Otsuse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2020 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-19-109923
Tsiviilasi
Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ hagi C L vastu võla nõudes hagi hind 45,40 eurot
Tsiviilasja hind
Menetlusosalised ja nende Hageja: Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ (registrikood 11092809, Paavli 4, Tallinn 10412); esindajad Hageja seaduslik esindaja: S M (isikukood xxx, telefon: xxx); Kostja: C L (isikukood xxx). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagi 45,50 euro nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja Rahvusvahelise Autoveo Expert OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 45,40 eurot. Hagiavalduse kohaselt andis kostja sõiduki selle mootori raamile kinnituste rikete otsinguks ühetunnise viivitusega. Kella 10:00 14.12.18 asemel tõi kostja sõiduki ligikaudu kell 11.00. Kostja ei näinud probleemi selles, et 50 minuti jooksul oli ühel autoteeninduse tõstukil tööseisak ja üks autolukksepp ootas tegevusetult tema sõidukit. Kostja leidis, et saabumisel tuleb sõiduk viivitamatult töösse võtta, hoolimata tema viivitusest ja teiste õigeaegselt remondiks saabunud klientide huvidest. Hageja võttis sõiduki operatiivselt töösse ja hoidis valmisolekus remondikoha ning autolukksepa. Sellega seoses nõudis hageja kostjalt hüvitist lepinguliste suhete rikkumise eest. Kostja süü tõttu 50 minutit kestnud tööseisak. Hüvitise suuruse arvutamisel lähtus hageja sellest, et 41,90 eurot oli töötunni hind. Tasu 50 minuti eest on 34,92 eurot.
2.Hageja sõiduk võeti töösse, tõsteti tõstukiga ja tehti töö rikete põhjuste kindlakstegemiseks. See võimaldas kindlaks teha vajalikud tööd ja valida varuosad. Vajalikuks osutusid erinevad varuosad võrreldes sellega, mis oli märgitud 03.12.2019 hinnapakkumises, mis tehti kostja suulise kirjelduse alusel ilma sõiduki ülevaatuseta. Kostja keeldus edasistest töödest. Kostja lahkus, jättes tasumata arve ülevaatuse eest. Ülevaatus oli vajalik rikete põhjuste väljaselgitamiseks ja varuosade valimiseks. Lisaks esitas kostja põhjendamatuid pretensioone.
3.Hageja viitas VÕS § 6 lõikele 1, § 7 lõikele 2 ja § 23 lg 1 punktile 3. Hageja leidis, et lähtuda tuleb sõidukite remondi valdkonnas kehtivast praktikast ja tavadest. Kostja rikkus neid, keeldudes sõiduki rikete otsingu eest tasumisest. Kostja rikkus hea usu põhimõtet, kui tõi sõiduki kohale 50 minutit kokku lepitud ajast hiljem. Kostja rikkus mõistlikkuse põhimõtet, nõudes koheselt pärast saabumist töö alustamist. Hageja viitas VÕS § 76 lõikele 1. Kuna kostja jättis tasu maksmata, rikkus ta lepingut. Poolte vahel oli töövõtuleping ja tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest.
4.Hagi täienduses 06.06.2019 selgitas kohus, et töötunni hind 41,90 eurot tulenes lukksepatööde maksumusest, mis oli ära toodud remondi hinnakirjas. Lisaks selgitas hageja, et koostas 24.11.2018 kostjale esialgse hinnapakkumise summas 167,55 eurot. Kostjat teavitati, et see ei ole siduv hinnapakkumine, sest töö käigus võib ilmneda vajadus varuosi asendada või teha lisatöid. Muudatused oleks hageja kooskõlastanud. Kostja sõiduk Audi A4, registrimärgiga x X võeti töösse rikete selgitamiseks. Selgus, et vajalikud varuosad ei olnud need, mis olid kirjas 24.11.2018 hinnapakkumises. Kostja keeldus edasistest töödest ega tasunud ülevaatuse arvet summas 10,48 eurot.
5.Hageja remondi hinnakiri asub kliendisaalis, tööde vastuvõtukoha lähedal. Hinnakirjas on märgitud, et ülevaatuse hind rikete avastamiseks on 41,90 eurot tunnis. Hageja esitas saali foto, kus on näha hinnakirjaga stendi asukoht. Kostja nägi hinnakirja töövõtulepingut sõlmides. Kostja tellis 08.12.2018 ja maksis mootori kompuuterdiagnostika eest 41,90 eurot vastavalt hageja remondi hinnakirjale. Remondi hinnakirja kohaselt on tunnitasu 41,90 eurot mistahes töö eest, sealhulgas lukksepatööd, diagnostika, defekteerimine.
6.Vastavalt arvele nr CL141218 kestsid tööd 15 minutit. Tunni maksumus ülevaatuse eest rikete avastamiseks (defekteerimine) on 41,90 eurot. Hind kujunes 41,90 х 0,25 h = 10,48 eurot. Kostja esitas alusetuid pretensioone, millega hageja ei nõustunud.
7.21.06.2019 esitas hageja hagiavalduse täienduse, milles palus tunnistada, et ta täitis kostjaga 08.12.2018 sõlmitud lepingu sõidukile diagnostika tegemiseks täies ulatuses ning tema tasu on põhjendatud 42 euro ulatuses. Hageja ei nõustunud tarbijavaidluste komisjoni 21.05.2019 otsusega, mille kohaselt pidi ta kostjale hüvitama diagnostika maksumuse 42 eurot. Leping
diagnostika tegemiseks sõlmiti 08.12.2018 ja selle sõlmimist kinnitab 08.12.2018 töökorraldus.
8.Töökorraldusse olid andmed sõiduki kohta võetud veebilehelt mnt.ee sõiduki registrimärgi alusel, sest kostja ei esitanud sõiduki tehnilisi andmeid. Töökorralduse veerus märkused on toodud diagnostika tulemused. Diagnostika käigus selgitati välja, et sõiduki tarkvara erines tehase tarkvarast ja sõiduki mootor ei soojenenud. Diagnostika ajal ei avanenud EGR klapp. Töökorralduses on loetletud vead, mida diagnostikaseade tuvastas. Koostati hinnapakkumine EGR klapi asendamiseks. Teenuse hind 41,90 eurot vastas hinnakirjale. Kostja kinnitas allkirjaga teenuse saamist. Kostjale soovitati taastada originaalne tarkvara ja pöörduda selleks Audi ametliku edasimüüja poole.
9.Hinnapakkumine ei olnud siduv. Viga seoses sõiduki turvapatjadega (P157700) planeeriti lahendada 14.12.2018 ja siis oleks võimalik olnud riket hinnata ülevaatusel. Mitte töötav EGR klapp ja tahmafilter võivad mõjutada töökorras mootorit ja heitgaasi kvaliteeti. 14.12.2018 küsitlus andis hageja tööle kõrge hinnangu. Kostja aga muutis oma meelt elukaaslase survel.
10.04.07.2019 hagi täienduses palus hageja tuvastada oma õiguse saada kostjalt tasu summas 42 eurot, mis põhineb 08.12.2018 töövõtulepingu täitmisest, mis seisnes hageja poolt kompuuterdiagnostika läbiviimises sõidukile Audi riikliku registrimärgiga xX 08.12.2018. Hageja pidas ebaõigeks Tarbijavaidluste komisjoni otsust, mille alusel tuli tal kostjale diagnostika eest tagastada 42 eurot. Hageja nõustus otsusega 20 euro ulatuses.
11.Diagnostika viidi läbi 08.12.2018 kell 11:18 kuni 12:47. Diagnostika kestvus oli 1 tund 29 minutit. Veamälus tuvastati järgmised vead: P040100 heitgaaside tagasivool - voog on liiga väike; P151D00 käivitamise tühistamine - pöörete arv on liiga madal; P157700 mootori toe parempoolne magnetklapp - katkestus. Kostjale selgitati tulemusi. Kuna oli eemaldatud tahmafilter ja võib-olla EGR klapp, tehti kostjale pakkumine klapi asendamiseks. Hinnapakkumine oli informatiivne, et kostjal oleks ettekujutus võimalike kulude kohta. Hinnapakkumine ei olnud siduv.
12.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Kostja ei ole teinud ettemaksu ega tasunud seda hageja kontole. Kostja väide on tõendamata. Tõele ei vasta kostja väide, et ta helistas 14.12.2018 ja palus töö alustamise aega edasi lükata, mida talle lubati. Töö alustamise ajaks oli kokku lepitud kell 10.00 hommikul ja tööd pidid kestma kaks tundi. Need tingimused nähtuvad 13.12.2018 e-kirjast. Kostja väited on vastuolulised, kui ta väidab, et pidi kell 10.00 tooma sõiduki remonti. Tõele ei vasta kostja väide, et ta helistas 14.12.2018 kell 14:32 ja talle teatati, et tööd võtavad rohkem aega. Kostja väide on tõendamata. Õige on kostja väide, et 14.12.2018 ei esitatud talle arvet mootoripatjade asendamise eest. Talle esitati arve rikke tuvastamise eest summas 10,48 eurot, mida kostja õigeaegselt ei tasunud. Kostjale saadeti meeldetuletus 29.03.2019. Hageja selgitas kostjale üksikasjalikult arve sisu ja rikke tuvastamise vajadust.
13.Ebaõige on kostja väide, et hageja pani sõidukile 14.12.2018 ülevaatusel vale diagnoosi. Kostja väide on tõendamata. 08.12.2018 kompuuterdiagnostikas tuvastati probleem sõiduki mootori patjadega, mis on kajastatud töökorralduses. Sõiduki tehnilist passi kostja ei esitanud. Hageja ei teadnud, kas kostja on sõiduki omanik või kasutaja. See ei oma tähtsust. Kostja püüab kohut eksitada.
14.Kostja rikkus lepingut, sest ta andis auto remonti kokku lepitust hiljem kell 11.00 ja nõudis sellest hoolimata kohe töödega alustamist. Seda kinnitavad kostja kirjad ja kaebus, kus ta viitab töö tegemise tähtajale. Tööd autoga Audi xX lõpetati kell 11.20 ja auto pargiti parklasse. Kostjal oli võimalus see igal ajal ära viia. Kostja ei tasunud rikke tuvastamise arvet. Hagejast ei
sõltunud, millised varuosad olid sõidukil tegelikult purunenud ja millised varuosad sellele tegelikult paigaldati. Teises autoteeninduses tehtud kontrolli põhjal sai kostja teavet mootori kinnituse defektide kohta, kuid ei edastanud hagejale täielikku teavet. Hageja tegi kõik endast sõltuva, et otsida odavamaid varuosi. Hageja ei võtnud kohustust uue hinnapakkumise koostamise tähtaja osas, kuna see ei sõltunud hagejast. Hageja teatas kostjale õigeaegselt vajalike varuosade hinnad.
15.Kostja andis varuosade kohta ebaõiget teavet. Näiteks Reval Auto Esindused OÜ hinnapakkumine sarnase töö eest on 728,10 eurot. Varuosade maksumus moodustab 481,81 eurot. Varuosade hind hageja pakkumises, mis tehti kostja suulise päringu alusel ja ilma auto ülevaatuseta oli 104,70 eurot, mis on peaaegu 470% võrra väiksem.
16.02.12.2019 seisukohtades tõi hageja välja, et kostja saatis päringu tööde tegemiseks ja patjade vahetamiseks 24.11.2018. Hageja programmis on fikseeritud taotlus ja hinnapakkumine, mis anti kostjale üle 24.11.2018. Rikete tuvastamiseks sõidukit üle ei vaadatud. Hinnapakkumises oli märgitud, et teenuse lõpphind selgub pärast rikkeotsingut ja diagnostikat. 08.12.2018 tasus kostja mootori kompuuterdiagnostika eest, et selgitada välja tarkvara tuvastatud puudused. Kostja oleks pidanud kinni panema aja sõiduki ülevaatuseks. Pärast oleks ta saanud töökorralduse, kus on ära toodud tööd ja nende maksumus. Sellist töökorraldust ei ole.
17.Ülevaatus toimus 14.12.2018 ja siis tehti kindlaks vajalikud varuosad. 08.12.2018 tehti kompuuterdiagnostika, mille käigus sõidukit üle ei vaadatud. Seda kinnitab töökorraldus. Kompuuterdiagnostika boksis puudub ka tõstuk. 13.12.2018 kirjas teatas kostja, et toob sõiduki järgmisel päeval kell 10.00. Kostja on ise kinnitanud, et tõi sõiduki tund aega hiljem kell 11.00. Tööseisaku hind arvutati lähtuvalt töötunni maksumusest.
18.Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtuleping kehtib autoremondi valdkonnas vastuvõetud kokkulepete ja üldiste reeglite alusel. Autoremondi üldised reeglid näevad ette, et kui klient ei saabu kohale õigel ajal, alustab autolukksepp tööd teise autoga. Sel viisil saab klient vältida tasumist tööseisaku eest ja autoteenindus saab vältida tööseisakuid. Kostja nõudis, et sõiduk võetaks viivitamatult töösse. Kostja elukaaslane käitus ebakohaselt.
19.13.01.2020 seisukohas leidis hageja, et kostja on kinnitanud temaga auto remontimiseks kirjaliku lepingu sõlmimist e-kirja teel. Kostja on kinnitanud, et ta rikkus lepingut ning tema süü tõttu ei saanud töid alustada 14.12.2018 kell 10.00. Kostja ei ole tõendanud, et tema lepingust taganemine oli põhjendatud. Kolmanda isiku telefonivestluste väljatrükk ei ole tõendiks. Kolmandal isikul puudus kostja volitus tema esindamiseks ja tõendist ei nähtu vestluste sisu. Kostja ei ole tõendanud, et ta esitas eeltellimuse.
20.Kostja ei nõustunud hageja uue pakkumisega ning tema etteheited varuosade hinna kohta on alusetud. Kostja ei ole tõendanud, et hind oli üle paisutatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid tal tehtud töö eest mitte maksta.
KOSTJA VASTUVÄITED
21.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tegi hagejale päringu mootoripatjade vahetuseks ja sai 24.11.2018 hinnapakkumise nr ERA241118-6 summas 167,55 eurot. Hageja tellis vale varuosa ja teostas töid lubatust kauem. Hageja pani rikkele vale diagnoosi, mistõttu soovis kostja kahjude hüvitamist.
22.Kostja tasus 03.12.2018 ettemaksu 50 eurot. 08.12.2018 teostati diagnostika. Pärast diagnostikat lepiti kokku tööde ehk mootoripatjade vahetuse aeg 14.12.2018. Kostjale lubati tööd
teha 2 h jooksul ning kostja viis auto kell 11.00 hageja juurde. Kostja ei nõustunud, et ta viis sõiduki hageja juurde kokku lepitud ajast 50 minutit hiljem. Selline kokkulepe on tõendamata. Ekirjast nähtub, et konkreetset aega kokku ei lepitud. Kostja teatas, et tema elukaaslane toob sõiduki kella 10 paiku. Tööde alguse aega ei olnud fikseeritud. Kostja elukaaslane x helistas kell 10:22 Mati & Sergei autoremonditöökotta (numbrile x) ning küsis kinnitust, kas ta võib auto tuua kella 11:00-ks. Telefoni teel lepiti kokku aeg kell 11.00. Töökojast vastati, et mingeid probleeme ega seisakuid see ei tekita.
23.Kostja eeldas, et tööd toimuvad pakutud aja ehk lubatud 2 tunni jooksul. Kui kostja paari tunni pärast töökotta helistas (kell 14:32), öeldi talle, et läheb veel paar tundi aega, kuigi auto üleandmisest oli juba 3,5 h möödas. Mõne aja pärast (e-kiri kell 14:59) anti teada, et kogemata telliti valed mootoripadjad ja tööde teostamine ei ole võimalik. Ettemaks 50 eurot tagastati kostja pangakontole 19.12.2018 seisuga.
24.Lisaarvet kostja autot teenindusse toonud elukaaslasele ei esitatud, kuna soovitud teenus jäi saamata. Hinnapakkumine ei sisaldanud eraldi teenuseid auto ülestõstmise ja /või allalaskmise eest. Hinnapakkumine oli kompaktne ja koostatud konkreetse töö teostamiseks, mis jäi hagejal temast endast tulenevalt tegemata. Kostja oli küll teadlik, et hinnapakkumine võib teatud määral muutuda, kuid kõik tööd jäid tegemata. Vajalikud varuosad telliti pärast sõiduki tehnilise passi esitamist töökojas kohapeal. Sõiduki andmeid ei esitatud suuliselt, nagu väidab hageja, vaid andmed võttis teenindaja tehnilisest passist.
25.Valede varuosade tellimisest teavitas hageja teenindaja, vabandades e-kirja teel. Teenindaja ei maininud kordagi, et sõidukile järgi tulles tuleb tasuda arve auto ülestõstmise eest. Kostja elukaaslasele anti sõiduk kätte ja ühtegi arvet ei esitatud. Kostja soovitud teenus jäi hageja valede osade tellimise tõttu saamata. Kostja ei ole pädev tellima varuosasid ja nende tellimuse vastavust üle kontrollima.
26.Kostja leidis, et ta ei pea hüvitama hagejale suvaliselt arvestatud põhjendamatut ajakulu tööseisaku eest. Samuti ei ole põhjendatud hageja tagantjärgi 29.03.2019 esitatud nõue 10,48 eurot. Nõue esitati kostjale pärast pöördumist Tarbijakaitseametisse hageja põhjustatud kahjude hüvitamiseks. Tarbijakaitseamet hindas asjaolusid ja tõendeid 21.05.2019 otsuses ega tuvastanud kostja poolt tööseisakute põhjustamist. Otsuses leiti, et hageja pidi kostjale hüvitama kahju. Kostja ei ole hagejale tekitanud kahju 34,92 eurot, puudub põhjuslik seos. Hageja oli teadlik, et sõiduk jõuab teenindusse kell 11.00. Hageja väited tööseisaku kohta on tõendamata. Kostja sõidukit hoiti töökojas kahe tunni asemel 4 tundi ja tulemust ei saavutatud, millega põhjustati kostjale kahju. Kostja pidas ebausutavaks, et lukksepp ootas tema sõiduki saabumist, kuigi puudus kindel kokkulepe töö alguse kohta.
27.03.01.2020 seisukohtades pidas kostja arusaamatuks ja asjasse puutumatuks hageja väidet, et ta oli eelnevalt teinud sõidukile ülevaatuse. Kostja esitas hagejale päringu mootoripatjade vahetamiseks, misjärel koostas hageja hinnapakkumise nr ERA241118-6. Hinnapakkumine oli hagejale siduv ja sellega fikseeriti tööde ja varuosade maksumus. Hageja töökorralduse kirjeldust pidas kostja arusaamatuks. Mootoripatjade vahetuse hinnapakkumisel ei ole seost kompuuterdiagnostikaga. Kostja keeldus mootoripatjade vahetusest, kuna tellitud olid valed varuosad. Lõppkokkuvõtteks tehti uus hinnapakkumine, mis oli kallim ning kostja otsustas uurida teiste töökodade hinnapakkumisi.
28.Hageja viidatud tõend ei tõenda kokkulepet töö alustamise aja kohta. Kokkulepe, mis nähtub e-kirjast, on see, et auto võetakse töösse reedese päeva jooksul või laupäeval ning tööde kestvus on 2 tundi. Kostja helistas kell 10:22 hagejale ning täpsustas auto töökotta toomise aega. Kostja
pakkus välja aja kell 11:00, millega hageja nõustus. Isegi juhul, kui sõiduk oleks toodud kell 10.00, ei ole teada, millal oleks tööde alustatud. Soovitud teenust kostja ei saanud ja valede varuosade tellimisest teada saamine võttis hagejal kauem aega, kui oleks pidanud kuluma mootoripatjade vahetuseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
29.Arvestades hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid ning hinnates kogumis kõiki tõendeid, leiab kohus, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus teatas pooltele 10.06.2019, et lahendab asja lihtmenetluse korras. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
30.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) hageja tegi kostjale 24.11.2018 hinnapakkumise summas 167,55 eurot kostja sõidukil mootoripatjade vahetamiseks; 2) 08.12.2018 tõi kostja sõiduki hageja juurde kompuuterdiagnostika läbiviimiseks ja hageja tuvastas veana muuhulgas probleemi sõiduki mootoripatjadega; 3) kostja tõi sõiduki hageja töökotta mootoripatjade vahetamiseks 14.12.2018 kell 11.00, kuid sõiduk tagastati kostjale ilma mootoripatjade vahetamiseta.
31.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja pidi sõiduki tooma hageja juurde vastavalt kokkuleppele 14.12.2018 kell 10.00 ning kas kostja peab tasuma hagejale tasu tööseisaku eest 34,92 eurot, sest ta tõi sõiduki hilinemisega. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja peab tasuma hagejale tasu 10,48 eurot 14.12.2018 toimunud sõiduki ülevaatuse ja vea tuvastamise eest.
32.Kohus osundab, et lisaks rahalisele nõudele esitas hageja menetluse käigus täiendava tuvastusnõude. 08.10.2019 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja tuvastusnõuet, milles hageja palus tuvastada õiguse saada kostjalt tasu 42 eurot, mis põhineb poolte poolt töövõtulepingu 08.12.2018 täitmisest, mis seisneb hageja poolt kompuuterdiagnostika läbiviimises autos Audi, riiklik number x X 08.12.2018. Kuna kohus keeldus hageja tuvastusnõude menetlemisest, ei hinda kohus neid hageja väiteid ja poolte esitatud tõendeid, mis on seotud 08.12.2018 kompuuterdiagnostika läbiviimisega ja sellest tulenevate kostja kohustustega, samuti antud küsimuses tehtud Tarbijavaidluste komisjoni 21.05.2019 otsusega.
33.Hageja leidis, et kostja peab talle tasuma 50 minuti tööseisaku eest vastavalt hinnakirjas toodud töötunni hinnale 41,90 eurot. Hageja nõue tuleneb sõidukite remondi vallas kehtivast tavalisest praktikast. Lisaks tõsteti 14.12.2018 sõiduk üles ülevaatuseks ja rikete põhjuste kindlakstegemiseks. 24.11.2018 hageja hinnapakkumine ei olnud siduv ja see oli pakkumisel märgitud. Kostja oleks pidanud kinni panema täiendava aja sõiduki ülevaatuseks.
34.Kostja leidis, et tal ei olnud hagejaga siduvat kokkulepet selle kohta, millal ta peab sõiduki tooma ja millal alustatakse töödega. Kostja ei hilinenud sõiduki töökotta toomisega, sest ta helistas 14.12.2018 ning tal lubati tuua sõiduk kell 11.00. Mootoripatjade vahetust hageja ei teostanud, sest ta oli tellinud valed varuosad. Töö pidi kestma 2 tundi, kuid kostja sõidukit hoiti hageja juures enam kui 4 tundi. Hageja hinnapakkumises ei olnud märgitud, et kostja peab tasuma veel täiendavalt sõiduki ülestõstmise ja ülevaatuse eest.
35.Kohus leiab, et hageja tasunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud. VÕS § 23 lg 1 sätestab, et
lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Muuhulgas võivad lepingupoolte kohustused VÕS § 23 lg 1 p 3 kohaselt tuleneda lepingupoolte kutse- või tegevusalal kehtivatest tavadest. Lisaks tuleneb VÕS § 25 lõikest 2, et kui pooled ei ole kokku leppinud, on nad majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud, kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik.
36.Hageja on väitnud, et autoremondi valdkonnas kehtiva tava kohaselt peab klient tasuma tööseisaku eest, kui ta sõidukit õigel ajal remonti ei too. Ühtegi tõendit vastava praktika olemasolu kohta hageja kohtule ei esitanud. Kohus ei saa hageja paljasõnalise väite alusel lugeda vastava praktika olemasolu tõendatud või üldteadaolevaks asjaoluks. TsMS § 231 lg 1 alusel ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Hageja ei ole viidanud, millisest usaldusväärsest menetlusvälisest allikast saaks kohus teavet tema väidetud tava olemasolu kohta. Seega on hageja väited tavade osas jäänud paljasõnalisteks.
37.VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et lepingupool ei pea täitma kohustust, mis ei tulene lepingust või seadusest. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping 14.12.2018 kostja sõidukil mootoripatjade vahetamise kohta. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Seega oleks hageja rahalise nõude rahuldamise eeldusena pidanud tõendama, et ta teostas kokku lepitud töö ja andis valmis töö kostjale üle. Seda ei ole hageja tõendanud. Pooled ei vaidle selle üle, et kokku lepitud mootoripatjade vahetust hageja ei teinud.
38.Hageja väitis, et kostja kohustus tasuda väidetava tööseisaku eest tulenes muuhulgas hageja töökojas nähtavale kohale asetatud hinnakirjast. Iseenesest võivad poolte kohustused tuleneda tüüptingimustest. VÕS § 35 lg 1 näeb ette, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1 järgi on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.
39.Hageja esitas kohtule oma hinnakirja (toimiku lk 40), mille kohaselt oli erinevate tööde tasu suuruseks 41,90 eurot tunnis ja vigade lugemise tasuks 20 eurot. Tasud sisaldasid käibemaksu. Hinnakirjas on märgitud, et tegelik tööde maht ja vahetatud varuosad ei pruugi täpselt hinnapakkumisega kattuda, sest tööde käigus võib selguda vajadus vahetada täiendavaid varuosi ja teha lisatöid. Lisatööd ja täiendavad varuosad pidi hageja võimaluse korral kliendiga kooskõlastama. Hinnakirjas ei ole aga märgitud, et kui klient ei too sõidukit kokku lepitud ajaks töökotta, tuleb tal tasuda hinnakirja järgset töötundi hinda iga hilinetud minuti eest, kuigi tegelikke töid selle aja sees ei teostata. Hageja esitas kohtule foto (toimiku lk 41), milles ta on märkinud hinnakirja asukoha. Fotolt ei ole võimalik tuvastada, kas klientidele on nähtav sama hinnakiri, millise esitas hageja kohtule.
40.Eeltoodud tõendeid hinnates ei loe kohus tõendatuks hageja väidet, et kostja kohustus tasuda väidetava tööseisaku eest tulenes poolte vahel sõlmitud lepingu tüüptingimustest. Kohustus
tasuda tööseisaku eest ei ole sõidukit remonti toova tarbija põhikohustus, sest ta peab tasuma ajaühikule vastavat lisatasu, ilma tegelikult teenust saamata. VÕS § 281 lg 1 sätestab, et ettevõtja võib lisaks lepingu esemeks oleva põhikohustuse täitmise eest kokkulepitud hinnale või muule tasule nõuda tarbijalt täiendava tasu maksmist kõrvalkohustuse või muu täiendava kohustuse täitmise eest üksnes juhul, kui tarbija on sellise täiendava tasu maksmise kohustust kinnitanud sõnaselgelt. Tarbija tahet ei loeta sõnaselgelt väljendatuks, kui ettevõtja kasutab tarbija nõusoleku saamiseks selliseid eeltäidetud valikuid, mille tarbija peab lisatasu maksmise vältimiseks tagasi lükkama. VÕS § 281 lg 4 järgi on eeltoodust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine. Seega tuleneb seadusest, et tarbijat ei saa ainuüksi hinnakirjas sisalduva märkega kohustada tasuma mõne kõrvalkohustuse eest. Selleks, et kohustada tarbijast kostjat tasuma väidetava tööseisaku eest töötunnile vastavat tasu, oleks hagejal tulnud küsida kostja selgesõnalist kinnitust. Sellise kinnituse olemasolu ei ole hageja tõendanud ega isegi väitnud. Seega puudus hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt tööseisaku eest tasu isegi juhul, kui hageja väited kostja hilinemise kohta oleksid tõendatud.
41.Vastates poolte väidetele leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud väiteid, milliste kohaselt pidi kostja kokkuleppe kohaselt tooma sõiduki remonti 14.12.2018 nimelt kell 10.00. Hageja ei ole tõendanud, et kostja hilinemise tõttu tekkis tal tööseisak. Hageja ja kostja e-kirjadest 12.12.2018 ja 13.12.2018 (toimiku lk 26, lk 38-39) nähtub, et hageja pakkus kostjale töö tegemiseks aega reedel või laupäeval ning teatas, et töö tegemiseks läheb aega paar tundi. Hageja ei avaldanud kostjale, millisel konkreetsel kellaajal peaks kostja sõiduki tööde tegemiseks töökotta tooma. Hageja e-kirjas ei ole viidatud vajadusele leppida tööde algusaeg kokku kellaajalise täpsusega. Kostja vastas hagejale ja teatas, et tema elukaaslane toob sõiduki järgmisel päeval „10 aeg“, millest võib järeldada, et kostja pakkus hagejale sõiduki toomist töökotta ligikaudu kell 10. Hageja ei teatanud kostjale, et kostja peab tooma sõiduki konkreetselt kella 10.00-ks. Hageja kostja e-kirjale ei vastanud. Seega ei olnud pooled kokku leppinud, et kostja pidi tooma sõiduki nimelt kella 10.00-ks. Hageja ei avaldanud kostjale, et kui viimane hilineb sõiduki toomisega, tuleb tal maksta tasu tööseisaku eest ega küsinud kostjalt sellise tasu maksmise kohta selgesõnalist kinnitust.
42.Kostja esitas kohtule ka kõnede väljavõtte (toimiku lk 103-104), millest nähtub, et ta helistas 14.12.2018 kell 10:22 hageja telefonile (toimiku lk 105). Kuigi kõnede väljavõttest ei saa järeldada telefonikõne sisu, loeb kohus usutavaks kostja väite, et ta teatas telefoni teel sõiduki toomisest kella 11.00-ks. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et ta ei oleks sõiduki hiljem toomisega nõustunud. Seega on kokkuvõttes hageja tasunõue väidetava tööseisaku eest summas 34,92 eurot põhjendamata ja tõendamata.
43.Põhjendamata ja tõendamata on ka hageja tasunõue summas 10,48 eurot sõiduki ülevaatuseks rikete tuvastamise eesmärgil. Hageja ei ole tõendanud, et ta leppis kostjaga ülevaatuse teostamises kokku. Hageja ei ole põhistanud, miks oli ülevaatus vajalik. Hageja ei saa kostjalt tasu nõuda töö eest, mille tegemises ei ole pooled kokku leppinud. Sisuliselt ei ole hageja tõendanud, mida ülevaatuse tulemusena erinevalt varasemast tuvastati.
44.Hageja ja kostja e-kirjades 12.12.2018 ja 13.12.2018 (toimiku lk 26, lk 38-39), milles lepiti kokku, millisel päeval toob kostja sõiduki mootoripatjade vahetamiseks, ei avaldanud hageja, et lisaks mootoripatjade vahetusele on sõidukile vaja teha uus ülevaatus, mille eest peab kostja tasuma.
45.24.11.2018 tegi hageja kostjale pakkumise (toimiku lk 42, lk 109), mille kohaselt pidi sõiduki mootoripatjade vahetuseks koos varuosadega kuluma 167,55 eurot. Milliseid varuosi täpselt pakkumine sisaldas, sellest järeldada ei ole võimalik, sest tellitavad varuosad on
pakkumises märgitud vaid kui „mootori padi parem“ ja „mootori padi vasak“. Hinnapakkumises all on märgitud, et see ei ole siduv ning teenuse lõpphind selgub pärast rikkeotsingut/diagnostikat. Seega ei tõenda esitatud hinnapakkumine iseenesest hageja väidet, et ta tellis vajalikud varuosad kostja suulise seletuse alusel, mistõttu ei ole ta vastutav ebaõigete varuosade tellimise eest.
46.Pooled ei vaidle selle üle, et pärast 24.11.2018 hinnapakkumise tegemist tegi hageja kostja sõidukile kompuuterdiagnostika, mille kohta esitas hageja kohtule 08.12.2018 töökorralduse (toimiku lk 47, lk 62). Töökorralduse kohaselt teostati kostja sõidukile diagnostikat. Märkuste osas on töökorraldusele märgitud, et mootor ei lähe soojaks ja EGR klapp on kinni. Lisaks olid märgitud tuvastatud veakoodid. Töökorraldusele lisatud maksekviitungist nähtub, et kostja tasus diagnostika eest 41,90 eurot. Hageja esitas kohtule sõiduki diagnostika tarkvara väljavõtte koos tõlkega (toimiku lk 63-72). Hageja väitis, et tuvastas juba 08.12.2018 diagnostikas, et sõidukil vajavad vahetamist mootoripadjad. Seega ei ole mõistetavad hageja väited, et vaatamata diagnostikale tuli sõidukile teha veel täiendav ülevaatus vea tuvastamiseks, mille eest pidi kostja tasuma. Esitatud tõenditest ei nähtu, et sellise täiendava ülevaatuse vajadusest oleks hageja kostjat teavitanud ja pooled oleksid ülevaatuse teostamises kokku leppinud. Vastupidi, asjas kogutud tõenditest nähtub, et 14.12.2018 pidi kostja tooma oma sõiduki remonti varem juba tuvastatud vea kõrvaldamiseks.
47.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 17.12.2018 saatis kostja elukaaslane hagejale e-kirja teel kaebuse (toimiku lk 27-30). E-kirjas viitas kostja elukaaslane, et pärast diagnostikat 08.12.2018 lepiti kokku mootoripatjade vahetus 14.12.2018, kuid lubatud ajal hageja mootoripatju ei vahetanud, vaid teatas kostjale pärast nelja tunni möödumist, et tellis valed mootoripadjad. Samasisulise kaebuse esitas hagejale e-kirja teel 28.03.2019 ka kostja ise (e-kirjad toimiku lk 4346). Kostja heitis hagejale ette, et viimane ei teavitanud teda valede varuosade tellimisest.
48.Hageja vastas kostja pöördumisele 12.04.2019 (e-kirjad toimiku lk 43-46). Hageja loetles veakoodid, millised tuvastati kompuuterdiagnostikas 08.12.2018 ning leidis, et ta tuvastas vead õigesti. Hageja e-kirja kohaselt tõsteti sõiduk üles ülevaatuseks, misjärel selgus hagejale, et kostja on eksinud varuosade kirjeldusega. Eeltoodud e-kirjadest võib järeldada, et tegelikult ei viidud sõidukil läbi mitte ülevaatust ega sisulist vea otsingut, vaid sõiduki ülestõstmisel selgus hagejale, et ta oli tellinud ebaõiged varuosad. Väide, et hageja tellis varuosad kostja kirjelduse või seletuse alusel, on täielikult tõendamata. Selline väide on kohtu hinnangul ka ebausutav, sest hageja oli varem teostanud sõidukile kompuuterdiagnostika, mistõttu oli hagejale kui sõidukite remondi valdkonnas tegutsevale isikule teada täpselt, millise sõidukiga tegemist on. Hageja ei ole sisuliselt põhistanud ega tõendanud, millised mootoripadjad ta kostja sõiduki remontimiseks tellis ja milles seisnes nende sõidukile ebasobivus. Hageja pidi teostama kokku lepitud töö ja jättis selle teostamata. Töö teostamata jätmise eest ei vastutanud asjas kogutud tõendite alusel kostja.
49.Täiendavalt esitas hageja kohtule 14.12.2018 töökorralduse (toimiku lk 99), milles oli teenuseks märgitud „auto kontrollimine (mootori all)“ ja tasu suuruseks 10,48 eurot. Kostja allkiri tööde vastuvõtmise kohta töökorraldusel puudub. Mida täpselt kontrolliti või milline täiendav rike tuvastati, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Seega ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, millise töö ta kostjale 14.12.2018 tegi. Hageja ei ole põhistanud, miks selgus talle alles sõiduki ülevaatusel, et ta oli tellinud valed varuosad. Hageja ei ole tõendanud, et ta teavitas kostjat vajadusest tasuda sõiduki täiendava ülevaatuse eest, sest ilma selleta ei saanud hageja tuvastada, milliseid varuosi tellida. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja hinnapakkumises ei olnud märgitud vajadust tasuda täiendavalt sõiduki ülevaatuse ja vea tuvastamise eest.
50.Arve summas 10,48 eurot esitas hageja kostjale alles 29.03.2019 (toimiku lk 25). Samal päeval saatis hageja kostjale nõude 10,48 euro tasumiseks (toimiku lk 31). Nõudes on viidatud hoopis ülevaatusele, mis tehti 12.04.2019 ning mis kestis 15 minutit. Seega võib esitatud tõendite pinnalt nõustuda, et väiteid vajadusele maksta täiendavaid tasusid asus hageja esitama alles pärast seda, kui kostja esitas hageja suhtes kaebuse. Asjas kogutud tõenditest aga ei saa järeldada, et hageja oleks kostja sõidukile teinud kokku lepitud töö, mille eest pidi kostja tasuma täiendavalt 10,48 eurot. Isegi juhul, kui hageja 24.11.2018 hinnapakkumine ei olnud siduv, pidi hageja kostjat enne tööde teostamist teavitama nende tegemise vajadusest ja maksumusest, mida hageja ei teinud. Hageja tasunõue summas 10,48 eurot on põhjendamata ja tõendamata.
51.Kohus selgitas hagejale 05.11.2019 pöördumises (toimiku lk 93) vajadust oma väiteid ja tasunõudeid põhjendada ja tõendada. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid ei tõendanud. Hageja küll esitas kohtule Reval Auto Esindused OÜ pakkumise 03.07.2019 (toimiku lk 84, lk 110) summas 728,10 eurot ja 19.12.2018 Reval Auto Esindused OÜ arve vaidlusaluse sõiduki veaotsingule ja termostaadi vahetusele summas 94,91 eurot. Esitatud tõenditest ei ole võimalik mõista, kuidas ja millisel viisil need hageja tasunõudeid tõendavad. Ainuüksi asjaolust, et hageja tegi kostjale mootoripatjade osas soodsama pakkumise võrreldes Reval Auto Esindused OÜ-ga ning viimane vahetas veel sõidukil termostaadi, ei tulene, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tasu 10,48 eurot kokku leppimata teenuse eest. Kokkuvõttes ei kuulu hageja tasunõue summas 45,40 eurot rahuldamisele.
52.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmäärine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesolevas asjas ei esitanud kostja rahaliselt kindlaksmääratavate menetluskulude hüvitamise taotlust. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostjal oleks olnud menetluses lepingulist esindajat. Seetõttu ei määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.