Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi U. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
177,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: U. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista U. L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel 19.02.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2353349 (kliendinumber 8265496) alusel 01.06.2016 väljastatud arvest nr 2015447610 ja 01.08.2016 väljastatud arvest nr 2015901845 tulenev võlgnevus summas 116,38 eurot (millest 71,66 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudekulu ja 19,72 eurot põhivõlalt kuni 18.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista U. L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 19.12.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 71,66 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas ehk 0,0219% päevas), kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhivõla summa.
4.TsMS § 162 lg 4 alusel jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
5.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr 2-19-20414 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.12.2019 Pärnu Maakohtusse hagi U. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus 08.01.2020 määrusega jättis esitatud hagi käiguta andes hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 17.01.2020 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse. 23.01.2020 määrusega kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostja 03.02.2020 keeldus menetlusdokumentide vastuvõtmisest ning postitöötaja jättis dokumendid kostja postkasti. TsMS § 325 alusel loetakse sellega dokumendid kostjale kättetoimetatuks alates vastuvõtmisest keeldumisest, see on 03.02.2020. Seega lõppes kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva 17.02.2020 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20414
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti 19.02.2013 liitumisleping nr 2353349 kliendinumbriga 8265496. Teenuse osutaja esitas kostjale järgmised arved: - perioodil 01.-31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr: 2015447610 summas 45,90 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.06.2016. Kostja on arvet osaliselt tasunud summas 0,01 eurot. - perioodil 01.-31.07.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr: 2015901845 summas 25,77 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.08.2016. 17.08.2016 esitas Elisa Eesti AS kostjale teatise lepingu lõpetamisest ja palus tasuda võlasumma hiljemalt 24.08.2016. Kuna kostja ei olnud võlgnevust nimetatud tähtajaks tasunud, ütles 25.08.2016 Elisa Eesti AS lepingu üles. 01.02.2018 Elisa Eesti AS loovutas lepingust tulenevad nõuded hagejale.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista: 1) 71,66 eurot põhivõlgnevus: arvest nr 2015447610 summas 45,89 eurot ja arvest nr 2015901845 summas 25,77 eurot; 2) 63,00 eurot viivised arvutatud määraga 0,070% päevas: arvest nr 2015447610 tulenev viivis perioodil 19.06.2016 kuni 18.12.2019 summas 41,05 eurot ja arvest nr 2015901845 tulenev viivis perioodil 19.08.2016 kuni 18.12.2019 summas 21,95 eurot; 3) 25,00 eurot sissenõudmiskulud. Nõude materiaalõigusliku alusena hageja märgib VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2; § 88 lg 8; § 113 lg 1, § 158, § 159 lg 1, § 164 lg 1-2.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, millele lisandub käibemaks). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi 6.lõikega hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
8.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb Elisa Eesti AS ja kostja vastu esitatud nõue telefoniteenustega liitumislepingust nr 2353349 kliendinumbriga 8265496. Hageja õiguseelneja on kostjale teenuseid osutanud ning väljastatud kostjale perioodil 01.-31.05.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.06.2016 arve nr 2015447610 summas 45,90 eurot ja 3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20414 perioodil 01.-31.07.2016 osutatud teenuste kasutamise eest 01.08.2016 arve nr 2015901845 summas 25,77 euro. Kostja on tasunud arvetest 0,01 eurot, liitumisleping on üles öeldud. Elisa Eesti AS on lepingust tulenevad nõude loovutanud hagejale. Kostja ei ole lepingustest tulenevat rahalist kohustust siiani täitnud.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest tasu. Kostja ei ole Elisa Eesti AS-iga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
10.Hageja on nõude omandanud sideteenuse osutajalt loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
11.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 71,66 euro ja sissenõudmiskulu summas 25,00 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
12.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue kostjalt viivise väljamõistmiseks määraga 0,070% päevas. Kohus on hagejale 08.01.2020 hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitanud, et hageja poolt märgitud viivisemäära kokkulepe lepingus võib olla tühine. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega juhul, kui lepingus kokkulepitud viivisemäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud viivisemääras (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär).
13.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS üldtingimuste punktis 7.10 kokkulepitud viivisemäär 0,070% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20414 rohkem kui 3 korda (seadusjärgne viivise määr VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt oli lepingu tegemise hetkel ja ka käesoleval hetkel 8% aastas, see on 0,022% päevas. Seega kolmekordne seadusjärgne viivisemäär on 0,066% päevas). Kohus märgib, et viivisemäära 0,07% päevas ei saa lugeda ümardatud kolmekordseks seadusjärgseks viivisemääraks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega seadusega kooskõlas viivise arvutamisel ümardada sendi täpsuseni (kahe komani pärast koma) viivise päevamäära. VÕS § 113 lg 1 teine lause järgi on viivise arvutamise aluseks aasta-, mitte päevamäär. Hageja nõutud päevamäära 0,07% järgi kujuneb aastaseks viivisemääraks 25,55%, kolmekordne praeguse seadusjärgne viivise aastamäär on aga 24%. Kohtu hinnangul on hageja näidatud määras lepingus sisalduv viivise kokkulepe kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning viivisemäära kokkulepe on seega tühine. Leping on sõlmitud tüüptingimustel, kostjal ei ole lepingu sõlmimisel võimalik mõjutada viivise määra ning viivisemäära tingimust ei ole kostjaga läbi arutatud.
14.Kuna lepingus märgitud viivismäär on tühine, rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Põhivõlalt 45,89 eurolt perioodil 19.06.2016 kuni 18.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 12,85 eurot. Põhivõlalt 25,77 eurolt perioodil 19.08.2016 kuni 18.12.2019 (kaasa arvatud) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud viivise summa on 6,87 eurot. Seega viivised kuni 18.12.2019 (kaasa arvatud) kokku on summas 19,72 eurot. Kuna kohus mõistab viivise välja vähendatud määras, on tegemist hagi osalise rahuldamisega.
15.Hageja taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhivõlast, kuni põhivõla 71,66 euro täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotlusel kohus mõistab viivise hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud osas summaliselt ja edasi protsendina põhivõla tasumata osast kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus ka edasiulatuva elatise väljamõistmisel kohaldab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra, kuna lepingus sätestatud viivisemäära kokkulepe on tühine. Kohus piirab viivise kogusumma põhinõude summaga.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 1; p 7).
17.TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks selles asjas ebaõiglane. Nimelt hageja on 19.02.2013 sõlmitud liitumislepingu nr 2353349 (kliendinumber 8265496) alusel varem juba kahel korral kohtusse pöördunud: 27.08.2019 esitas hageja kohtusse hagi 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20414 kostjalt võlgnevuse väljamõistmiseks vastavalt perioodil 01.-31.08.2016 teenuste kasutamise eest esitatud 01.09.2016 arvele nr 2016379258 (tsiviilasi nr 2-19-12853). Järgmisel päeval, 28.08.2019, esitas hageja kohtusse hagi sama liitumislepingu alusel perioodil 01.-30.06.2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 esitatud arve nr 2015660754 tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus kostjalt väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-19-13037). Mõlemas nimetatud tsiviilasjas oli hagejaks Aktsiaselts PlusPlus Capital ning kostjaks U. L. ja hagiavalduste aluseks kostja ning Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumisleping nr 2353349, mistõttu kohus liitis tsiviilasja nr 2-19-13037 ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-19-12853. 29.11.2019 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-19-12853 kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus jättis TsMS § 163 lg 1 ja § 174 alusel menetluskulud 81,80% ulatuses kostja U. L. kanda ja 18,20% ulatuses hageja enda kanda ning määras hageja poolt asjas kantud vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 195 eurot (s.o riigilõiv 75 eurot ning lepingulise esindaja kulutused 120 eurot). Kohus mõistis U. L.lt hageja kasuks riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude katteks menetluskulud summas 159,51 eurot.
17.Eelnimetatud tsiviilasjades oli menetluse esemeks kostja võlgnevus 2016.a maikuus ja juulikuus kasutatud teenuste eest. Praeguses asjas on nõue esitatud 2016.a maikuus ja juulikuus esitatud arvete tasumata jätmisega seoses. Kõikidest arvetest tulenevad nõuded loovutati hagejale korraga, 01.08.2018. Kohus leiab, et hagejal ei olnud takistust esitada maikuu 2016 ja juulikuu 2016 teenuste arvetest tulenevad nõuded koos ühes menetluses juunikuu 2016 ja augustikuu 2016 teenuste arvetest tulenevate nõuetega. 27.08.2019 esimese hagiavalduse esitamise ajaks olid kõikidest arvetest tulenevad nõuded loovutatud hagejale, nõuded olid sissenõutavad. Iga arve kohta eraldi hagi esitamisega ei kasutanud hageja oma menetlusõigusi heauskselt ja on ise tekitanud põhjendamatult suured menetluskulud. Hageja esitas sama liitumislepingu alusel nelja erineva kuu arvetest tuleneva võlgnevuse kohta kolm erinevat hagiavaldust. Iga hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõiv 75 eurot, mille väljamõistmist taotles kostjalt. Lisaks taotles hageja igas hagiavalduses menetluskuludena kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulude katteks 420 eurot.
18.Kui hageja oleks kõigi nelja kuu arvest tulenevad nõuded esitanud ühes hagiavalduses, oleks hagihind asjas olnud kokku 328 eurot (72 + 78,03 + 177,97) ning sellelt tulnuks tasuda riigilõivu 75 eurot. Samuti oleks lepingulise esindaja kulu piirdunud ühe hagiavalduse koostamise kuluga 420 eurot. Hagiavalduse vormistamisel on hageja kasutatud enda välja töötatud tüüpteksti, milles on vahetatud ainult nimesid, lepingute ning arvete numbreid ja summasid. Hageja on erinevate arvete kohta eraldi hagiavalduse vormistamise ja esitamisega kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Selline käitumine on vastuolus tsiviilkohtumenetluse ökonoomsuse põhimõttega ning tsiviilsuhetes kehtiva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatakse, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärk on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohustab võlausaldajat ja võlgnikku käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. VÕS § 7 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- ja kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. TsMS § 200 lg 1 kohustab menetlusosalisi kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Ühest lepingust tekkinud nõuete kohta mitme erineva hagiavalduse esitamine ja sellega kunstlikult kulude suurendamine on menetlusõiguste kuritarvitamine. 29.11.2019 kohtulahendis on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulud 159,51 eurot. Kohus leiab, et kuna hageja enda valik oli esitada ühe 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-20414 hagiavalduse asemel kolm erinevat hagiavaldust ning kanda sellega seoses kolm korda suuremaid menetluskulusid, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt täiendavate menetluskulude hüvitamist. Eelkirjeldatud hea usu põhimõtte rikkumise tõttu kohus leiab, et äärmiselt ebaõiglane oleks kostja kanda jätta menetluskulusid, mis on hagejale tekkinud hageja enda ebamõistliku tegevuse tõttu. Eeltoodu ja TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.