nr 2-19-120833 AB "Lietuvos draudimas" (Eesti filiaali kaudu) hagi X.X. vastu kahju 1930,50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 29 euro ja jooksva seadusjärgse viivise väljamõistmiseks hagimenetlus
Hagihind
2113,81 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx xxx, xxxxxxx, xxxxx)
1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ hagi X.X. vastu.
2.Välja mõista X.X.AB „Lietuvos draudimas“ kasuks põhivõlgnevus summas 1930,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 06.07.2019-27.02.2020 (k.a) summas 100,21 eurot ja alates 28.02.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Välja mõista X.X.AB „Lietuvos draudimas“ kasuks hageja kantud põhjendatud menetluskulud summas 610 eurot.
5.Välja mõista X.X.AB „Lietuvos draudimas“ kasuks tasumata ja väljamõistetud menetluskuludelt (610 eurot) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
7.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte hagejale, tema esindajale ja kostjale. Selgitused 8.1 Arvestades hagihinda, mis ei ületa põhinõudelt 2000 eurot ning koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, on kohus asja lahendanud TsMS § 405 lg 1 kohaselt õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kaldudes kõrvale üldistest menetlusreeglitest, s. o ilma kohtuistungi pidamiseta ning
menetlusosaliste ärakuulamisega; menetlusosalistele on teatatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud. 8.2 TsMS § 444 lg 1 ning 2 kohaselt võib kohus lihtmenetluse otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. Samuti võib kohus lihtmenetluse korral kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Edasikaebamise kord
Tartu Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
(TsMS § 448 lg 41 kohaselt otsuse resolutsiooni täiendused)
HAGEJA NÕUE
1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas 18.09.2020 kohtule hagiavalduse X.X. vastu kahju 1930,50 euro ja sellele lisanduva viivise hüvitamiseks (digi tl 19-23).
2.Hagiavaldusest nähtub, et 10.10.2018 toimus Viljandi-Rõngu tee 12,5 kilomeetril liiklusõnnetus, kus sõiduk CITROEN JUMPY (230BRB), mida juhtis kostja X.X., sõitis ette sõidukile VOLVO S40 (642TLT), mille tulemusena sõitis Volvo teelt välja. Kostja oli alkoholijoobes. Sündmuskohale kutsuti politsei (digi tl 24-25, liiklusõnnetuse andmed). Sõiduk VOLVO sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada. Liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki CITROEN JUMPY (230BRB) liikluskindlustus oli sõlmitud hageja poolt (digi tl 26-28, liikluskindlustuse poliis nr 2113177873). Seega oli hagejal kindlustusandjana liikuskahju hüvitamise kohustus.
3.Sõidukit Volvo juhtinud X.X. esitas hagejale sõidukikahju hüvitise taotluse (digi tl 29-30, sõidukikahju hüvitise taotlus). Sõiduki Volvo remondiks koostas kalkulatsiooni Siller Auto OÜ summas 5891,26 eurot (digi tl 32-kalkulatsioon). Sõiduki Volvo turuväärtuseks hindas hageja 3900 eurot (digi tl 33-36, müügikuulutus). Hageja realiseeris sõiduki Volvo avariilise vraki Moneklar OÜ-le hinnaga 1326 eurot. Seega on liiklusõnnetuse tagajärjel põhjustatud kahju suuruseks sõiduki turuväärtus, millest on lahutatud avariilise sõiduki vraki müügihind ehk 2574 eurot (3900-1326).
4.Hageja leidis, et toimunud liiklusõnnetuse osas jaguneb sõidukijuhtide vastutus 75-25. 75% ulatuses vastutab kostja ja 25% ulatuses vastutab X.X. (digi tl 38, vastutuse jagunemine juhtide vahel).
Hageja hüvitas sõiduki Volvo omanikule tekkinud kahjust 75% ehk 1930,50 eurot (2574*0,75). Hageja tegi X.X ülekande summas 3256,50 eurot (digi tl 37, maksekorraldus). Summa 3256,50 eurot koosneb kahjuhüvitisest (1930,50 eurot) ja sõiduki Volvo vraki hinnast (1326 eurot) 3256,50 = 1930,50 + 1326. Sõidukit Citroen juhtinud kostja X.X. oli alkoholjoobes (digi tl 40, PPA vastus päringule). Põhjusel, et kostja juhtis sõidukit alkoholijoobes, esitas hageja kostjale tagasinõude (digi tl 41, tagasinõue). Hageja palus kahju hüvitada hiljemalt 05.07.2019. Kostja tagasinõudele vastuväiteid ei esitanud, kostja hagejale kahju hüvitanud ei ole.
5.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada sõiduk VOLVO S40 (642TLT) (digi tl 29-30,lk 46-73). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.
6.Hageja hinnangul on kostja rikkunud LS § 57 lg 1 ja LS § 69 lg 1 nõudeid. Kostjapoolne LS nõuete rikkumine on hageja hinnangul põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kui kostja ei oleks rikkunud sõiduki juhtimise keeldu (LS § 69 lg 1), siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja sõiduk Volvo ei oleks kahjustada saanud.
7.VÕS § 132 lg 1 esimene lause näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kuna kahjustada saanud sõidukit VOLVO ei olnud mõistlik parandada, siis hüvitas hageja kahju summas 1930,50 eurot (digi tl 37). LKindlS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis. Hageja esitas 19.06.2019 kostjale tagasinõude (digi tl 41-42).
8.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tagasinõudes palus hageja kahju hüvitada hiljemalt 05.07.2019. Kostja kahju hüvitanud ei ole, seega on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ning hagejal on kostja suhtes viivise nõue alates 06.07.2019.
9.Hageja esitas kostja 31.10.2019 vastusele oma seisukoha 06.11.2019 (digi tl 94-95), milles märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et kostja juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Hageja on ka oma väidet tõendanud. Kostja väide, et hageja ei ole kostja süüd tõendanud, on hagejale arusamatu. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega VÕS § 1050 lg 1 saab kostja süüd eeldada, seda ei ole vaja hagejal tõendada. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja on rikkunud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise keeldu (LS § 69 lg 1). Kostja ei andnud kõrvalteelt peateele keerates teed peateel liikunud Volvole – kostja on rikkunud LS § 57 lg 1. Hageja hinnangul on kostja rikkumiste ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Hageja väited ei tugine vaid sõiduki Volvo juhi ütlustel. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega PPA poolt koostatud liiklusõnnetuse andmed (digi tl 24), mille kohaselt „sooritades vasakpööret Tiigi talu juurde viivale teele (kostja) keeras ette
möödasõidul olevale sõidukile Volvo“. LS § 17 lg 5 p 3 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Sõiduki Volvo fotodelt on näha, et kahjusada on saanud Volvo parem külg, kus suurim mõlk asub esimese ukse kohal. Ka sõiduki Volvo kahjustuste põhjal saab teha järelduse, et kui kostja alustas vasakpööret Tiigi talu juurde viivale teele, oli sõiduk Volvo juba möödasõidul. Vasakule keerav Citroen, mida juhtis kostja, tabas sõiduki esimese vaskpoolse nurgaga esmalt Volvo paremat esimest ust. Kostja väide, et talle sõideti otsa, on paljasõnaline ning tõendamata.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja esitas hagile vastuse 31.10.2019 (digi tl 90), milles märkis, et ei tunnista AB Lietuvos Draudimas Eesti Filiaali (PZU Kindlustus) hagi kostja vastu. PZU Kindlustus ei ole põhjendanud oma arvamust kostja süü kohta, sest ta sõitis juba peateel, väga ettevaatlikult ja talle sõideti otsa. Politseis arutati ainult seda, kas ta on süüdi joobes juhtimises. PZU Kindlustus ei ole lisanud ühtki tõendit kostja süü kohta, arvamuse aluseks on liiklusõnnetuses osalenu X.X. kahjuhüvitise taotlus. Kostja märkis, et hageja menetluskulud tuleks jätta tema enda kanda ning 20.02.2020 vastuväites ei nõustunud hageja õigusabikulude suurusega (digi tl 108).
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Arvestades tsiviilasja faktilisi asjaolusid ja hagi hinda pidas kohus võimalikuks menetleda asja lihtmenetluses ning tegi 27.02.2020 tsiviilasjas resolutsioonotsuse, mille hageja sai kätte 02.03.2020. Hageja on 12.03.2020 kohtule edastatud teates soovinud esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus.
12.TsMS § 448 lg 41 kohaselt on kohus resolutsioonotsust täiendanud puuduva osaga (kirjeldava ja põhjendava osaga).
13.Kohus, arvestades poolte esitatut kõiki asjas kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada.
14.Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lgs 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.
15.Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole
mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo 04.05.2016 nr 3-2-1-23-16, p 16).
16.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
17.Vaidlust ei ole selles, et kostja X.X.oli liiklusõnnetuse toimumise ajal alkoholijoobes. Eelnimetatud asjaolu nähtub ka hageja poolt kostjale esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 15.11.2018 vastusest (digi tl 40). Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kostja X.X. kasutuses olnud sõiduk oli kindlustatud hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt (liikluskindlustuse poliis nr 2113177873, digi tl 26-28) ning hageja on hüvitanud kannatanud isikule liiklusõnnetusega tekkinud kahju kokku summas 1930,50 eurot (digi tl 37). Hageja esitas 19.06.2019 kostjale tagasinõude (digi tl 41-42).
18.Kostja X.X.on esitanud vastuväite, mille järgi ei ole kindlaks tehtud tema süü, mistõttu ta ei nõustu esitatud hagiga. Tekkinud kahju suuruse osas kostja vastuväiteid ei ole esitanud.
19.LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus üldjuhul suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. VÕS § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus ei ole suurema ohu allika valitseja, sh mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Seega vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seda ei muuda ka asjaolu, et liiklusõnnetuses osaleb kaks moorsõidukit kui suurema ohu allikat. Suurema ohu allika valitseja riskivastutus kohaldub ka siis, kui kahju põhjustanud suurema ohu allika valitseja ei olnud süüdi kahju tekitamises teisele suurema ohu allikale. Seega tekib VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja (vt RKTKo 02.03.2011 nr 3-2-1-161-10, p 11)
20.Liikluskindluse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 4 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud, siis on kindlustusandjal LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi (kostja X.X.) vastu, seega on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Seega on VOLVO S40 (642TLT) omaniku kahju hüvitamise nõue läinud seaduse alusel üle hagejale AB „Lietuvos draudimas“.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 ja 4 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).VÕS § 128 lg 3 alusel hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 pidi hageja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose kostja
tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt RKTKo 03.03.2014 nr 3-2-1-197-13, p 22).
22.Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas tõendanud, et kostja tegevuse – LS § 69 lg 1 ja § 57 lg 1 rikkumise – tagajärjel on tekkinud kahju, seega on tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel põhjuslik seos. Kostjapoolne LS nõuete rikkumine on põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga – kostja oli liikluses pöördeid sooritades tähelepanematu, mida võimendas kostjal esinenud alkoholijoove. Kui kostja ei oleks mh rikkunud sõiduki joobeseisundis juhtimise keeldu (LS § 69 lg 1), siis ei oleks liiklusõnnetust toimunud ja sõiduk Volvo ei oleks kahjustada saanud.
23.Kohus märgib, et kostja tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult või süüliselt. Hageja viitab õigesti, et kostja vastutus ei sõltu tema süüst, vaid rikkumise faktist ja põhjuslikust seosest. Hageja on tõendanud, et 10.10.2018 toimus liiklusavarii ning liiklusavarii ajal oli kostja alkoholijoobes (digi tl 40), millega rikkus LS § 69 lõikes 3 sätestatud keeldu. Lisaks ei veendunud kostja sõidukiga pööret sooritades selle ohutuses. Eeltoodust tulenevalt oli hagejal õigus esitada tagasinõue summas 1930,50 eurot kostja vastu (LKindlS § 53 lg 1 p 4).
24.Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 06.07.2019 kuni 11.09.2019 kokku summas 29 eurot. Edaspidi nõuab hageja kostjalt viivist arvestatuna VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise hetkeni moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 100,21 eurot (s.o perioodi eest 06.07.2019-27.02.2020 (k.a), kohtu arvutused: www.viivisekalkulaator.ee). Alates 28.02.2020 kuni põhivõla täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda viivis tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
26.Hageja esitas kohtule taotluse ka menetluskulude kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt koosnesid hageja menetluskulud kulust riigilõivule (maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses kokku 250 eurot) ja kulutustest õigusabile (480 eurot ehk 4 h). Hageja esindaja osutas õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu hinnangul tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Ringkonnakohus on leidnud oma 27.09.2019 lahendi nr 2-18-12374 punktis 13.4, et tasumäär 120 eur/h oleks põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Arvestades asjaolu, et hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul
pidada käesoleval juhul hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 90 eur/h. Hageja kulutused õigusabile mahus 4 tundi on põhjendatud. Seega on põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud summas 360 eurot (4 x 90). Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskuluks maakohtus 610 eurot.
27.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on palunud kohustada kostjat menetluskulude hüvitamisega viitamisel tasuma menetluskulude kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.