nende Avaldaja Tallinn, Pae tn 68 korteriühistu (registrikood 80023570), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni Puudutatud isik A T (isikukood xxx)
2.Välja mõista A Tlt Tallinn, Pae tn 86 korteriühistu kasuks majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi aprill 2018 – oktoober 2019 eest kokku 2 440,99 eurot, perioodil 01.06.2018 – 30.11.2019 põhinõudelt (2 440,99 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 131,33 eurot ja viivis põhinõudelt (2 440,99 eurot) alates 02.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (2 440,99 eurot) summa.
3.Jätta menetluskulud A T kanda. Välja mõista A Tlt Tallinn, Pae tn 86 korteriühistu kasuks menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 679 eurot. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.Tallinn, Pae 68 korteriühistu (avaldaja) esitas 02.12.2019 avalduse A T (puudutatud isik) vastu majandamiskulude ja lisanduva viivise väljamõistmiseks.
Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil x. Majas on moodustatud korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest perioodil aprill 2018 – oktoober 2019 kokku 2 440,99 eurot. Puudutatud isik ei ole arveid maksnud. Avaldaja on arvestanud võlgu olevatelt arvetelt viivist seaduses sätestatud määras perioodil 01.06.2018 – 30.11.2019 kokku 131,33 eurot. Pooled sõlmisid 25.11.2019 võlatunnistuse, kus puudutatud isiku tunnistas majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevust kokku 2 440,99 eurot ja viivise võlgnevust kokku 131,33 eurot. Puudutatud isik ei ole majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevust ning viivise võlgnevust maksnud. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi aprill 2018 – oktoober 2019 eest kokku 2 440,99 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 01.06.2018 – 30.11.2019 eest kokku 131,33 eurot ja viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastuväitel avaldaja menetluskuludele ei ole põhjendatud. Avaldaja pöördus oma nõudega kohtusse ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, et vältida olukorda, kus kohtutäitur võõrandab puudutatud isikule kuuluva korteri enne avaldaja nõude rahuldamist. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Puudutatud isik ei nõustunud sõlmima võlatunnistust notaris koos nõusolekuga alluda kohesele sundtäitmisele. Sellisel juhul oleks avaldaja saanud notariaalselt tõestatud kokkuleppe esitada kohtutäiturile, mis oleks taganud nõude realiseerimise täitemenetluse raames ja muutnud kohtusse pöördumise ebavajalikuks.
2.Puudutatud isik esitas vastuväiteid avaldaja menetluskuludele. Puudutatud isik märgib, et ta palus avaldajal antud küsimusega kiirmenetluse korras kohtusse pöörduda. Puudutatud isik allkirjastas ka võlatunnistuse võlgnevuse kohta. Kiirmenetluses oleks hagejal piisanud kommunaalarvete ja allkirjastatud võlatunnistuse kohtule edastamisest. Avaldaja esindaja töötunnid sellises mahus, nagu need on, on mittevajalikud. Avaldaja menetluskulud põhjustavad puudutatud isikule täiendavaid lisakulusid. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - puudutatud isik on korteriomandi x, Tallinn omanik (lk 5 – 6); - puudutatud isiku korteriomand xxx, Tallinn asub majas, kus on moodustatud korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige; - puudutatud isik ei ole tasunud avaldaja pool väljastatud majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid perioodil aprill 2018 – oktoober 2019 kokku 2 440,99 eurot (lk 13 – 22); - avaldaja on arvestanud võlgu olevatelt arvetelt viivist seaduses sätestatud määras perioodil 01.06.2018 – 30.11.2019 kokku 131,33 eurot. Puudutatud isik ei ole viivist maksnud; - pooled sõlmisid 25.11.2019 võlatunnistuse, kus puudutatud isik tunnistas majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevust perioodi aprill 2018 – oktoober 2019 eest kokku 2 440,99 eurot ja võlgu olevatelt arvetelt perioodi eest 01.06.2018 – 30.11.2019 sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevust kokku 131,33 eurot (lk 23).
5.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama sätte lg 2 näeb ette, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta
ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunkti „g“ järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus makseid majandamiskulude ning kommunaalteenuste eest ühistu poolt esitatud arve alusel ning mitte hiljem kui arvestuskuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude ning kommunaalteenuste arvete tasumist KrtS § 40 lg-te 1 ja 2, avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunkti „g“ ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et puudutatud isik ei ole tasunud talle avaldaja poolt perioodil aprill 2018 – oktoober 2019 väljastatud majandamiskulude ning kommunaalteenuste arveid summas kokku 2 440,99 eurot. Seega tuleb KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 ning avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunkti „g“ alusel välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks majandamiskulude ning kommunaalteenuste võlgnevus perioodi aprill 2018 – oktoober 2019 eest summas kokku 2 440,98 eurot.
6.VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult viivis seaduses sätestatud määras võlgu olevatelt majandamiskulude ja kommunaalteenuste arvetelt perioodi 01.06.2018 – 30.11.2019 eest kokku 131,33 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise KrtS § 42 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel võlgu olevatelt majandamiskulude ning kommunaalteenuste arvetelt perioodi 01.06.2018 – 30.11.2019 eest kokku 131,33 eurot. Kohus mõistab KrtS § 42 lg 1 ja TsMS § 367 alusel puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgu olevatelt majandamiskulude ning kommunaalteenuste arvetelt summas 2 440,98 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 02.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (2 440,98 eurot eurot) summa.
7.Kohus rakendas 03.12.2019 määrusega avaldaja taotlusel esialgset õiguskaitset ja keelas Tallinna kohtutäituril Hille Kudu puudutatud isikule kuuluva korteriomandi Pae tn 68-33, Tallinn enampakkumisel saadud müügihinnast teiste nõuete täitmisel alles jäänud summast 2 817,16 euro suuruse väljamakse tegemise puudutatud isikule. Nimetatud summa tuleb hoiustada kohtutäituri ametialasel arveldusarvel kuni tsiviilasjas nr 2-19-18880 tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 03.12.2019 kohtumäärusega esialgse õiguskaitse abinõu jääb kehtima määruses toodud tingimuse saabumiseni (st käesoleva kohtumääruse jõustumiseni), sest puuduvad alused esialgse õiguskaitse abinõu tühistamiseks TsMS § 386 lg 4 alusel. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
8.Kohus rahuldab avalduse ja jätab TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi menetluskulud puudutatud isiku kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.09.12.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud menetluskulu 1090,36 eurot. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane ning ta kinnitab, et kõik kulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames.
11.Kohus, tutvunud avaldaja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjaga, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.09.12.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Põhjendatud on puudutatud isikult välja mõista avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Lisaks on avaldaja tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot ja tagatist 152,16 eurot. Kohus pidas avaldaja esialgse õiguskaitse taotlust põhjendatuks ning rahuldas 03.12.2019 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 50 eurot on vajalik ja põhjendatud kulu, mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. Samas ei ole käesoleval juhul põhjendatud puudutatud isikult välja mõista esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud tagatis 152,16 eurot. TsMS § 195 lg 1 näeb ette, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Tagatise andmise põhjuse ära langemisel on avaldajal õigus taotleda tagatise 152,16 euro tagastamist.
13.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna mõistlik.
14.Menetluskulu nimekirja järgi on avaldajale õigusabiteenust osutatud ajakuluga 5 tundi ja 48 minutit, maksumusega 835,20 eurot (5,8 x 144). Avaldaja on märkinud, et eeltoodud aeg on kulunud avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele ning esitamisele. Kohus on seisukohal, et kulunud aeg 5 tundi ja 48 minutit ei ole proportsionaalne toimingu mahu ja raskusastmega. Märgitud ajakulu on põhjendamatult suur, võttes arvesse, et avaldajat esindab vandeadvokaat ning käesolev asi ei ole keskmisest tsiviilasjast keerulisem. Avaldaja on 02.12.2019 kohtule esitanud 4leheküljelise menetlusdokumendi, mis sisaldab nii avaldust kui ka esialgse õiguskaitse taotlust. Kohtu hinnangul on avalduse ja esialgse õiguskaitse taotluse koostamisele põhjendatud ajakulu 4 tundi. Sellisel juhul kuluks ühe lehekülje koostamiseks 1 tund, mis on kohtu hinnangul piisav. Põhjendatud ja vajalik on puudutatud isikult välja mõista õigusabikuluna 576 eurot, sh käibemaks (4 x 144). Õigusabikulu ei ole põhjendatud 259,2 euro ulatuses.
Lisaks taotleb avaldaja avaldusele lisatud puudutatud isiku kinnistusraamatu väljavõtte eest tasutud 3 euro hüvitamist. TsMS § 143 p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud asja läbivaatamise kuluga kohtule esitatava tõendi saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 679 eurot (50 + 50 + 576 + 3). Nimetatud kulu sisaldab riigilõivu 100 eurot, asja läbivaatamise kulu 3 eurot ja lepingulise esindaja kulu 576 eurot (käibemaksuga). Taotlus jääb rahuldamata 411,36 euro ulatuses (152,16 + 259,2). Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames. Avaldaja taotleb käibemaksu hüvitamist.
15.Kohus märgib puudutatud isiku vastuväidetele menetluskuludele järgmist. Avaldajale ei saa ette heita, et ta on valinud võlgnevuse sissenõudmiseks avalduse esitamise kohtusse. Tegemist on avaldaja menetlusliku otsusega ning seadusest tuleneva õigusega valida, milline menetlus avaldaja õigusi paremini tagab. Seadus ei kohusta avaldajat maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks enne avaldusega kohtusse pöördumist. Eeldades avaldaja väidete õigsust, oli puudutatud isikul võimalus lahendada vaidlus kohtuväliselt väiksemate kuludega sõlmides notariaalse võlatunnistuse avaldaja nõude maksmapanekuks. Puudutatud isik ei ole käesolevas menetluses esitanud vastuväidet nõude olemasolule.
16.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.