Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). Asjaolud 06.01.2020 kohtumäärusega võttis kohus O. R. ́i (edaspidi võlgnik) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Lembit Ülper ́i (edaspidi ajutine haldur), andis ajutisele haldurile tähtaja aruande esitamiseks, määras kohtuistungi aja, peatas võlgniku vara suhtes sundtäitmise ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Ajutine haldur esitas aruande 10.02.2020. Kohtuistungil 20.02.2020 ajutine haldur jäi esitatud aruande juurde. Võlgniku kohustuste maht ilmselt väheneb, niipalju kui ajutisel halduril on informatsiooni, siis kõik nõuded ei ole õiguspärased. Võlgnikul aruandele vastuväiteid ei olnud, kõik on arusaadav, võlgnik nõustub aruandega. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada O. R. pankrot. Kohus nimetab pankrotihalduriks kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Lembit Ülperi, kes on kohtule andnud oma nõusoleku pankrotihalduriks nimetamise kohta. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgniku varad kokku arvestuslikus summas 379,61 eurot, kohustusi kokku summas 130 588,99 eurot. Võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema varanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei ole suutnud oma võlakohustusi täita vähemalt alates 2017.a. ega suuda seda ka käesoleval ajal vara ja arvestatavalt suure sissetuleku puudumise tõttu. Ajutine haldur ei ole tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku poolt oma võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist enda maksejõuetuse tekitamiseks, ei pea ajutine haldur võlgniku pankrotisituatsiooni tekkimist esialgu võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Ajutise halduri esialgse arvamuse kohaselt ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28 mõistes), vaid muu kohustus, mis on toonud kaasa võlgniku maksejõuetuse. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, samuti puuduvad esialgse info kohaselt vara tagasivõitmise-ja/või-nõudmise võimalused. Võlgniku pankrotimenetlusel ei ole esialgu arvestatavaid perspektiive võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks, on põhjendatud välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole võlgnik süüdi mõistetud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega puudub alus võlgniku võlgadest vabastamise menetluse alustamisest keeldumiseks. Ajutine haldur esitas taotluse ülesannete täitmise eest tasu saamiseks ja tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu: puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi kokku summas 130 588,99 eurot. Samuti puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kuna võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, on alus välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 26.02.2020 kell 13.00. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Lembit Ülperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 18.03.2020 kell 13.30. Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja saalis nr 2004. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutine haldur on esitanud tasunõude 18 töötunni eest summas 1170 eurot ja taotlenud ajutise halduri ülesannete täitmisel kantud kulude hüvitiseks 250 eurot. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, palus ajutine haldur välja mõista ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid määrata nende hüvitamine riigi vahenditest summas 397 eurot (PankrS § 23 lg 4). PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 65 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1170 eurot ja hüvitiseks teostatud vajalike kulutuste katteks 250 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt tuleb hüvitada ajutisele haldurile ajutise halduri tasu 147 eurot ja kulud 250 eurot, s.o kokku 397 eurot, riigi vahenditest ning hüvitatav summa kanda Lembit Ülperi pangakontole nr EExxx AS-is SEB Pank. Ajutise halduri tasu osa, mida ei kata riigi vahenditest väljamõistetu, s.o 1023 eurot, välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.