XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kiriku vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
632,73 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2020 vaheotsus lõppotsusena
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: MTÜ Eesti Metodisti Kirik (registrikood 80196661, lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret Blankin ja Edgar-Kaj Velbri
Kirjalik menetlus Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda menetlusse võtmast XX apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 07.01.2020 vaheotsuse (lõppotsusena) peale.
3.Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud XX kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hagi
1.XX (hageja) esitas 28.03.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Metodisti Kiriku (kostja) vastu varalise kahju 632,73 euro hüvitamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt kandideeris hageja 2000. aastal kostja poolt peetavasse rakenduslikku kõrgharidust andvasse erakooli Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar. Kandideerides esitas ta kõik andmed varasema hariduse kohta. Hagejale teadaolevalt oli tal lõpetatud keskharidus. Kostja ei väitnud vastupidist. Hageja läbis õppekava ning kaitses 2004. aastal diplomitöö. Hageja ei osalenud lõpuaktusel. 2014. aastal kui hageja soovis saada ametlikku diplomit hariduse omandamise kohta, keeldus kostja diplomit väljastamast, kuna hageja ei olnud läbinud kooli sisseastumise eelduseid. Pooled sõlmisid tsiviilõigusliku lepingu, mille kohaselt oli hageja kohustuseks tasuda õppemaksu 250 Eesti krooni kuus ja kostja kohustus andma hagejale teoloogia erialal õppekava alusel rakendusliku kõrghariduse. Kokku maksis hageja kostjale ajavahemikus 2000-2004 õppimise eest 9900 krooni ehk ca 632,73 eurot. Hagejale on lepingulise kohustuse rikkumise tõttu tekkinud varaline kahju tasutud õppemaksu näol 632,73 eurot.
3.Hageja leiab, et nõue ei ole aegunud ning palub teha vaheotsus aegumise kohaldamata jätmise osas. Aegumise regulatsioon on vastuolus põhiseadusega (PS) ja seda ei saa kohaldada. TsÜS § 146 tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus PS §-dega 11, 15 ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni (EIÕK) artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et tähtajad peavad olema sellised, mis ei muuda nõude esitamist võimatuks või raskeks. Praegusel juhul ei olnud hagejale tagatud juurdepääs kohtule. Poolte vahel toimusid läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel ja 19.01.2018 lahenduseni ei jõutud. Hagejale ei olnud ühelgi viisil ettenähtav, et õiguste rikkumine leidis aset juba 2004. aastal, kui ta edukalt Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise seminari lõpetas. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja esitas taotluse aegumise kohaldamiseks.
5.Hageja nõue on aegunud. Haldusasjas nr 3-14-52397 jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud, et hageja oli hagi aluseks olevatest asjaoludest teadlik juba 2004. aastal. Kuivõrd hageja väidetava nõude aegumine hakkas kulgema 2004. aastal, s.o 15 aastat tagasi, on see igal juhul aegunud. Hageja ei ole pidanud kostjaga tema poolt väidetud läbirääkimisi. Aegumise regulatsioon ei ole vastuolus PS-ga. Maakohtu otsus
6.Maakohus rahuldas kostja taotluse aegumise kohaldamiseks ja tegi 07.01.2020 vaheotsuse lõppotsusena, millega jättis hageja hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2(5)
7.Maakohtu hinnangul oli tegemist lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega, mille aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 kohaselt 3 aastat. Kostja viidatud TsÜS § 150 ei kohaldu, kuna nimetatud säte käsitleb kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaega.
8.Halduskohus on tuvastanud, et hageja sai diplomi väljaandmisest keeldumisest teada 2004. aastal. Nimetatu on tõendatud kostja poolt kohtule esitatud jõustunud kohtulahenditega ja Tallinna Halduskohtu 16.03.2015 kohtuistungi protokolliga (tl 130-155). Eeltoodust tulenevalt muutus kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks 2004. aastal. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus (TsÜS § 135 lg 1). Vastavalt hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 31.12.2007. Erandina on lepingu tahtliku rikkumise korral ette nähtud aegumistähtaeg 10 aastat (TsÜS § 146 lg 4). Hageja kostja tahtlikku rikkumist tõendanud ei ole. Kui kostja oleks ka rikkunud kohustust tahtlikult, siis ka 10aastane aegumistähtaeg saabunuks hiljemalt 2014. aasta lõpuks. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et aegumise regulatsioon ei ole vastuolus põhiseadusega ning regulatsioon on arusaadav ja ühetaoline ega riku mistahes ulatuses hageja õiguseid. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hagejale ei ole tagatud juurdepääs kohtule. Hagejal oli võimalik oma õigusi kaitsta ning esitada lepingu rikkumisest tulenev kahju nõue arvates lepingu rikkumisest teadasaamisest 2004. aastal.
9.Poolte esitatud asjaoludel puudub alus kohaldada aegumise peatumise regulatsiooni. Hageja ei ole tõendanud enda väidet poolte vahel toimunud läbirääkimiste kohta Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel. Samuti ei ole hageja vaatamata kohtu 19.11.2019 määruses antud selgitustele välja toonud perioodi, millal aegumistähtaja kulgemine algas ja lõppes. Isegi juhul, kui nimetatud läbirääkimised 2018. aastal toimusid, oli hageja nõue juba aegunud. Samuti ei esine käesoleval juhul asjaolusid, mille kohaselt oleks kostja aegumise vastuväide hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu. Apellatsioonkaebus
10.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus vaheotsus, millega tuvastada, et hagi ei ole aegunud ning jätkata menetlust, teha asjas sisuline lahend, millega rahuldada hagi. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
11.Maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust. Maakohus jättis arvestamata hageja seisukohtade, põhistuste ja tõenditega, sh ei arvestanud hageja poolt välja toodud Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikaga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 31 lg 3 seab kaebetähtaja kulgemise sõltuvusse nõudeõigusest teadasaamisest. Fakt on see, et hageja ja kostja vahel toimusid läbirääkimised Haridus- ja Teadusministeeriumi osalusel, lahenduseni ei jõutud, kuid 2018. aasta lõpus jaatas ka ministeerium ja haridusminister MR, et hagejat on diskrimineeritud võrdse kohtlemise õiguse alusel.
12.TsÜS § 146 tuleb tõlgendada ja kohaldada koosmõjus PS §-de 11 ja 15 ja EIÕK artiklitega 6 ja 13, mis nõuavad, et tähtajad peavad olema sellised, mis ei muuda nõude esitamise võimatuks või raskeks. Praegusel juhul ei olnud aga hagejale tagatud juurdepääs kohtule.
3(5)
13.Maakohus kvalifitseeris hageja nõude lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudena ning leidis, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 146 lg 1. Hageja immatrikuleeriti 2000. aastal ja seega pooltevaheline leping hakkas kehtima 2000. aastal ehk enne TsÜS jõustumist. Maakohus jättis kindlaks tegemata, kas käesolevas asjas kohaldub kuni 01.06.2002 kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeks. Hageja suhtes kohaldati õigusnormi tähtaja kulgema hakkamist tagasiulatuvalt ja selliselt, et see on toonud hagejale kaasa tema õiguste ja vabaduste kitsenemise, rikkudes seeläbi hageja õiguskindlust. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Kolleegium, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.
15.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 632,73 eurot. Seega esitas hageja rahalise nõude, mille põhinõue ei ületa 2000 eurot ja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, s.t tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
16.Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2 järgi menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures lähtub ringkonnakohus lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks tarbetuid menetluskulusid.
17.Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus rikkus otsuse põhjendamiskohustust ning jättis arvestamata tema esitatud seisukohtade, põhistuste ja tõenditega. Hageja hinnangul ei saa aegumist kohaldada, kuna see on vastuolus EIK praktikaga ja PS-ga. Maakohus kohaldas ebaõigesti tagasiulatuvalt TsÜS § 146 lg 1, kuna leping sõlmiti 2000, kui kehtis veel TsK.
18.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis võiks mõjutada lahendit, sh ei ole maakohus hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti ega jätnud täitmata põhjendamiskohustust.
19.Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et lepingu sõlmimisele kohaldub TsK, kuid hageja väidetel kostja lepingu rikkumine ei seisnenud mitte 2000. aastal lepingu sõlmimises, s.o selles, et hageja kooli võeti, vaid selles, et hagejale ei antud 2004. aastal diplomit. Haldusasjas nr 3-14-52397 tehtud otsuse ja protokolliga on tõendatud, et hageja sai teada sellest, et ta diplomit ei saa 2004. aastal (I kd, tl 130 –
4(5)
155). Kuna tegemist on koolitusteenuse lepinguga (käsund), kohaldub nõude aegumisele TsÜS § 146 lg 1 ning seejuures ei ole oluline, millal hageja kahjust teada sai, vaid see, millal lepingut rikuti.
20.Ringkonnakohus möönab, et maakohus ei käsitlenud otsuse tegemisel hageja väidet, et aegumise kohaldamine on vastuolus EIK praktikaga seoses kohtule juurdepääsu tagamisega. Eeltoodu ei mõjuta otsuse õigsust. Hagejal oli võimalik oma õigusi kaitsta ning esitada lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue arvates lepingu rikkumisest teadasaamisest, arvestades seaduses sätestatud 3-aastast aegumistähtaega. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et 3-aastase aegumistähtaja jooksul oleks nõude esitamine olnud võimatu või raske. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et aegumise regulatsioon ei ole vastuolus PS-ga.
21.Ringkonnakohus hindas apellatsioonkaebuse väiteid ja vastas neile lühidalt käesolevas määruses. Kaebust ei saaks ringkonnakohtu arvates sisuliselt rahuldada. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul TsMS § 637 lg 21 järgi alust apellatsioonkaebust menetleda.
22.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna kostjal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal hüvitada kostjale apellatsioonkaebuse menetlemise kulusid. Hagejal on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
23.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna tegemist on digitaalse menetlusega ja hageja esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
24.Kohtumäärus tuleb TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.