Otsuse tegemise aeg ja koht 02.07.2025 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-24-18698
Tsiviilasi
Osaühingu Elan Kinnisvara hagi AS FAMILY OÜ (likvideerimisel) ja A A vastu võlgnevuse ning viivise nõudes
Hagihind
hagi hind 3377,15 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591, Pae 21, esindajad 11415 Tallinn, e-post: xxx); Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige E C (e-post: xxx); Kostja 1: As Family OÜ (registrikood 16501075, Meeliku 24/5 – 353, Tallinn 13915); Kostja 2: A A (isikukood xxx, xxx). Menetluse liik Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista kostjatelt As Family OÜ-lt (registrikood 16501075) ja A Alt (isikukood xxx) solidaarselt hageja OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591) kasuks välja 1284,47 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli eurot ja 47 senti) eurot, millest 418,16 eurot on põhinõue ja 866,31 eurot on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjatelt As Family OÜ-lt (registrikood 16501075) ja A Alt (isikukood xxx) solidaarselt hageja OÜ Elan Kinnisvara (registrikood 11067591) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 16.12.2024 põhinõuetelt 418,16 eurolt määraga 0,25% põhinõuetelt päevas kuni põhinõuete täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu
otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hageja palus kostjatelt välja mõista üürilepingust tuleneva võlgnevuse 2596,24 eurot. 09.06.2022 sõlmisid hageja ja As Family OÜ äriruumide üürilepingu nr xxx asuvate äriruumide üürimiseks. Hageja andis ruumid kostja 1 kasutusse ning vastavalt üürilepingu p-le 6.1 kohustus kostja 1 ruumide kasutamise eest maksma tasu 162 eurot kuus, mis ei sisalda käibemaksu. Lisaks kohustus kostja vastavalt üürilepingu p-le 6.4 tasuma kommunaal- ja muude kulude eest. Tulenevalt üürilepingu p-st 12.6 vastutas kostja 1 kohustuste eest solidaarselt kostja 2 ehk tema ainus juhatuse liige ja osanik. Üürilepingu punktis 12.6 oli märgitud kostja 2 nimi ja tema vastutuse maksimaalmäär, mistõttu on tegu kehtiva käendusega.
2.Üürilepingu p 13.1.1 nägi ette, et kui üürnik ei ole lepingus sätestatud ajaks tasunud mistahes lepingu järgset makset, on ta kohustatud üürileandja nõudmisel maksma viivist 0,25 % päevas tähtajaks tasumata makselt. Seega peavad kostjad tasuma viivist.
3.Hageja nõuab kostjatelt tasu ja viivist järgmiste arvete alusel. Arve nr 15501 alusel jäi tasumata 162,50 eurot. Viivis alates 11.08.2022 ehk arve maksepäevast kuni 15.12.2024 on 351,37 eurot. Arve nr 15564 alusel jäi tasumaa 162,50 eurot. Viivis alates 11.09.2022 kuni 15.12.2024 on 338,66 eurot. Arve nr 15593 alusel jäi tasumata 122,48 eurot. Viivis alates 21.09.2022 kuni 15.12.2024 on 252,96 eurot. Arve nr 15625 alusel jäi tasumata 162,50 eurot. Viivis alates 11.10.2022 kuni 15.12.2024 on 326,36 eurot. Arve nr 15656 alusel jäi tasumata 135,96 eurot. Viivis alates 21.10.2022 kuni 15.12.2024 on 267,25 eurot. Arve nr 15720 alusel jäi tasumata 109,85 eurot. Viivis alates 21.11.2022 kuni 15.12.2024 on 203,85 eurot. Kokku on kostjate võlgnevus 2596,24 eurot, millest 855,79 eurot on põhivõlgnevus ja 1740,45 eurot on viivis.
4.Lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele palus hageja kostjatelt välja mõista edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise alates 16.12.2024 põhinõudelt 855,79 eurolt määraga 0,25% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostjad vastutavad hageja ees solidaarselt. Kostjate vastuväited
5.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjad leidsid, et nad ei sõlminud hagejaga lepingut, vaid printis välja kaks eksemplari, allkirjastas need ja hageja assistent võttis need ära. Kostjatele lepingut ei jäänud. Hageja tegeleb pettusega. Kuulutuses oli üüriks märgitud 137,50 eurot, aga kostjatele määrati 162,50 eurot. Kuulutuse järgi tuli tagatisena maksta 15 eurot, aga hageja nõudis 25 eurot.
6.Üürileping kehtis 4 kuud alates 08.06.2022 kuni 15.09.2022. Lepingu järgi teavitasid kostjad
üürileandjat kaks kuud ette. 15.07.2022 saatis kostja 2 e-kirja aadressil xxx, milles ta teatas, et lahkub ruumist. Tegelikult lahkus kostja varem, tagastas võtmed ja hageja administraator kinnitas, et kõik on korras.
7.Ruum oli algusest peale halvas seisundis. Pärast lepingu lõppemist hakkasid kostjad saama ähvarduskirju ja trahvinõudeid. Hageja seadusliku esindajaga ei olnud võimalik kokkuleppele jõuda. Kostjad tasusid ära kõik, mille tasumiseks nad olid kohustatud. Kuigi üürnik lahkus ruumidest juba augusti lõpus 2022, tasus ta üüri ja kommunaaltasud ka septembri eest. Tegelikult kasutas üürnik ruume juunist septembrini 2022 ehk neli kuud. Lõpetamisest teatas ta ette kaks kuud. Lisaks palus üürnik tasuda ülejäänud summa tema tagatisest 350 eurost, kuid hagejaga ei olnud võimalik suhelda.
8.Teiste üürnikega käitub hageja sama moodi. Ta üürib välja halvas seisundis ruume ja süüdistab selles üürnikke, et tagatis kinni hoida. Üürile andes ei teavitatud kostjat, et tema ruumide all asub müra tekitav muusikastuudio. Ruumides olid ka muud puudused: niiskus, lagunev krohv, mittetöötavad radiaatorid ja kosmeetilise remondi järel olukord ei paranenud. Hoone sanitaartingimused ei vastanud nõuetele. Hageja varjas teadlikult üürniku eest ruumide puudusi.
9.Hageja kogus probleemide lahendamiseks raha, kuid ei teinud midagi. Maja sise- ja välikorrastustöödeks koguti 34.48 eurot, hügieenitarvikuteks 8,63 eurot ja vee- ning kanalisatsiooni eest 2,85 eurot. Vaatamata sellele ta töid ei teinud ja üürnikud pidid ise ruume remontima. Üüri perioodi ajal oli hoone seisukord kehv, sest katused lekkisid ja seinad olid pragunenud. Kommunaalkulud ületasid sageli üürihinda, mis viitab kulude teadlikule suurendamisele rikastumise eesmärgil. Üürnikud sattusid keerulisse olukorda, sest nad ei saanud lepingut kohe lõpetada ja olid sunnitud üürimist jätkama.
10.Hageja väidab, et kostjad peavad tasuma lepingu alusel, aga kostjatel ei ole selle lepingu koopiat, millel oleks tema allkiri. Selliseid ruume ei tohiks inimestele üürida, kuna need pole ohutud tööks.
11.04.06.2025 esitasid kostjad erinevaid e-kirju ja nende tõlkeid. Esmalt leidsid kostjad, et nad ei ole hagejaga üürilepingut sõlminud, sest selles oli märgitud ühe teise ettevõtte nimi. Kostja 2 printis lepingu välja, muutis all nimed ja allkirjastas lepingu. Lepingu punkti 15.8 järgi oli üürnikul õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest ette 2 kuud. Lepingu punkti 16.1.4 järgi ei olnud üürnikul õigus deposiiti tagasi saada, kui leping lõpetatakse selle kehtivuse esimese 12 kuu jooksul või üürniku algatusel või üürniku rikkumise tõttu. Samas punktis ei ole märgitud, et üürnik ei saa deposiiti kasutada viimaste arvete katteks, mida kostja ongi teinud ja millest ta on hagejat teavitanud.
12.Kostjad esitasid hagejaga toimunud e-kirjade vahetuse, millest nähtub, et varasematele e-kirjadele hageja koheselt reageeris. Kui kostja teatas lepingu lõpetamisest 15.07.2022, hakkas hageja teda ignoreerima. Kostja ei esitanud kõikide e-kirjade tõlkeid, aga tõi välja, et kui ta saatis hagejale 09.06.2022 e-kirja, siis hageja vastas 09.06.2022. Kui kostja kirjutas 28.06.2022, vastas hageja 29.06.2022. 15.07.2022 saatis kostja kirja, et kolib välja septembris ehk 01.09.2022, kuna ruum ei sobi tema tegevuseks. Kostja leidis, et kuna hageja vastus viibis, oli lõppes leping kahe kuu pärast ehk 15.09.2022. Ruum oli vabastatud ja tagastatud juba varem, kuid kostjad nõustusid tasuma üüri ja kommunaalkulud kuni augusti lõpuni.
13.Kuna hageja kostjale ei vastanud, saatis kostja uue e-kirja 12.08.2022. Kostja kordas, et kolib septembris välja, aga vabastab ruumid juba 10.08.2022. Kostja soovis saada kommunaalkulude ja üüri arvestust selle kuu eest. Kostja ootas tagatise tagastamist summas 350 eurot, millest 325 eurot oli kahe kuu tagatis ja 25 eurot võtmete eest.
14.Kostja kolis varem välja ja selle põhjuseks oli tema ruumide all asuv muusikastuudio. Kostja ei saanud kokkuleppele, millal võib müra tekitada ja millal mitte. Hageja vastas kostja pöördumisele 17.07.2022, milles teatas, et minimaalne üüri periood on kaks kuud ning kostja saab esitada lahkumise avalduse 09. augustil, millisel juhul lõpeb leping oktoobris.
15.17.08.2022 teatas kostja hagejale, et ta tasub septembri üüri ja kommunaalkulud. Kostja soovis nende summade tasumist tagatise arvelt. Ülejäänud tagatise palus kostja tagastada. Kostja oli seega teavitanud lepingu lõpetamisest kaks kuud ette. Augusti kommunaalkulud tasus kostja tervikuna, kuigi ei kasutanud ruumi alates 10.08.2022. Kostja pidas arusaamatuks, miks ta peaks veel midagi tasuma. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat 25 m 2 suurust ruumi Tallinnas, aadressil xxx. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal 1 tuli ruumide üürina tasuda igakuiselt 162 eurot ning lisaks tuli üürnikul tasuda kommunaalkulusid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjaga 1 solidaarselt vastutas käendajana kostja 2.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kui kaua üürileping kehtis ning kas kostjatel tuleb solidaarselt hagejale tasuda üüri- ja majandamiskulude võlgnevus 855,79 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1740,45 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis.
19.Kostjad asusid esmalt väitma, et neil puudub allkirjastatud lepingu koopia, kuid see oli esitatud koos hagiavaldusega kohtule ning e-toimiku vahendusel kostjatele teatavaks tehtud. Kohus selgitas seda 28.05.2025 eelistungil (dtl 173-176). Kostjate paljasõnalised viited sellele, kuidas käitus hageja lepingu sõlmimisel, milline oli hoone või üüritud ruumide olukord ning teiste üürnike seisund ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, sest hageja on esitanud kostjate vastu rahalise võlgnevuse nõude.
20.Vaidluse lahendamisel omab tähtsust see, kui kaua pooltevaheline üürileping kehtis ja millisel viisil see lõppes. Kostjad väitsid, et leping kehtis kuni 15.09.2022, sest kostja 1 lõpetas lepingu kohaselt kahe kuulise ette teatamisega 15.07.2022 e-kirjaga. Kuna kostja 1 oli lepingu sõlmimisel tasunud tagatise, mida hageja ei tagastanud, on kostjatel õigus tasaarvestada tagatise summa tasumata jäänud arvetega.
21.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohtule on esitatud üürileping (dtl 5-10), mille sõlmisid s hageja üürileandjana ja kostja 1 üürnikuna ruumi üürimiseks Tallinnas Pae tn 21-327. Kostja 1 üüris mitteeluruumi suurusega 25 m 2. Kuna leping oli sõlmitud, tuli üürnikul lepingust tulenevaid kohustusi täita.
22.VÕS § 142 lg 1 näeb ette, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkt 12.6 nägi ette, et kostja 2 on isiklikult vastutav äriruumi maksete (üür, kommunaalkulud ja kahjustused) VÕS § 142 lg 1mõttes. Käenduse maksimaalseks summaks oli 15 000 eurot. Sisuliselt ei vaidle pooled selle üle, et kostjad 1 ja 2 vastutavad hageja ees solidaarselt.
23.VÕS § 309 lg 1 näeb ette, et tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu võivad nii üürnik kui üürileandja käesolevas peatükis sätestatut järgides üles öelda. Tähtajatu üürilepingu osas näeb VÕS § 311 lg 1 ette, et lepingupooled võivad tähtajatu üürilepingu VÕS §-s 312 sätestatud tähtaegadest kinni pidades üles öelda. Kui lepingupooled on kokku leppinud pikemas ülesütlemistähtajas, tuleb järgida seda tähtaega.
VÕS § 312 lg 2 kohaselt võib möbleeritud tubade ja eraldi üüritud parkimisplatside, garaažikohtade ja muu taolise üürimise korral võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt üks kuu.
24.Kohtule esitatud üürilepingu (dtl 5-10) punktist 4.2 nähtub, et see oli sõlmitud tähtajatuna alates 09.06.2022. Lepingu punkti 6.1 järgi oli igakuine üür 162 eurot. Punkti 6.4. järgi pidi üürnik lisaks tasuma kommunaalkulusid ning punkti 6.5. järgi tuli lähtuda üürniku tegelikult tekitatud kuludest ehk tegelikust tarbimisest. Lepingu punkt 13.1.1. nägi ette, et kui üürnik ei ole tähtajaks tasunud mistahes makset, on üürnik üürileandja nõudmisel kohustatud tasuma viivist 0,25% tähtajaks tasumata makselt.
25.Lepingu punkt 7.2.1 nägi ette, et üürnikul oli õigus öelda leping üles selle punktide 15.7 ja 15.8 kohaselt. Lepingu punkt 15.3 nägi ette, et üks pool võib lepingu ennetähtaegselt erakorraliselt üles öelda lepingus või seaduses sätestatud alusel. Samas tulenes lepingu punktist 15.8, et üürnikul on õigus leping igal ajal olenemata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt üles öelda, teatades sellest üürileandjale kirjalikult ette vähemalt kaks kuud. Eeltoodust tulenevalt nägid pooled ette seaduses ettenähtust pikema tähtaja. Üürnikul oli õigus leping üles öelda kahekuulise ette teatamisega. Lepingu punkt 18.3 võimaldas lepinguga seotud kirjalike teadete edastamist e-kirja teel, seega oli üürnikul õigus teatada lepingu ülesütlemisest ette e-kirjaga.
26.Lepingu punkti 16.1.1. järgi pidi üürnik lepingu sõlmimisel tasuma üürileandjale deposiiti 325 eurot. Tagatis pidi tagama lepingu kehtivuse ajal ja 2 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist kõigi lepingust tulenevate põhi- ja kõrvalnõuete täitmist. Lepingu punkti 16.1.3 järgi pidi üürileandja tagastama üürnikule deposiidi ühe kuu möödumisel alates lepingu lõppemise või ülesütlemise kuupäevast eeldusel, et üürileandjal ei ole üürniku vastu rahalisi nõudeid ja puudub alus selliste nõuete tekkimiseks. Üürileandjal oli õigus üürniku deposiidist maha arvestada võlgnevused ja varale tekkinud kahju. Lepingu punkt 16.1.4 aga nägi ette, et üürnikul ei ole õigust deposiiti tagasi saada, kui leping lõpetatakse selle kehtivuse esimese 12 kuu jooksul üürniku algatusel või üürniku rikkumise tõttu.
27.Eeltoodust tulenevalt nägi leping ette tagatisele kahesuguse iseloomu. Olukorras, kus üürnik lõpetas lepingu selle kehtivuse esimese 12 kuu jooksul, ei olnud tal õigust tagatist tagasi nõuda, sest see jäi üürileandjale nö leppetrahvina. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kui hagejal oli õigus jätta tagatis leppetrahvina endale, ei olnud kostjal kui üürnikul omakorda õigust nõuda leppetrahvi tagastamist. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja kui üürnik sellisel juhul tagatise arvelt tasumisele kuuluvat üüri- ja kommunaalkulude võlgnevust tasaarvestada, sest tal puudus üürileandja vastu tasaarvestamisele kuuluv nõue. Selle üle, et kostja tagatise tasus, pooled iseenesest ei vaidle ning see nähtub esitatud tõenditest (dtl 180-181).
28.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 15.07.2022 saatis kostja hagejale e-kirja, milles soovis lepingu lõpetamist (koos tõlkega dtl 196) alates septembrist. Kostja soovis lepingu lõpetada, sest ruumid ei sobinud tema tegevuseks. Hageja sai kostja e-kirja kätte, sest vastas sellele 17.07.2022 (koos tõlkega dtl 197), et minimaalne üüri periood on 2 kuud ning lahkumise avalduse saab kostja esitada 09. augustil, millest tulenevalt lõpeb leping oktoobris. Kohus osundab, et hageja viidatud piirangut lepingus tegelikult ette ei näe. Üürnikul oli õigus leping sõltumata põhjusest kahekuulise ette teatamisega üles öelda ning kostja on lepingu lõpetamisest nõuetekohaselt ette teatanud. Üürniku avaldust arvestades kehtis leping kuni 15.09.2022.
29.Asjas kogutud tõenditest ühtlasi nähtub, et järgmise e-kirja saatis üürnik hagejale 12.08.2022 (koos tõlkega dtl 196-197). Selles kirjas teatas kostja üürnikuna, et oli ruumi vabastanud 10.08.2022. Kostja palus tagatise tagastada. 17.08.2022 kirjutas kostja taas hagejale (koos tõlkega dtl 198-199), et peab välja kolima 15.09.2022, sest teatas sellest juba 15.07.2022. Kostja nõustus tasuma üüri ja
kommunaalkulude eest septembris, kuid soovis nende kulude maha arvestamist deposiidist.
30.Kohus selgitas 28.05.2025 eelistungil (dtl 173-176) hagejale, et viimasel tuleb põhistada kommunaalkulude nõuet aja eest, mil kostja oli juba üüritud ruumidest lahkunud. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei põhistanud. Hageja istungil avaldatud väide, et ta ei ole kostjalt lepingu ülesütlemise teadet saanud, on ümber lükatud kostjate esitatud tõenditega. Hageja sai avalduse kätte ja vastas sellele. Leping lõppes kostja kui üürniku ülesütlemise avalduse alusel alates 15.09.2022 ning seda sõltumata sellest, kas hageja lepingu lõpetamisega nõustus või mitte. Seega oli hagejal õigus nõuda kostjatelt üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse tasumist kuni 15.09.2022. Kostjatel puudus omakorda õigus esitada vastunõuet tasaarvestada võlgnevus tasutud tagatise arvelt, sest tagatis ei kuulunud lepingu alusel tagastamisele.
31.Hageja esitas kostjale 01.08.2022 arve nr 15501 (dtl 11) ruumide üüri eest augustis summas 162,5 eurot. Arve järgi oli tasumise tähtaeg 10.08.2022. 10.09.2022 esitas hageja kostjale ka arve nr 15593 (dtl 13) kommunaalteenuste eest augustis summas 122,48 eurot. Augusti kuu eest esitatud arved tuli üürnikul täies ulatuses tasuda. Kostjad ei ole tõendanud nende arvete tasumist. Seega on põhjendatud hageja nõuded eeltoodud arvete alusel ehk põhinõuded 162,50 eurot ja 122,48 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõuded 351,37 eurot ja 252,96 eurot. Viivise määrale, viivise arvestusele ega suurusele kostjad vastuväiteid ei esitanud.
32.01.09.2022 esitas hageja kostjale arve nr 15564 (dtl 12) ruumide üüri eest septembris summas 162,50 eurot. Tasumise tähtaeg oli 10.09.2022. 10.10.2022 esitas hageja kostjale arve nr 15656 (dtl 15) kommunaalteenuste eest septembris summas 135,96 eurot. Kommunaalkulude arvestus on toimund ruutmeetri põhiselt, tegu ei ole üürniku tarbitud kuludega. Elektrikulu on üldelektri kulu. Kohus leiab, et kuna üürileping kehtis kuni 15.09.2022, sai hageja nõuda antud kuu eest üüri ja tarbimisega mitteseotud kommunaalkulude hüvitamist pooles ulatuses. Seega on põhjendatud hageja üürinõue 81,25 eurot ja kommunaalkulude nõue 67,98 eurot. Septembris 2022 on kostja tasunud hagejale 16,23 eurot (dtl 191), viitamata ühelegi arvele, kuid viidates üürile. Seega tasus kostja üürina 16,23 eurot ja järelikult on hagejal õigus nõuda septembri üürina 65,02 eurot. Muus osas ei ole hageja üüri ja kommunaaltasude nõue septembri eest põhjendatud.
33.Kuna muus osas ei ole hageja tasunõuded septembri eest põhjendatud, on ka sissenõutavaks muutunud viivisenõue septembri arvete osas põhjendatud osaliselt. Üüritasu nõudelt 65,02 eurolt on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist alates 11.09.2022 kuni 15.12.2024 lepingulise määraga 0,25% päevas summas 128,23 eurot. Kommunaaltasude nõudelt 67,98 eurolt on hagejal õigus nõuda sissenõutavaks muutunud viivist alates 21.10.2022 kuni 15.12.2024 lepingulise määra alusel summas 133,75 eurot.
34.01.10.2022 esitas hageja kostjale arve nr 15625 (dtl 14) ruumide üüri eest summas 162,50 eurot. Üüri perioodi arvel märgitud ei ole. Kuna selleks ajaks oli üürileping lõppenud, puudus hagejal alus kostjalt üüri nõuda. 10.11.2022 saatis hageja kostjale arve nr 15720 (dtl 16) kommunaalteenuste eest oktoobris summas 109,85 eurot. Kuna selleks ajaks oli üürileping lõppenud, puudus hagejal alus kostjalt ka kommunaalkulude eest tasumist nõuda. Nende arvete alusel ei kuulu rahuldamisele ei hageja põhinõue ega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud või edaspidi sissenõutavaks muutuv viivis.
35.Kokkuvõttes kuulub hageja nõue kostjate vastu osalisele rahuldamisele. Kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 162,50 eurot (üür augusti eest), 122,48 eurot (kommunaalkulud augusti eest), 65,02 eurot (üür poole kuu eest septembris) ja 67,98 eurot (kommunaalkulud poole kuu eest septembris) ehk kokku 418,16 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisena tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 351,37 eurot + 252,96 eurot +128,23 eurot + 133,75 eurot ehk kokku 866,31 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 16.12.2024 tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõuetelt 418,16 eurolt määraga 0,25% põhinõuetelt päevas kuni põhinõuete täieliku tasumiseni.
36.TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude ja viivisenõude ligikaudu pooles ulatuses, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.