahju nõudega (14.06.2019. a istungi protokoll al 00:21:40). Hageja on ka selgitanud, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, sest lisaks X Ehitus OÜ nõude tasumisele tekkisid hagejal täiendavad kulud (07.05.2019. a menetlusdokumendi p 2.3). Samuti ei kattu X Ehitus OÜ nõude tõttu esitatud nõudesumma leppetrahvi nõudesummaga. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1), mida saab nõuda tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Sellena on hageja käsitlenud nõuet summas 20 700 eurot. Nimetatud summa nõudmine on tõendatud alates 2017. a juulist. Varasemalt ka suuliselt leppetrahvi nõudmise osas on hageja küll üldsõnaliselt märkinud, et saab seda tõendada tunnistajate ütlustega, kuid sellekohaseid konkreetseid taotlusi esitanud pole. Kohus selgitas ja andis korduvalt tähtaegu, et esitada tunnistajate ülekuulamiseks taotlusi või muid tõendite kogumise taotlusi, kus oleks konkreetselt välja toodud asjakohased asjaolud, mida tõendada soovitakse, kuid selle osas hageja konkreetset taotlust ei esitanud ega asjaolusid kohtu ette ei toonud. Hageja ka kinnitas korduvalt, et lahendamata taotlusi pole (sh viimasena 24.01.2020. a istungi alguses) ning ka kohtusse kutsutud tunnistajatelt ei soovinud hageja küsida leppetrahvi nõudmise kohta. Seega pole tõendatud leppetrahvi esitamine enne 2017. a juulit. Seega lähtub kohus mõistliku aja hindamisel nõude esitamise kuupäevast 2017. a juulis. Riigikohus on 20.03.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08 leidnud, et mõistlik aeg VÕS § 159 lg 2 tähenduses mahub ajaliselt kohustuse rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele. Pooltevaheliste suhete kontekstis mõistliku aja määramisel peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist. Kohus leiab, et 8 kuud ei ole mõistlik aeg, arvestades et pärast rikkumisest teadasaamist ja leppetrahvi perioodi lõppemist (s.o 09.01.2017. a kirjaga, I kd tl 38) teavitas hageja kostjat nõuetest kostja vastu kirjalikult, kus oli märgitud üksnes kahju hüvitamise nõue, mis hagejal tekkis X Ehitus OÜ poolt esitatud kahjunõude tasumise tõttu. Sama nõude on hageja esitanud ka kohtusse kahju hüvitamise nõudena. Nimetatud kirjaga koos oleks hagejal olnud võimalik teavitada kostjat ka leppetrahvi nõudest (mis on esitatud kohtusse

Tsiviilasi nr 2-17-13419 teise nõudena), sest hageja oli selleks hetkeks teadlik rikkumisest ning samuti oli selgunud rikkumise ulatus (leppetrahvi suurus). Sellest tulenevalt võis hagejal tekkida pärast 09.01.2017. a kirja saamist õigustatud ootus, et hageja nõuab üksnes kahju hüvitamist seoses X Ehitus OÜ-le tasutud kahju hüvitisega ning mitte leppetrahvi. Seega kuivõrd hageja otsustas kahju hüvitamise nõude esitamise kostja vastu kuupäevaks 09.01.2017, oli mõistlik aeg kohtu hinnangul sama kuupäevani. Isegi kui sedastada, et leppetrahvi nõudmise võis hageja enda mõttes panna sõltuvusse seoses kahju hüvitise tasumisega kostja poolt, ei saanud mõistlik aeg olla kauem kui 09.01.2017. a kirjas kostjale antud täitmise tähtpäevast (30.01.2017) paari kuu möödumist. Pärast nõudekirja saatmist ja sellele eitava vastuse saamist kostjalt, viivitas hageja aga täiendavalt veel leppetrahvi nõude esitamisega 6 kuud, mida ei saa eelmärgitud asjaoludel pidada mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest ta ei teatanud mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele, et ta leppetrahvi nõuab.

11.Sellest tulenevalt ei oma tähendust ka asjaolud ja tõendid, mis seonduvad teiste kostja vastuväidetega seoses hagejapoolse tegevusega (takistused õigeaegselt töö tegemiseks), kostja vastutusega ning lepingu lõpetamisega ning ka leppetrahvi vähendamisega. Menetluskulude kindlaksmääramine
12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kõik menetluskulud hageja kanda.
13.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.
14.Kuivõrd kostja on 24.01.2020. a istungil selgitanud, et kostjal hüvitatavaid menetluskulusid pole, ei mõista kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulusid välja. Kohus ei määra kindlaks ka hageja menetluskulude suurust, need jäävad samuti hagejal enda kanda.
15.TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178 lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega saab menetluskulude kindlaksmääramisele kaevata ainult kostja. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja