Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale 15.09.2023 üle laenusumma 8000.00 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 18.11.2023, intressiga 2% kuus. Hageja vähendas 16.06.2025 nõude täpsustuses kostjalt nõutava viivise määra 0,02%-le päevas. Kostja on teinud hagejale osamakseid kogusummas 6000.00 eurot järgmiselt: - 16.11.2023 tasus kostja hagejale 2000.00 eurot sularahas (hageja arvestas osamakse 331.40 euro ulatuses kogunenud intressi katteks ja 1668.60 euro ulatuses põhinõude katteks); - 19.11.2023 tasus kostja hagejale 2000.00 eurot sularahas (hageja arvestas osamakse 8.33 euro ulatuses kogunenud intressi katteks, 1.27 euro ulatuses viiviste katteks ja 1990.40 euro ulatuses põhinõude katteks); - 29.11.2023 tasus kostja hagejale 2000.00 eurot ülekandega (hageja arvestas osamakse 8.70 euro ulatuses viiviste katteks ja 1991.30 euro ulatuses põhinõude katteks). Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja soovis anda kostjale raha ühiseks investeeringuks. Samuti vaidleb hageja vastu kostja vastuväitele, et hageja loobus oma nõudest kostja vastu vastutasuks kostja mingisuguse soorituse eest. Hageja ei ole oma nõudest kostja vastu loobunud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 2349.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 223.70 eurot (perioodi 19.11.2023 - 16.06.2025 eest) ning viivis põhivõlalt summas 2349.70 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemise hetkeni määras 0,02% päevas ja kohtuotsuse tegemisest alates määras 0,02% päevas kuni põhivõla täieliku rahuldamiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1263.40 eurot, millest riigilõiv moodustab 385.00 eurot ning õigusabikulud 878.40 eurot (sealhulgas käibemaks) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hageja poolt esitatud nõue on põhjendamatu. Kostja teeb ettepaneku jätta hagi läbi vaatamata. Kostja on seisukohal, et hageja on oma varasema tegevusega loobunud vaidlusalusest nõudest kostja vastu. Hageja ja kostja vaheline tehing ei kvalifitseeru laenuna, kuna hageja poolt kostjale antud raha oli oma olemuselt investeering. Kostja ja hageja investeerisid koos ärisse. Samas soovis kostja kanda hageja pangakontole vastavalt investeeringust laekunud tuludele terviksumma ülekandega, see aga hagejale ei sobinud ning kostja tasus hageja osa osaliselt sularahas – 3200.00 eurot. Seega hagetav terviksumma pole samuti õige. Laenulepingul ei ole hageja allkirja, mis kinnitab, et kostja tegi laenulepingu põhja seoses hageja sooviga fikseerida investeering, mitte aga 2

anda kostjale laenu. Laenuintressid olid nimetatud kontekstis märgitud investeeringu tasuga vastavaks. Kostja kinnitab, et tal jäi osaliselt maksmata hagejale, mida hageja aktiivselt soovis tagasi saada, samas pakkus hageja kostjale välja, et kui kostja aitab tal leida investeeringut hageja projektile, siis võlgnevus kustutatakse ja kostjal tekib omakorda õigus saada täiendavat tulu. Kostja tegi märkimisväärseid pingutusi vastava investeeringu leidmiseks, kuid hageja taganes kokkuleppest. Samas oli kostja tehtud töö väärtustatav kostja poolt hagejale maksmata jäänud summaga. Eelnevat kinnitab asjaolu, et hageja esitas kostjale dokumentatsiooni töö läbiviimiseks vajalike materjalide näol ja oli kostjaga dialoogis seoses töö läbiviimisega. Investeerimise tõendamiseks kostjal dokumendid puuduvad, samas on kostja varasemalt osalenud selletüübilises investeeringus, olles ise investeeringu objektiks temaga seotud ettevõtte lühiajaliste nõuete finantseerimisel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused I Kohus menetleb hagi lihtsustatud korras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 405 kohaselt. TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille alusel andis hageja kostjale 15.09.2023 8000.00 eurot, intressi määraga 2% kuus, viivise määraga 0,02% päevas (dtl 25; dtl 58-59) ning kostja tegi hagejale lepingu alusel tagasimakseid kogusummas 6000.00 eurot. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. II Pooled vaidlevad lepingu tõlgendamise üle. 3

Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole poolte vahel sõlmitud leping laenuleping. Kostja hinnangul oli poolte vaheline tehing oma olemuselt investeering, pooled investeerisid koos ärisse, mille tõttu tegi hageja kostjale ülekande summas 8000.00 eurot ning kostja lubas kanda hageja pangakontole investeeringust laekunud tulud. Laenuintressid olid nimetatud kontekstis märgitud investeeringu tasuga vastavaks. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 sätestab, et lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg-s 1 on sätestatud, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu, mis on kostja poolt digitaalselt allkirjastatud 18.09.2023 ning hageja poolt digitaalselt allkirjastatud 19.09.2023 (dtl 58-59). Laenulepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et hageja annab kostjale laenu summas 8000.00 eurot, intressiga 2% kalendrikuu eest ning kostja kohustub laenusumma hagejale tagastama hiljemalt 18.11.2023 sularahas. Kostja kinnitas laenusumma 8000.00 eurot kättesaamist (dtl 25). Füüsiliste isikute vahel sõlmitud laenulepingule ei ole sisu- ega vorminõudeid sätestatud. Poolte vahel on sõlmitud kirjalik leping, mille on mõlemad nii hageja kui kostja digitaalselt allkirjastanud. Seega on lepingu puhul hageja teinud kostjale pakkumuse, millele kostja on andnud nõustumuse ning pooled on seega lepingu tingimustes kokku leppinud. Kuivõrd lepingu alusel kohustus kostja tagastama tasu raha kasutamise eest, siis saab lepingu kvalifitseerida krediidilepinguks. Pooled ise nimetavad lepingut laenulepinguks, seega kasutab kohus selguse mõttes sama sõnastust. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mis kinnitaks, et poolte vahel sõlmitud laenulepingu alusel hageja poolt kostjale kantud summa 8000.00 eurot oleks hageja investeering või et pooled oleksid sõlminud omavahel kokkuleppe laenulepingu muutmiseks. Eelnevat arvesse võttes on kohtu hinnangul poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist laenulepinguga. III Pooled vaidlevad nõude suuruse üle. Kostja hinnangul ei ole hageja nõude suurus õige. Kostja on tasunud hagejale sularahas 3200.00 eurot, mis oli investeeringust laekunud tulu. Kostja investeeris hagejalt saadud summa 8000.00 eurot ning tegi märkimisväärseid pingutusi vastava investeeringu leidmiseks, st kostja tegi hageja head tööd, mille väärtus on võrdsustatav hagejale maksmata jäänud summaga. Eelnevat kinnitab asjaolu, et hageja esitas kostjale dokumentatsiooni töö läbiviimiseks vajalike materjalide näol ja oli kostjaga dialoogis seoses töö läbiviimisega. Kostja ei ole esitanud tõendeid investeeringu tegemise tõendamiseks. 4

Kohus tuvastas eelnevalt, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping ning muid kokkuleppeid või laenulepingu muutmist ei ole kostja tõendanud. Kostja on kinnitanud 8000.00 euro saamist hagejalt ning 3200.00 euro tagasimakse tegemist hagejale sularahas. Seejuures on kostja möönnud, et hageja nõudis kostjalt ka ülejäänud summa tasumist, mida kostja ei teinud. Hageja on hagiavalduses toonud esile, et kostja on tasunud hagejale sularahas 4000.00 eurot ning ülekandega 2000.00 eurot, kokku 6000.00 eurot, s.o rohkem kui kostja ise on kinnitanud. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on hagejale tasunud kokku 6000.00 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja laenusumma tagastama hiljemalt 18.11.2023, intressiga 2% kalendrikuus. Kuna kostja oli laenusumma tagastamisega osaliselt viivituses, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viiviste tasumist põhivõla tagastamisega viivitamise eest lepingujärgses määra 0,2% päevas. Hageja on arvestanud kostja tehtud tagasimaksed VÕS § 88 lg 8 järgi intressi, viiviste ja põhikohustuse katteks järgmiselt: 16.11.2023 tasutud osamakse 2000.00 eurot arvestas hageja 331.40 euro ulatuses kogunenud intressi katteks ja 1668.60 euro ulatuses põhinõude katteks; 19.11.2023 tasutud osamakse 2000.00 eurot arvestas hageja 8.33 euro ulatuses kogunenud intressi katteks, 1.27 euro ulatuses viiviste katteks ja 1990.40 euro ulatuses põhinõude katteks; 29.11.2023 tasutud osamakse 2000.00 eurot arvestas hageja 8.70 euro ulatuses viiviste katteks ja 1991.30 euro ulatuses põhinõude katteks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja intressi- ega viivisearvestusele. IV Kõike eelnevat arvesse võttes kohus leiab, et X hagi Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 2349.70 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 223.70 eurot ning viivise 0,2% päevas põhivõlgnevuse summalt 2349.70 eurot alates 20.03.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). 5

Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 1263.40 eurot, millest riigilõiv moodustab 385.00 eurot ning õigusabikulud 878.40 eurot (sealhulgas käibemaks) ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal kulus tsiviilasja materjalidega tutvumisele (maksekäsu kiirmenetluse avaldus, makseettepanek, vastuväide); kliendi edastatud materjalide analüüsile (kirjavahetus, leping jms), hagiavalduse koostamisele 3,5 tundi ning 23.04.2025 vastuse koostamisele 1 tund, kokku 4,5 tundi. Esindaja on osutanud hagimenetluses õigusteenust tunnihinnaga 160.00 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja kinnitab nende menetluskulude kandmist seoses käesoleva kohtuasjaga ning kinnitab, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu tagasi, mistõttu palub hageja hüvitada kulud käibemaksuga. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. Kohtu hinnangul on hageja poolt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 385.00 eurot täies ulatuses põhjendatud menetluskulu ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus kontrollib hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole advokaadi tunnitasu 160.00 eurot (millele lisandub käibemaks) ebamõistlikult suur. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 153.00 eurot ilma käibemaksuta (11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14), 165.00 eurot ilma käibemaksuta (30.11.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16), 175.00 eurot (02.06.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5942), 190.00 eurot käibemaksuta (13.05.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536) ning 200.00 eurot käibemaksuta (03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud ega ole ülepaisutatud. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuna hageja on kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus hageja taotletud menetluskulud välja käibemaksuga. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 1263.40 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 385.00 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest summas 878.40 eurot (koos käibemaksuga). TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1263.40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või 6

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

7

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.