XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik vastu kahju hüvitamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja (vastustaja määruskaebemenetluses): MTÜ Eesti Metodisti Kirik (registrikood 80196661), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Piret Blankin ja Edgar-Kaj Velbri
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 7. mai 2019 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik vastu varalise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse ja kulude kindlaksmääramisega seotud menetluslike korralduste osas.
2.Saata asi varalise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise uueks otsustamiseks Harju Maakohtule.
3.Punktis 1 viidatud määrus jätta lõppjärelduses muutmata osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast XX hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik vastu mittevaralise kahju ja diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamiseks, kuid täiendada selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendava osa punktile 7 koos selle alapunktidega.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtumääruse resolutsiooni punkti 3 ja samas osas punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagimenetluses saab Riigikohtule kaebuse esitada vandeadvokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Resolutsiooni punkte 1 ja 2 ei saa määruskaebusega vaidlustada.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 28. märtsil 2019 Harju Maakohtule hagi MTÜ Eesti Metodisti Kirik (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt: (1) varalise kahju hüvitise 632,73 eurot; (2) hüvitise mittevaralise kahju eest kohtu õiglasel äranägemisel (vähemalt 1 000 eurot); (3) diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitise 5 000 eurot.
1.1.Hageja väitel -
-
-
kandideeris ta 2000. aastal kostja peetavasse rakenduslikku kõrgharidust andvasse erakooli Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar (edaspidi „EMKTS“). Kandideerides esitas ta kõik andmed varasema hariduse kohta; hageja läbis õppekava ja kaitses 2004. aastal diplomitöö, aga ei osalenud lõpuaktusel; hageja soovis 2014. aastal saada diplomit hariduse omandamise kohta. Kostja keeldus seda väljastamast, kuna hageja polnud täitnud sisseastumise eelduseid. Samas ei ole EMKTS tühistanud hageja diplomitööd, st nii rakenduskõrghariduse seaduse (RakKKS) § 15 lg 4, kõrgharidusstandardi § 8 lg 5 kui ka EMKTR-i põhikirja § 22 järgi on diplomi- vm lõputöö edukas sooritamine samaväärne kooli lõpetamisega; hageja pöördus ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi „ministeerium“) poole, aga ka seal lahendust ei leitud; kostja käitumine rikub hageja põhiõigust haridusele ja läbitud hariduse formaalsele tunnustamisele, mistõttu tekkis tal varaline kahju (tasutud õppemaks) ja mittevaraline kahju esiteks diplomi välja andmata jätmise ja teiseks diskrimineerimise tõttu.
1.2.Varalise kahju nõuet (1) põhjendas hageja sellega, et kostja rikkus väidetavat lepingulist kohustust väljastada hagejale õppekava läbimisel diplom. Lisaks tugines hageja väidetele, et lepingu järgi oli kostjal kohustus anda hagejale rakenduslik kõrgharidus (hagiavalduse p 2.1.1) ja kostja võttis hageja EMKTS-i vastu teades, et tal puudub keskharidus (p-d 2.1.2 ja 2.1.5).
1.3.Mittevaralise kahju nõuet (2) põhjendas hageja samuti sellega, et kostja rikkus lepingulist kohustust väljastada diplom. Hageja arvates oli poolte sõlmitud lepingu eesmärk kaitsta hagejat ka mittevaralise kahju eest, sest hageja asus omandama vaimuliku eriala, mis on suunatud mittevaraliste väärtuste saavutamisele. Lisaks väitis hageja, et kostja rikkus põhiseaduse (PS) §-st 37 tulenevat hageja põhiõigust hariduse saamisele.
1.4.Väidetaval diskrimineerimisel rajanev nõue (3) lähtub väitest, et hagejaga võrreldavas olukorras olevatele isikutele on teised koolid diplomeid väljastanud. Lisaks on EMKTS mitmel juhul aktsepteerinud isikuid akadeemilisele tööle võttes nende jätkuharidust, kuigi selle eelduseks olev varasem haridustase puudub või on kohaselt dokumenteerimata.
2.Kostja leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Tegemist on haldusasjaga, mis ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse. Lisaks pole hagiga taotletud eesmärki võimalik saavutada – halduskohus tuvastas, et hageja sai kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest teada 2004. aastal, mistõttu on nõuded igal juhul aegunud. 2 (6)
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus keeldus 7. mai 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 ja lg 2 p 2 (vaidlustatud määruses ekslikult märgitud TsMS § 371 lg 1 p 2) alusel. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.1.Esiteks leidis maakohus, et eeldades hagis esitatud asjaolude õigsust, saab hagejal olla kostja vastu tsiviilõiguslik lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue. Hagiavalduse kohaselt täitis hageja kõik lõpetamise eeldused 2004. aasta kevadel. Seega võis ta nõuda diplomi väljastamist alates sellest ajast. Halduskohus tuvastas, et hageja sai diplomi väljaandmisest keeldumisest teada 2004. aastal. Seega muutus kõnealune nõue sissenõutavaks 2004. aastal ja aegus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi hiljemalt 2007. aasta lõpuks. Kui kostja oleks rikkunud kohustust tahtlikult, siis ka TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastane aegumistähtaeg möödunuks hiljemalt 2014. aasta lõpuga. Kuna lepingurikkumisel rajanev nõue on igal juhul aegunud ja kostja on sellele tuginenud, siis ei ole hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning esineb alus lepingurikkumisest tuleneva kahjunõude menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
3.2.Hageja põhjendas nõuet ka kostja poolt haridust tõendavate dokumentide väljastamise nõuete rikkumisega ehk RakKKS nõuete rikkumisega. Hariduse saamise tõendamisel ehk diplomi väljaandmisel teostab kostja avalik-õiguslikku võimu. Seetõttu tuleb diplomi andmisest keeldumisest tulenevaid nõudeid pidada avalik-õiguslikuks nõudeks, mida saab esitada halduskohtule, kui on täidetud riigivastutuse seadusest (RVastS) tulenevad eeldused. Vastavalt puudub Harju Maakohtul pädevus nimetatud alustel kahju hüvitamise nõuet menetleda.
3.3.Teiseks esitas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt haridusepõhiõiguse kui isikuõiguse rikkumisest. Hariduspõhiõigus on sätestatud PS §-s 37. See on põhiõigus, millele riik võib seada seadustega piiranguid. Käesoleval juhul on mõlemad pooled välja toonud, et hageja hariduspõhiõigusest tulenevad nõuded olid piiratud RakKKS-ga ning kostja keeldus haridust tõendavat dokumenti andmast selle piirangu tõttu. Niisiis puudub hagejal võimalus tugineda PS §-le 37 kui rikutud kohustuse alusnormile. Hageja saaks tugineda haridusvaldkonda reguleerivate seaduste nõuete rikkumisele, kuid seadusest tulenevate nõuete täitmine hõlmab kostja kui avalik-õigusliku võimu rakendaja kohustusi ega puuduta hageja ja kostja vahelist tsiviilõiguslikku suhet. Kostja kui avalik-õigusliku võimu teostaja vastu esitavad nõuded on võimalik esitada üksnes halduskohtumenetluses. Seega puudub maakohtul pädevus nimetatud nõuet menetleda.
3.4.Kolmandaks esitas hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt diskrimineerimisest kostja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Kuna hagi ei ole esitatud Eesti Vabariigi vastu, siis ei oma vaidluse kontekstis tähtsust ministeeriumi võimalik diskrimineeriv käitumine ega riigi käitumine analoogsetes olukordades. Hageja heidab kostjale ette, et kostja keeldus hageja hariduse omandamist tunnistamast, kuigi teiste isikute puhul on kostja käitunud teisiti. Seega tugineb nõue ka kõnealuses osas kostja kui avalik-õigusliku võimu rakendaja käitumisele, mitte aga tsiviilõigusliku lepingu sõlmimisel või täitmisel hageja ebavõrdsele kohtlemisele. Avalik-õiguslikke nõudeid saab menetleda üksnes halduskohus, mistõttu ei ole maakohus ka selle nõude osas pädev vaidlust läbi vaatama.
3.5.Eeltoodust tulenevalt puudutavad hageja etteheited kostjale diplomi väljastamata jätmisel ja hageja diskrimineerimisel hagejale riiklikult antud õigust tõendada hariduse omandamist ehk teostada avalik-õiguslikku võimu. Seega on tegemist avalik-õiguslike nõuetega, mida saab läbi vaadata halduskohus ning mitte maakohus. Seetõttu keeldus maakohus võimalike hariduse valdkonna õigusnormide rikkumisest, hariduspõhiõiguse rikkumisest ning ebavõrdsest kohtlemisest tulenevate nõuete menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel. 3 (6)
MÄÄRUSKAEBUS
4.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Hageja palus menetluskulud panna kostja kanda. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks ei ole aegumise vastuväite puhul asjakohane hagi menetluse võtmisest keeldumine, kuna aegumise küsimus tuleb lahendada asja sisulisel lahendamisel, mitte menetlusse võtmisel. Aegumistähtaja regulatsioon on PS-ga vastuolus. PS §-st 37 tulenev õigus haridusele ning tehtud töö ja pingutuste tunnustamine on piisavalt kaalukad, et jätta TsÜS § 146 aegumistähtaeg kohaldamata. Lisaks pole aegumise regulatsioon selge ja arusaadav, isiku õigusi piiravana peab see olema täpsem. Õigusnorm, millest kaebetähtaega lugema hakati, ja selle rakendamise praktika ei olnud hagejale mõistlikult ettenähtavad. TsÜS § 146 tuleb tõlgendada koostoimes PS §-dega 11 ja 15 ning inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art-tega 6 ja 13. Nende normide järgi peavad tähtajad olema sellised, mis ei muuda nõude esitamist võimatuks või raskeks. Praegusel juhul ei olnud aga hagejale tagatud juurdepääs kohtule.
4.2.Teiseks leidis maakohus põhjendamatult, et hageja nõue ei kuulu maakohtu pädevusse. RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 kohaselt loetakse kahju tekitatuks eraõiguslikus suhtes, kui avaliku võimu kandja rikkus võlaõigussuhtest tulenevat kohustust või tegutses muul viisil eraõiguslikus vormis. Pooltevaheline suhe oli eraõiguslik, sest nad sõlmisid tsiviilõigusliku lepingu, mille kohaselt oli hagejal kohustus tasuda õppemaksu 250 krooni kuus ja kostjal kohustus anda hagejale teoloogia eriala õppekavale vastav rakenduslik kõrgharidus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel saab hageja nõuda kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja rikkus oma lepingulist kohustust väljastada hagejale õppekava läbimisel diplom. Sellega tekitas ta hagejale kahju õppekulude näol, sest kui kostja ei oleks hagejat õppeasutusse vastu võtnud, poleks hagejal kahju tekkinud. Ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. EMKTS on kostja kui eraõigusliku juriidilise isiku osakond. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 33 lg 1 järgi ei ole mittetulundusühingu osakond juriidiline isik, kes teostaks avalik-õiguslike juriidiliste isikute funktsioone.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 4. juunil 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast varalise kahju hüvitamise nõuet (vastavas osas resolutsiooni p 1), samuti menetluskulude jaotamise (p 2) ja kulude kindlaksmääramise kohta tehtud menetluslike korralduse osas (p-d 3–5). Hageja varalise kahju hüvitamise nõude osas tuleb asi saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub selles osas rahuldamisele. Määruskaebuse väited ei anna alust tühistada vaidlustatud määrust osas, millega maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõudeid. Selles osas tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel koostoimes TsMS §-ga 659 jätta määruskaebus rahuldamata, aga täiendada vaidlustatud määrust käesoleva määruse põhjendustega. 4 (6)
7.Õige on maakohtu käsitlus, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel saab eristada hageja nõudeid, mis tulenevad eraõiguslikust suhtest ja avalik-õiguslikust suhtest. See on vajalik otsustamaks, kas konkreetse nõude lahendamine kuulub tsiviilkohtu pädevusse.
7.1.Kohtute pädevuse piiritlemisel on lähtekohaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikest suhetest tulenevad vaidlused ja üldkohtu pädevuses eraõiguslikest suhetest tulenevad vaidlused, kui seadus ei sätesta teisiti (vt Riigikohtu 12. juuni 2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-3-12, p 12 ja seal viidatud 5. juuni 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07, p 8). Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 7. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 12 ja seal viidatud 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-140-16, p 12). Seega tuleb välja selgitada, kas hagi alusena esitatud asjaoludel tekitati hagejale kahju avalike ülesannete täitmisel avalik-õiguslikus vormis.
7.2.Hageja esitas kõigi nõuete (1)–(3) alusena väite, et kostja ei väljastanud talle diplomit, nõude (3) osas on see hageja väitel ebavõrdse kohtlemise sisu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud alusel esitatud nõuded ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse ja nende menetlemisest tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel keelduda. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendada maakohtu põhjendusi järgmiselt.
7.3.Avaliku ülesande määratlust seadustes ei ole. Avalikke ülesandeid võib õiguslikult määratleda kui vahetult seadusega või seaduse alusel haldusinstitutsioonidele pandud ülesandeid või ülesandeid, mis on tõlgendamise teel vastavast õigusnormist tuletatud (vt Riigikohtu 7. detsember 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-16, p 14 esimene lõik). Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (vt Riigikohtu
16.veebruari 2010 määrus haldusasjas nr 3-3-4-1-10, p 5 teine lõik).
7.4.EMKTS-i põhikirja § 1 kohaselt on EMKTS rakenduslikku kõrgharidust andev erakõrgkool. Viidatud põhikirja § 7 järgi on EMKTS-i eesmärk mh pakkuda teoloogilist kõrgharidust ja § 8 p 2 järgi võimaldab EMKTS õppida kolmeaastasel õppekaval, mille täitmise korral saab üliõpilane rakenduskõrghariduse diplomi. Hagis märgitud asjaoludel tulnuks hagejale diplom anda 2004. aasta kevadel, seega kuuluvad kohaldamisele enne 5. juulit 2004 kehtinud erakooliseadus (EraKS) redaktsioon ning enne
31.augustit 2004 kehtinud RakKKS ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) redaktsioonid. RakKKS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse seda seadust erarakenduskõrgkoolidele osas, milles EraKS ei sätesta teisiti. EraKS § 17 lg 1 nägi ette, et erakooli pidaja kohustub andma õpilasele õppekavale vastavat haridust ning õpilane kohustub järgima erakooli pidaja õigusakte ja maksma õppemaksu. Seega ei ole diplomi väljastamine ka erakõrgkoolis rakenduskõrghariduse andmisel võlaõigussuhtes kokku lepitav kohustus. EraKS § 18 lg 2 esimese lause kohaselt toimub haridust tõendava riikliku lõpudokumendi väljastamine sama liiki riigi- või munitsipaalkooli või avalik-õigusliku ülikooli lõpetamiseks õigusaktides kehtestatud tingimustel ja korras. HaS § 28 lg 1 alusel annab haridust tõendava dokumendi väljaandmise õiguse õppeasutusele haridus- ja teadusminister ning lg 4 alusel kontrollib haridust tõendavate dokumentide väljaandmist ministeerium. Kokkuvõtvalt täidab erakool diplomi väljastamisel avaliku võimu ülesandeid.
7.5.Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et RVastS § 1 lg 3 p-de 1 ja 4 järgi tuleks diplomi väljastamata jätmisest tingitud kahju lugeda tekitatuks eraõiguslikus suhtes. Maakohtu põhjendustest ja eespool esitatud täiendavatest põhjendustest nähtub, et diplomi väljastamise kohustus ei olnud võlaõigussuhtest tulenev kohustus ja diplomi andmise otsustamisel ei tegutsenud kostja muul viisil eraõiguslikus vormis. 5 (6)
7.6.Samuti ei anna alust liigitada kõnealune õigussuhe eraõiguslikuks ainult see, et kostja tegutseb mittetulundusühinguna ja EMKTS on kostja osakond. MTÜS § 2 lg 1 ega § 33 lg 1 ei välista avalik-õiguslike ülesannete teostamist kostja ega tema osakonna poolt.
7.7.Niisiis osas, milles hageja tugineb kahju hüvitamise nõuetes asjaolule, et talle jäi diplom väljastamata (sh, et teda on diplomi väljastamata jätmisel võrreldes teiste isikutega ebavõrdselt koheldud), on tegemist avalike ülesannete täitmisel isiku õiguste väidetava rikkumisega ja sellel rajanev vaidlus allub HKMS § 4 lg 1 alusel halduskohtule.
8.Maakohus viitas hagi menetlusse võtmisest keeldumise teise alusena TsMS § 371 lg 2 p-le 2 ja leidis, et hagiga taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, sest lepingurikkumisest tulenev kahjunõue on aegunud.
8.1.Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 ei võimalda jätta hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et kostja esitas aegumise vastuväite juba enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Aegumise vastuväite esitamine võib osal juhtudel olla hea usu põhimõttest lähtuvalt lubamatu (TsÜS § 138 ja VÕS § 6 lg 2). Seega tuleb nõude aegumise küsimus lahendada sisulises menetluses (vt Riigikohtu 1. novembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-168446, p 11 ja selles viidatud 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 15).
8.2.Niisiis ei tuvastanud maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel aluseid, mis lubaks keelduda hageja lepingurikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest.
8.3.Kui nõuetes (2) ja (3) tugines hageja ainult kahjule, mis on tingitud diplomi väljastamata jätmisest, siis nõude (1) rajas ta mh väidetele, et lepinguga kostja kohustus andma hagejale rakendusliku kõrghariduse ja võttis hageja EMKTS-i vastu teades keskhariduse puudumisest. Seega omab aegumise vastuväite alusel menetlusse võtmisest keeldumine tähendust ainult nõude (1) osas.
8.4.Kuna vaidlustatud määrus tühistatakse kõnealuses osas põhjusel, et aegumise vastuväidet ei saa lahendada hagi menetlusse võtmisel, siis ei ole ringkonnakohtul vaja ega võimalik käsitleda hageja tõstatatud küsimust aegumise regulatsiooni võimalikust vastuolust PS-ga. Seda peab tegema maakohus asja sisulisel läbivaatamisel.
9.Eeltoodust tulenevalt ei kuulu määruskaebus rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise nõuete (2) ja (3) menetlusse võtmisest keeldumise osas. Määruskaebus tuleb rahuldada osas, millega maakohus keeldus varalise kahju hüvitamise nõuet (1) menetlusse võtmast ning asi tuleb saata samale maakohtule nimetatud nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
10.Kuna ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, jaotatakse nii nõudega (1) seonduvad kui ka määruskaebuse menetlemise kulud hagi edasisel lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. Käesoleval juhul ei ole otstarbekas ega kooskõlas TsMS § 2 eesmärkidaga jaotada nõuetega (2) ja (3) seonduvad menetluskulud praeguses menetlusetapis. Seetõttu tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse kõigi kuludega seonduvate otsustuste osas.
11.TsMS § 372 lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis vaidlustatud määruse muutmata, st mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest keeldumises. Samas ei võimalda nimetatud säte koosmõjus TsMS § 696 lg 1 esimese lausega edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus vaidlustatud määruse tühistas ja saatis varalise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.