2-19-19538
Kohtuasja number
2-19-19538
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruar 2020, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik Kohtuasi
Helgi Vinni Kohtla-Järve linna (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus S. D. pärandvara pankroti väljakuulutamise nõudes.
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse lõpetamine Käsutuskeelu tühistamine
Kohtuistungi toimumise aeg
15. jaanuar 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn (Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, registrikood 75001017, asukoht Keskallee 19, 30395 Kohtla-Järve, e-post xxx)
Avaldaja esindaja:
Jelena Scharonberg (volikirja alusel, e-post xxx)
Võlgnik: (pärandaja)
S. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud 27.02.2019) pärandvara
Ajutine pankrotihaldur:
raugemisega/
Vandeadvokaat Eve Selberg (Advokaadibüroo CLARUS, asukoht Parda 12, Tallinn 10151, telefon 7 707 707, e-post xxx; vandeadvokaadi tunnistus nr 321)
Esitatud aruande kohaselt: I. Andmed võlgniku vara kohta: S. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, surnud 27.02.2019) omas Eesti Vabariigi pankades järgnevat arvelduskontot: arvelduskonto nr xxxxx, Swedbank AS. Rahaliste vahendite jääk seisuga 13.01.2020 on 280,64 eurot. Konto on arestitud Viru Maakohtu 18.12.019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-19583 alusel. Maanteeameti 30.12.2019 vastusest selgub, et võlgniku nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris tema surma päeva seisuga registreeritud ei ole ja ei ole olnud perioodil 01.01.2016 kuni 30.12.2019. Nasdaq CSD Eesti filiaali 10.01.2020 vastusest nähtub, et võlgnikul puudus pensionikonto ning ta ei olnud liitunud täiendava kogumispensioniga. S. D.i viimaseks elukohaks oli korter aadressil xxx xx-xx, xxx, Kohtla-Järve. Kinnisturaamatu andmetel on korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, xxx, Kohtla-Järve omanik Eesti Vabariik. S. D. oli perekonnaseisult lahutatud. S. D. ja T. P. abielu lõppes lahutusega 13.12.2010. Puuduvad andmed S. D. ja tema endise abikaasa ühisvara jagamise kohta. Muu vara ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul puudub. S. D. pärandvaraks on rahalised vahendid summas 280,64 eurot.
üksnes juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on nõus tasuma pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1 000 eurot. Juhul, kui kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalisi vahendeid ei tasuta, siis ajutine haldur PankrS § 29 lg 1 ja lg 2 alusel palub: lõpetada S. D. pärandvara pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 585 eurot (lisandub käibemaks 117 eurot), tasu koos käibemaksuga 702 eurot, mis kuulub väljamaksmisele büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb - Advokaadibüroole CLARUS. Ajutine haldur palub hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (millele lisandub käibemaks 79,40), tasu koos käibemaksuga 476,40 eurot. Ajutise haldur tasu summas 225,60 eurot palub ajutine haldur välja maksta rahalistest vahenditest S. D. arvelduskontol nr xxxxx, Swedbank AS. välja mõista kulu hüvitis 4 eurot.
15.01.2020.a kohtuistungil jäi avaldaja esindaja esitatud avalduse juurde, samuti nõustus ajutise halduri poolt esitatud aruandega. Ajutine haldur jäi 13.01.2020 esitatud aruande juurde ja palus asja arutada ilma tema osavõtuta. 16.01.2020.a määrusega määras kohus, et S. D. pärandvara pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1 000 eurot hiljemalt 20. veebruariks 2020, kuna S. D. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1 000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuna võlgniku majanduslik olukord ei ole pankrotimenetluse kestel paranenud ja puuduvad rahalised vahendeid, et katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning ei ole alust arvata, et võlgniku majanduslik olukord paraneks, kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks (PankrS § 23). PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete
täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu summas 585 eurot, millele lisandub käibemaks summas 117 eurot, kokku 702 eurot ja kulud (teenustasu pangale) summas 4 eurot, kokku 706 eurot. Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 225,60 eurot (sh käibemaks) mõista välja pankrotivara arvelt, so rahalistest vahenditest S. D. arvelduskontol nr xxxxx, Swedbank AS-s ning 476,40 eurot (sh käibemaks) palus ajutine mõista välja riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Samuti palus ajutine haldur välja mõista kulu summas 4 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks 79,40 eurot) välja mõista riigilt PankrS § 23 lg 4 alusel. Vastavalt PankrS § 23 lg 4 jätab kohus ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (s.h käibemaks) Eesti Vabariigi kanda. Ajutise halduri tasu summas 225,60 eurot (s.h käibemaks) ja kulu summas 4 eurot, kokku 229,60 eurot kuulub väljamaksmisele pärandvara pankrotivara arvelt (S. D. arvelduskontolt AS-s Swedbank). Ajutise halduri tasu ja kulu tuleb ajutise halduri taotlusel kanda Advokaadibüroole CLARUS. PankrS § 165 lg 3 kohaselt, pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kohus lõpetab pankrotimenetluse, siis on põhjendatud halduri vabastamine. Eeltoodu alusel ja juhindudes PankrS § 29 lg 1, 2 lõpetab kohus S. D. pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.