Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

sissetulekud puuduvad, võlad aga viivise, intresside ja hoiukulude näol kasvavad. Aruande eelmises alajaotuses toodud võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 640 000 eurot, kuid vara on suures ulatuses väärtusetu ja debitoorsete nõuete laekumine ebatõenäoline. Võlgniku osanikel täiendavat kapitali kaasata ei õnnestunud ja nad otsustasid võlgniku likvideerida. Võlgnikul sissetulekud puuduvad, kohustused aga intresside, viiviste ja hoiukulude näol kasvavad. Ajutine haldur hindab varade ja lõpetamata toodangu ligikaudseks väärtuseks 4 000 eurot. Kui aga vara kiiresti müüa ei õnnestu, siis võib vara väärtus peatselt läheneda nullile. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku enda pankrotiavalduse korral eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Reaalseid vara tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutisele haldurile teada. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab võlgnik suures ulatuses debitoorsete võlgnevuste mittelaekumist (0,4 miljonit eurot) ja koostöö katkemist peamise kliendiga xxx AB. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Seega on pankrotistumise põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Camelat OÜ (likvideerimisel) pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik’u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks 640 000 eurot, kuid varade ja lõpetamata toodangu ligikaudne väärtus vaid 4 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks ilmselt „muu asjaolu“ PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2 000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja xxx OÜ on tasutud kohtu deposiitkontole 2 000 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot ning kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku summas 36 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot ning kinnitada kulutused summas 30 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6 eurot, kokku summas 36 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.