Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

aastastest kontrollkäikudest oli võlgnik sunnitud tegema ruumides palju parendusi, mis osutusid väga kulukateks (nt ventilatsioonisüsteemi välja vahetamine, uue suitsuahju paigaldamine). Samuti oli probleeme pädeva personali leidmisega. Võlgnik on selgitanud, et 2019.a. alguses tegutses võlgnik lihatööstuses Kulinal ja kolmes kaupluses xxxx, xxx ning xxxx. 1.02.2019.a. sulges võlgnik kaupluse xxxx põhjakeskuses, kuna kauplus tegutses kahjumlikult. Võlgniku selgituste kohaselt oli kaupluse sulgemise põhjuseks kõrge renditasu, ebasoodne asukoht kaupluses ja ebavõrdne konkurents, mille tekitas Põhjakeskus ise, lubades nädalalõppudel enamkäidavatesse koridoridesse palju erinevaid konkureerivaid müüjaid sh vorsti- ja singimüüjaid. Sellele järgnevalt tegi võlgniku selgituste kohaselt VTA lihatööstuse suitsutsehhile ettekirjutuse, mis nõudnuks ebamõistlikult suurt investeeringut, millise tegemise asemel otsustati suitsutsehh sulgeda. Suitsutsehhi sulgemise kasuks otsustati ka selle tõttu, et suitsutoodete turul oli kõige suurem konkurents. 2019 märtsis kaotas võlgnik elussigade tarnija ning alustati rümpade sisseostu teiselt tarnijalt, kuid sellega jäi üks töötaja lihatööstuses alakoormusega kuna tapmisi enam ei toimunud. Aprilli lõpus sulges võlgnik ka kahjumisse sattunud xxxx kaupluse. Võlgniku sõnul oli kaupluse kahjumlikkus tingitud asjaolust, et kaupluse vastas asub xxxx marketi ketipood, mis vähendas läbimüüki võlgniku kaupluses. Võlgnik on selgitanud, et hoolimata 2019.a. mitmete tegevuskulude vähendamisest ei õnnestunud võlgnikul oma tegevust kasumlikumaks muuta, kuna 2019.a. vältel hakkas sealiha hind turul tõusma, sisendite hind samuti kasvas, kuid müügimaht oluliselt vähenes. Võlgniku 2017.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku 2017.a. müügitulu 400 756 eurot, kuid kahjumit teeniti 162 147 eurot. Võlgnikul oli varasid 507 540 eurot, kohustusi 716 579 eurot ja omakapital oli negatiivne olles -209 039 eurot. Võlgniku 2018.a. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku 2018.a. müügitulu 380 650 eurot ning 2019.a. peamiseks eesmärgiks oli märgitud kaupluste müügitulu ning lihatööstuse kliendibaasi suurendamine. Võlgniku 31.12.2018.a. bilansi kohaselt oli võlgniku 31.12.2018.a. seisuga varasid 403 946 eurot ja kohustusi 799 091 eurot ning võlgniku omakapital oli negatiivne olles -395 145. 2018.a. kahjumiks kujunes 186 106 eurot. Võlgniku 30.06.2019.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid nimetatud kuupäeva seisuga 382 950,17 eurot, kohustusi kokku 828 422,91 eurot, võlgniku omakapital oli -445 472,74 eurot ning kahjum kokku 525 957,34 eurot. Võlgniku 31.12.2019.a. bilansi kohaselt oli võlgnikul varasid nimetatud kuupäeva seisuga 347 020,19 eurot, kohustusi 814 563,62 eurot, võlgniku omakapital oli – 467 543,43 eurot ja kahjum majandustegevusest 525 957,34 eurot. Ajutine pankrotihaldur, olles tutvunud võlgniku pankrotiavaldusega ning kogutud dokumentatsiooniga, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku

majandustegevus on käesolevaks hetkeks lõppenud ning juhatusele teadaolevalt ei soovi võlgniku osanik rohkem võlgniku majandustegevust finantseerida. Võlgnikule kuuluv materiaalne põhivara on Vorstivabriku kinnistu koos sellel olevate hoonetega. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt on võlgnikul kohustusi käesoleval hetkel vähemalt 815 854,55 eurot. Arvestades, et võlgnik on käesolevaks hetkeks tegevuse lõpetanud ja võlgniku juhatuse liikme kinnitusel ei ole osanik nõus enam võlgniku majandustegevusse investeerima, ei ole ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt võlgniku tegevuse jätkamine praegu võimalik. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi 815 854,55 eurot, kuid vara bilansilises väärtuses üksnes summas 344 334,18 eurot. Ajutise pankrotihalduri esialgsel hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani ning võlgniku suutmatust oma tooteid muutuvas turusituatsioonis odavamalt toota ja piisavalt turustada. Vaadates halduri poolt koostatud finantsanalüüsi ja võlgniku finantsnäitajaid, on selge, et võlgnik on tegutsenud juba aastaid kahjumlikult ning võlgniku omakapital ei ole juba alates 2017.a. lõpust vastanud seaduse nõuetele. Äriseadustiku § 176 sätestab, et kui osaühingu netovara on vähem kui pool osakapitalist peavad osanikud otsustama 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakpaitali minimaalse suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Ajutise halduri hinnangul võib olla võlgnik rikkunud pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustust. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur palub:

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.