lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-8980/29

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 27.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-8980/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2008
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-8980

Tsiviilasi

J. T. hagi T. R. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: J. T. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx xxxxxxx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; viibimiskoht: xxx, ( asukoht xxx) Kostja: T. R. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxx-xxxxx x, xxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

Välja mõista T. R.lt J. T. kasuks hageja ja kostja vahel 01.03.2016 sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus kokku 2950 eurot (millest 2700,00 eurot põhivõlgnevus ja 250 eurot viivis).

Jätta rahuldamata J. T. nõue T. R. vastu intressi 50 euro tasumise nõudes.

T. R.l tuleb J. T.le välja mõistetud summa 2950 eurot tasuda A.S. arvelduskontole nr EExxx Swedbank AS.

Jätta menetluskulud 98,33% ulatuses T. R. kanda ja 1,67% ulatuses J. T. kanda.

Määrata J. T. põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 275 eurot, millest 270,41 eurot mõista T. R.lt Eesti Vabariigi kasuks välja ning 4,59 eurot mõista J. T.lt Eesti Vabariigi kasuks välja. Riigilõiv tuleb tasuda riigituludesse hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.

Väljamõistetud menetluskuludelt on J. T. ja T. R. kohustatud tasuma Eesti Vabariigile viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr 2-19-8980

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) AS-s SEB Pank või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Määruse peale, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (TsMS § 179 lg 3). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-8980 olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGIAVALDUS JA MENETLUSE KÄIK

1.J. T. esitas 12.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse T. R. vastu põhivõla 2700 euro, võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 94 ja 113 kohase intressi ja viivise 3 aasta eest nõudes. Harju Maakohus keeldus 14.06.2019 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest ning edastas hagi lahendamiseks kohtualluvusse järgi Pärnu Maakohtule. Pärnu Maakohus jättis 11.09.2019 määrusega hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinenud puudused. J. T. täiendas 25.09.2019 hagiavaldust ning esitas füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta. Kohus jättis 01.10.2019 määrusega hagiavalduse veelkord käiguta, kohustades hagejat täpsustama haginõuet ja selle kujunemist. J. T. 14.10.2019 täpsustas, et nõuab T. R.lt põhinõude 2700 euro, intressi 81 euro ja viiviste 648 euro tasumist. Hageja vähendas intressi nõuet 50 eurole ja viivise nõuet 250 eurole.
2.17.01.2020 kohus rahuldas J. T. menetlusabi taotluse ja vabastas J. T. hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 300,00 eurot täies ulatuses ning võttis J. T. hagiavalduse menetlusse.
3.Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus temaga koos elava isa kaudu kätte 29.01.2020, seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 12.02.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Kohus selgitab, et kohus on võtnud ekslikult menetlusse hageja nõude hagihinnaga 3429 eurot ning sellest tulenevalt vabastas hageja hagiavalduse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest summas 300 eurot. Tsiviilasja hinnaks on tegelikult 3000 eurot (2700+50+250), mille esitamisel on nõutavaks riigilõivu määraks 275 eurot. Tsiviilasja hinna muutmine asja menetlusse võtmist ei mõjuta. Kohus asja lahendamisel arvestab hageja 3000 euro suuruse nõudega.
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul 3 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-8980 õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Hageja andis 01.03.2016 laenulepingu alusel kostjale laenu summas 2700 eurot ning kostja kohustus laenu tagastama 01.05.2016. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevat rahalist kohustust.

9.VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 2700 euro väljamõistmiseks kostjalt.
10.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks kostjale andnud laenu majandus- või kutsetegevuses, samuti puuduvad viited sellele, et menetlusosalised oleksid laenulepingu sõlmimisel intressi tasumises kokku leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja intressi nõude summas 50 eurot rahuldamata.
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras perioodi eest 02.05.2016-01.05.2019 summas 250 eurot, milline summas ei ületa seaduses sätestatud määras arvutatavat viivist. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 250 eurot.
12.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel nõutav riigilõiv 275 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Pärnu Maakohus 17.01.2020 määrusega vabastas hageja hagiavalduse esitamiselt riigilõivu tasumisest. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 ja 3 järgi menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Menetluskulud, mille kandmisest on hageja vabastatud või mida hageja võis tasuda 4 (5)

Tsiviilasi nr 2-19-8980 osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,33 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 270,41 eurot kostja kanda ja 4,59 ulatuses hageja enda kanda. Kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. Kohus mõistab hagejalt ja kostjalt tasumata riigilõivu riigituludesse välja.

13.TsMS § 179 lg 5 alusel peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190 lg 7 alusel kohus määrab riigilõivu riigituludesse tasumise lahendi täitmiseks tähtaja üks kuu arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, seejärel võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi sundtäitmisele saata.
14.TsMS § 179 lg-st 9 tuleneb, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja