Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule korteriomand aadressil x. Majas on moodustatud korteriühistu ja kostja on korteriühistu liige. Avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest perioodil aprill 2018 – oktoober 2019 kokku 2 440,99 eurot. Puudutatud isik ei ole arveid maksnud. Avaldaja on arvestanud võlgu olevatelt arvetelt viivist seaduses sätestatud määras perioodil 01.06.2018 – 30.11.2019 kokku 131,33 eurot. Pooled sõlmisid 25.11.2019 võlatunnistuse, kus puudutatud isiku tunnistas majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevust kokku 2 440,99 eurot ja viivise võlgnevust kokku 131,33 eurot. Puudutatud isik ei ole majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevust ning viivise võlgnevust maksnud. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse perioodi aprill 2018 – oktoober 2019 eest kokku 2 440,99 eurot, sissenõutavaks muutnud viivise perioodi 01.06.2018 – 30.11.2019 eest kokku 131,33 eurot ja viivise põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seaduses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastuväitel avaldaja menetluskuludele ei ole põhjendatud. Avaldaja pöördus oma nõudega kohtusse ja taotles esialgse õiguskaitse kohaldamist, et vältida olukorda, kus kohtutäitur võõrandab puudutatud isikule kuuluva korteri enne avaldaja nõude rahuldamist. Maksekäsu kiirmenetluses ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Puudutatud isik ei nõustunud sõlmima võlatunnistust notaris koos nõusolekuga alluda kohesele sundtäitmisele. Sellisel juhul oleks avaldaja saanud notariaalselt tõestatud kokkuleppe esitada kohtutäiturile, mis oleks taganud nõude realiseerimise täitemenetluse raames ja muutnud kohtusse pöördumise ebavajalikuks.

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. Avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunkti „g“ järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt – kord kuus makseid majandamiskulude ning kommunaalteenuste eest ühistu poolt esitatud arve alusel ning mitte hiljem kui arvestuskuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult majandamiskulude ning kommunaalteenuste arvete tasumist KrtS § 40 lg-te 1 ja 2, avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunkti „g“ ja VÕS § 108 lg 1 alusel. Puudub vaidlus, et puudutatud isik ei ole tasunud talle avaldaja poolt perioodil aprill 2018 – oktoober 2019 väljastatud majandamiskulude ning kommunaalteenuste arveid summas kokku 2 440,99 eurot. Seega tuleb KrtS § 40 lg-te 1 ja 2 ning avaldaja põhikirja punkti 4.2 alapunkti „g“ alusel välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks majandamiskulude ning kommunaalteenuste võlgnevus perioodi aprill 2018 – oktoober 2019 eest summas kokku 2 440,98 eurot.

Lisaks taotleb avaldaja avaldusele lisatud puudutatud isiku kinnistusraamatu väljavõtte eest tasutud 3 euro hüvitamist. TsMS § 143 p 2 järgi on asja läbivaatamise kulud dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud asja läbivaatamise kuluga kohtule esitatava tõendi saamiseks. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 679 eurot (50 + 50 + 576 + 3). Nimetatud kulu sisaldab riigilõivu 100 eurot, asja läbivaatamise kulu 3 eurot ja lepingulise esindaja kulu 576 eurot (käibemaksuga). Taotlus jääb rahuldamata 411,36 euro ulatuses (152,16 + 259,2). Avaldaja on kinnitanud, et kulud on kantud käesoleva tsiviilasja raames. Avaldaja taotleb käibemaksu hüvitamist.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.