Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
(Tagaseljaotsus) Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2020, Pärnu
Tsiviilasja number
2-19-20414
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
177,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: U. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
Tsiviilasi nr 2-19-20414 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20414
Tsiviilasi nr 2-19-20414 perioodil 01.-31.07.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr 2015901845 summas 25,77 euro. Kostja on tasunud arvetest 0,01 eurot, liitumisleping on üles öeldud. Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.
Tsiviilasi nr 2-19-20414 rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
Tsiviilasi nr 2-19-20414 kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks vastavalt perioodil 01.-31.08.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.09.2016 arvele nr 2016379258 (tsiviilasi nr 2-19-12853). Järgmisel päeval, 28.08.2019, esitas hageja kohtusse hagi sama liitumislepingu alusel perioodil 01.-30.06.2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 esitatud arve nr 2015660754 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus kostjalt väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-13037). Mõlemas nimetatud tsiviilasjas oli hagejaks Aktsiaselts PlusPlus Capital ning kostjaks U. L. ja hagiavalduste aluseks kostja ning Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumisleping nr 2353349, mistõttu kohus liitis tsiviilasja nr 2-19-13037 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-12853. 29.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-12853 kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja § 174 alusel menetluskulud 81,80% ulatuses kostja U. L. kanda ja 18,20% ulatuses hageja enda kanda ning määras hageja poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 195 eurot (s.o riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulutused 120 eurot). Kohus mõistis U. L.lt hageja kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud summas 159,51 eurot.
Tsiviilasi nr 2-19-20414 hagiavalduse asemel kolm erinevat hagiavaldust ning kanda sellega seoses kolm korda suuremaid menetluskulusid, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt täiendavate menetluskulude hüvitamist. Eelkirjeldatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta menetluskulusid, mis on hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu. Eeltoodu ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.