lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-16451/3

Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 26.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-16451/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1599
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11 // 13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7 // 9, Kivila tn 16 // 18, Kivila tn 4 // 6, Mahtra tn 24 // 26, Mahtra tn 72 // Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu80070977(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Kohtunik Kohtumääruse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 26. veebruar 2020 Tallinn, Lubja 4

Kohtuasi

Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu avaldus V S vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

936,76 eurot Kirjalik menetlus

Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

2-19-16451

Avaldaja: Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu (registrikood 80070977; asukoht xxx), lepinguline esindaja Jaan Brikker (e-post [email protected]) Puudutatud isik: V S (isikukood xxx; elukoht xxx)

Resolutsioon

1.Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu avaldus V S vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista V Slt põhivõlg 843,20 eurot (kaheksasada nelikümmend kolm eurot ja 20 senti), sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 14.11.2018-13.10.2019 eest 26,11 eurot (kakskümmend kuus eurot ja 11 senti) ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 843,20 alates 22.10.2019 kuni kohustuste kohase täitmiseni

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud täies ulatuses puudutatud isiku kanda

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.
Mõista V Slt välja Tallinn, Anni tn 5, Arbu tn 11//13, Arbu tn 14, Arbu tn 5, Arbu tn 7//9, Kivila tn 16//18, Kivila tn 4//6, Mahtra tn 24//26, Mahtra tn 72//Raadiku tn 7, Pikri tn 5, Raadiku tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud 373 (kolmsada seitsekümmend kolm) eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses summalt 373 eurot alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1.Avaldaja palub kohtule esitatud avalduses välja mõista V Slt korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus perioodi november 2018 kuni september 2019 tasumata arvete eest summas 843.20 eurot, arvestatud ja tasumata viivised perioodil 14. novembrist 2018 kuni 13. oktoober 2019 summas 26.11 eurot, kokku 869,31 eurot ning viivis põhinõudelt 843.20 eurot lähtudes VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud viivisemäärast alates avalduse esitamisest 22.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni. Avalduse asjaolud
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteriomandi xxx omanik. Puudutatud isikule kuulub 1-toaline korter üldpinnaga 32,5 m2. KÜ Masti põhikirja punkt 2.1 kohaselt kuuluvad korteriühistu koosseisu kõik ühistu nimes sisalduvate kinnistute elamute korteriomanikud, mille järgi puudutatud isik kuulub korteriomanikuna samuti korteriühistu Masti liikmete hulka.
3.Puudutatud isik ei ole tasunud korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest. Põhivõlgnevus koosneb perioodi november 2018 kuni september 2019 esitatud ja tasumata arvetest. Seisuga 21.10.2019 moodustab sissenõutav põhivõlgnevus korteriühistu ees 843,20 eurot, millele lisanduvad viivised 26,11 eurot. Põhivõlgnevus 843,20 eurot koosneb järgnevatest kululiikidest: halduskulud 23,21 eurot, majade korrashoid 54,85 eurot, hooldusremont 25,41 eurot, kindlustus 3,63 eurot, remondimaks 121,92 eurot, prügivedu 19,22 eurot, üldelekter 6,21 eurot, küte 261,41 eurot, vesi ja kanalisatsioon 183,04 eurot ning vee soojendamine 144,30 eurot.
4.KÜ Masti juhatuse protokollilise otsusega 28.03.2018 on majandamiskulude võlgnevustele ühistu poolt kehtestatud viivisemääraks 0,02% päevas ning viivis hakatakse arvestama sarnaselt varasema ühistusisese korraga arve esitamise kuu ülejärgneva kuu esimesest päevast. Viivis on arvestatud 2018 aasta septembri kuni 2019 aasta augusti arvetelt alates 14.11.2018 kuni 13.10.2019 summas 26,11 eurot.
5.Kohus võttis avalduse 19.11.2019 määrusega hagita asjana menetlusse ning määras puudutatud isikule tähtaja vastuse esitamiseks 20 päeva alates määruse ja avalduse kättesaamisest. Kohtumäärus ja avaldus on kätte toimetatud puudutatud isiku emale 17.12.2019 puudutatud isiku elukoha aadressil. Puudutatud isik ei ole kohtule oma vastust avalduse suhtes kohtu poolt määratud tähtajaks esitanud. Kohtumääruse põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p-st 1 vaatab kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi

peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Avaldaja on avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega. Puudutatud isik ei ole oma seisukohta selles osas esitanud. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses.

7.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha sama paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
8.Korteriühistu põhikirja punktis 3.2.3 on sätestatud, et makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse lepingutest, arvestite näitudest, liikme omanduses oleva korteri üldpinna suhtest elamus asuvate korterite üldpinda, korteri üldpinnast – ja kubatuurist. Avaldaja kulude arvestamise aluseks on iga-aastaselt kinnitatud majanduskava (eelarve), mille kinnitamine kuulub volinike koosoleku pädevusse (põhikirja punkt 5.3.4). 2018. aasta kulud on kinnitatud 23.11.2017 volinike koosoleku otsusega ning 2019. aasta kulud 13.12.2018 volinike koosoleku otsusega (tlk 23 pöördel – 27). Majanduskavas on kinnitatud halduskulud 0.065 eurot, majade korrashoid 0.154 (2018 aastal 0,150) eurot, hooldusremont 0.071 eurot, kindlustus 0.010 eurot ja remondimakse 0.350 (2018.aastal 0,300) eurot korteri üldpinnalt igakuuliselt. Kommunaalteenuste eest tasutakse vastavalt tegelikele kuludele.
9.Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja, et arvetel märgitud majandamiskulude maksed tuli tasuda arvete esitamise kuu viimaseks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgneva kuu esimesest kuupäevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Puudutatud isiku kohta peetud arvelduste tabelitest nähtuvalt on puudutatud isik sooritanud viimase makse 24.12.2018, millest on kaetud eelmiste perioodide võlg ning osaliselt 14.11.2018 arve 461 (tlk 10 pöördel -11). Seega on avaldaja poolt nõutav põhivõlgnevus 843,20 eurot perioodi november 2018 – oktoober 2019 eest muutunud sissenõutavaks (tlk 12-17).
10.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine

või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.

11.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ja KrtS § 42 lg 1 kohaselt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemääras. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja nõuab avalduses viivist seadusjärgses määras alates 14.11.201813.10.2019 eest summas 26,11 eurot ning alates avalduse esitamisest 22.10.2019 kuni kohase täitmiseni summalt 843,20 eurot. Kuivõrd puudutatud isik on arved jätnud tasumata või tasunud hilinemisega, siis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõista. Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus, võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise ja kohus rahuldab avaldaja avalduse täies ulatuses, siis tuleb jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 esimese lause järgi määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate kulud. Avaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on avaldaja menetluskuludeks riigilõiv 50 eurot, õigusabikulud 320 eurot (4 tundi ja 80 eurot tund ilma käibemaksuta) ning kinnistusraamatu väljatrüki kulu 3 eurot, kokku 373 eurot. Kohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esindaja tunnitasu mõistlik.
14.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja