J L avaldus P L, A L ja A L vastu juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: J L (isikukood: xxx; xxx) Puudutatud isik I: P L (isikukood: xxx; xxx) Puudutatud isik II: A L (isikukood: xxx; xxx) Puudutatud isik III: A L (isikukood: xxx; xxx) Puudutatud isikute I - III lepingulised esindajad: Kristjan Okas (European Legal Office OÜ; e-post [email protected]) advokaat Triin Väljaots (Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Puudutatud isik IV: Xxx Vallavalitsus (registrikood: 75014132; Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa; epost: [email protected]) Puudutatud isik V: xxx kinnistu ühisomanikud K L (isikukood xxx) H L (isikukood xxx; e-post xxx) Puudutatud isik VI: xxx kaasomanikud Osaühing LANDEKER (registrikood 10647932); MR Varahaldus OÜ (registrikood 11701697); OÜ Sparan RT (registrikood 11905454) ja PH Invest OÜ (registrikood 12636016)
Asja läbivaatamine
27.11.2019 ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta avaldus puudutatud isiku V K L (isikukood xxx) ja H L (isikukood xxx) suhtes läbi vaatamata.
Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 540 m2.
4.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 660 m2.
5.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktides 3-4 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 100 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxx ja nr xxx sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel võrdselt tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. aprilliks.
6.Määrata, et kohtumääruse resolutsiooni punktides 3-4 nimetatud juurdepääsutee hooldamise kohustus lasub võrdselt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr xxx ja nr xxx sisse kantud kinnistute igakordsetel omanikel.
7.Kohustada P L’t (isikukood: xxx), A L’t (isikukood: xxx) ja A L’t (isikukood: xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 540 m2.“ Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
8.Kohustada P L’t (isikukood: xxx), A L’t (isikukood: xxx) ja A L’t (isikukood: xxx) andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxx, kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 660 m2“ Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
9.Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaanid (2 tk). Menetluskulude jaotus
10.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Avaldajale kuulub xxx (xxxx) ja xxx (xxx) kinnistud, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (xxx) ilma xxx kinnistut (xxx) läbimata.
2.Ainuke ajalooline juurdepääsutee on tee, mis kannab praegu Xxx tee nime ja seega avalikult teelt Xxx tee 8 ja 10 kinnistule saamiseks tuleb vältimatult kasutada teelõiku üle Xxx tee 4 kinnistu. Xxx tee kuulub täies ulatuses valla talihoolduse plaani. Tee pikkus Xxx tee 8 kinnistuni on 190m, tee katte laius 3m ja ca 40m teed tuleks täiendavalt välja ehitada, mille kulu võtab avaldaja enda kanda. Tee pikkus Xxx tee 10 on 180m, teekatte laius 3m. Avaldaja kinnistutega piirneb veel kaks kinnistut, üle milliste oleks võimalik rajada tee avalikult kasutatava teeni. See oleks aga tunduvalt kulukam ja selleks puudub ka nõusolek. Need on xxx (katastritunnus xxx ja xxx (katastritunnus xxx).
3.Avaldaja palub: määrata kinnistu Xxx tee 8 (xxx, registriosa nr xxx) igakordsele omanikule juurdepääs, tähtajatult, jalgsi ja sõiduvahenditega avalikult kasutatavale teele (xxx), üle kinnistu Xxx tee 4 (xxx, registriosa nr xxx) mööda Xxx teed. 190 m pikkune, 3 m laiune olemasolev tee, mis on tähistatud punase joonega (vt. lisa 1 plaanil); määrata kinnistu Xxx tee 10 (xxx, registriosa nr xxx) igakordsele omanikule juurdepääs, tähtajatult, jalgsi ja sõiduvahenditega avalikult kasutatavale teele (xxx), üle kinnistu Xxx tee 4 (xxx, registriosa nr xxx) mööda Xxx teed. 180 m pikkune, 3 m laiune olemasolev tee, mis on tähistatud punase joonega; kohustada puudutatud isik 1 P L, puudutatud isik 2 A L ja puudutatud isik 3 A L andma nõusolek kanda kinnistusraamatusse märkus juurdepääsu kohta; Xxx tee korrashoid panna täies mahus kinnistu omaniku kohustuseks; määrata tasu Xxx tee kasutamise eest Xxx tee 8 igakordsele omanikule 50 eurot aastas ja Xxx tee 10 igakordsele omanikule 50 eurot aastas, mis tasutakse iga saabuva aasta 1. aprilliks tee omaniku osutatud arveldusarvele. Avaldaja on nõus ka kohtu poolt määratud muu õiglase tasuga.
4.Täiendavalt märgib avaldaja, et Xxx tee 4 (xxx) kinnistu osa, mis jääb Xxx tee 10 sissesõidutee kohale, on transpordimaa ja liiga väike sinna ehitise püstitamiseks ja oleks lähemal kui 10m kinnistu piirile.
5.Kogu Xxx tee on viimased 13 aastat olnud avaldaja ainuisikulisel hooldusel, remonditud ja sisuliselt uuesti ehitatud osas, mis pole asfalteeritud (umbkaudu pool teest). Aasta 2017 suvel kattis avaldaja omal kulul tee kangaga ning täitis kruusa ja asfaltipuruga, seejärel tihendas. Selle töö nagu ka kogu talvise hoolduse on avaldaja teinud viimased 13 aastat üksinda ja omal kulul. Praegusel hetkel midagi remontida pole, tee on heas korras ja hästi läbitav. Antud piirkonnas on massiivsel paeplaadil kõigest 30-40 cm mulda, mida mitmed põlvkonnad talumehi on vastavalt võimalustele enam kui saja aasta jooksul kruusaga rikastanud. Seda teed on läbi okupatsiooniaja kasutanud rasked põllutöömasinad ja tee on sellest hoolimata heas olukorras. Seega pole transpordi brutomassi piirang kohane ega vajalik. Täislastis prügiauto kaalub 25 tonni, kanalisatsioonipaagi tühjendusauto üle 20 tonni, nende mõlema külaskäigud kuuluvad kaasaegse elutegevuse hulka. Samuti on avaldajal järgneva 2 aasta perioodile planeeritud ehitustegevus ja suuremad ehitusmasinad
võivad kaaluda ka üle 20 tonni. Pikkade aastate jooksul on seda teed kasutanud palju kuni 30 tonniseid masinaid, raskemaidki. Tegemist on eramajani viiva teega, mida peamiselt ja igapäevaselt kasutavad kerged sõiduautod. Raskete autode visiidid on siiski sporaadilised. Tee täiendavad uuringud ei ole vajalikud. Nimetatud meede on ebaotstarbekohane ja liiga kalli hinna tõttu ka ebamõistlikult koormav. Liiklusmärgid ei ole vajalikud, sest nimetatud probleem peatumise ja parkimisega on juba lahendatud Liiklusseaduse § 21 lõige 2 punkt 5 ja lõige 4 punkt 1 kohaselt.
6.Avaldaja on nõus võtma kõik Xxx tee aastaringse hooldusega seotud tööd ja nende kulud enda (Xxx tee 8 ja 10 igakordse omaniku) kanda tingimusel, et tellin või teostab need ise. Hooldekulud katavad suure varuga ka teealuse maa maamaksu ja servituudi talumisega seotud kulud Xxx tee 4 omanikele ja iga-aastane makse Xxx tee 8 ja Xxx tee 10 igakordsele omanikule avalikule teele juurdepääsuks kasutatava Xxx tee osa kasutamise eest, mis läbib Xxx tee 4 kinnistut, võiks olla seega tasaarvelduse tulemusena 0 eurot. Samas, hoolduse eesmärgiks saab olla ainult tee hetkeolukorra hoidmine. Kui Xxx tee 4 kinnistu omanikel on plaanis tee seisukorda praegusega võrreldes parandada ehk seda sillutada või katta asfaltiga, siis selline töö saab toimuda ainult nende omal kulul ja ettevõtmisel.
7.Avaldaja palub arvestada, et sama teed kasutab paratamatult ka Xxx tee 6 kinnistu igakordne omanik ja seega oleks õiglane ka proportsionaalne osa juurdepääsu eest makstavast tasust jätta Xxx tee 6 kinnistu omaniku tasuda.
8.Aastal 2007, kui xxx talu jagati tükkideks (Xxx 4, 6, 8 ja 10), oli kruntideks jagamise eeltingimuseks valla poolt, et igale krundile oleks vaba pääs avalikult teelt. Teealune maa oli seejuures eraldi kinnistu ja selle sihtotstarbeks ”transpordimaa”. See ei saa olla üllatuseks ka Xxx tee 4 praegustele omanikele. Kuidas ja miks vald hiljem siiski lubas teemaa ühendada Xxx tee 4 kinnistuga, ei tea.
Puudutatud isikute I-III seisukoht
9.Puudutatud isikud I-III vaidlevad avaldusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Xxx 8 ja 10 kinnistutel on juurdepääs olemas läbi Xxx tee 4 kinnistu läbiva Xxx tee, mis on olnud tänase päevani tagatud tasuta.
10.Avaldaja tegi ettepaneku, et ehitab väidetavalt puudu oleva tee osa ise omal kulul välja. Avaldaja taotleb oma kinnistutele juurdepääsu risti üle puudutatud isikute 1, 2 ja 3 kinnistu Xxx tee 4 (katastritunnus xxx Xxx tee 4 kinnistu omanikud ei saa sellise taotlusega absoluutselt nõustuda, kuna: a) avaldaja saab juurdepääsu oma kinnistutele ka teisel viisil ilma, et oleks Xxx tee 4 kinnistu uue teega risti läbi poolitatud); b) Xxx tee 4 kinnitsu alumina osa, kuhu Avaldaja on märkinud punase joonega rajatava tee, on piisavalt suur selleks, et rajada sinna mõni hoone või eraldada see eraldiseisvaks krundiks ning müüa hiljem uuele omanikule eramu rajamiseks; c) sellise ligipääsu rajamisega kahjustaks oluliselt Xxx tee 4 omanike huve; d) sellise ligipääsu rajamine oleks puudutatud isikute 1, 2 ja 3 õigusi ebamõistlikult koormav.
11.Olukorras, kus Avaldaja soovib seada kohtu kaudu servituuti tee kasutamiseks, tuleb eelnevalt välja selgitada selle tee remondivajadus (profiilhööveldamine, kattematerjali lisamine, külmakerkeliste kohtade väljakaevamine ning täitmine dreenivate materjalidega (kruus, liiv), veerežiimi parandamine kraavide rajamine ja truupide paigaldamine) ja ka
vajadus tee väljaehitamiseks. Vaid nii on võimalik vältida tee kasutuskõlbmatuks muutumist ning teekattest kõrgemate teepeenarde teket, mis vihmaveel ära valguda ei lase. Arvestades, et avaldaja soovib puudutatud isikute kinnistul asuvat teed kasutama mitte üksnes enda ja oma pere transpordiks, vaid ta soovib kasutada seda teed ka kuni 30 tonni kaaluvate raske masinatega ning arvestades, et olemasolev tee ei ole asfalttee, vaid tegemist on pelgalt kruusateega, siis tuleb enne sellele teele niivõrd raskete masinate jaoks juurdepääsu andmist lisaks ülal märgitud remondivajadusele välja selgitada ka selle tee kandevõime ning vajadus tee väljaehitamiseks.
12.Kuivõrd Avaldaja soovib hakata enda kinnistuid teenindama raskeveokitega, mis tõenäoliselt ei kuulu avaldajale, tuleb puudutatud isikutel paigaldada enda kinnistule ka piiranguid seadvad liiklusmärgid (parkimise ja peatumise keeld, sõiduki brutomassi piirang). Vastasel korral pargivad need masinad (arvestades avaldaja ja puudutatud isikute kinnistute ning tee paiknemist) tee servas seda kahjustades. xxx AS hinnapakkumise kohaselt on liiklusmärkide väljapaneku kulu 355.92 EUR, mis tuleks jätta avaldaja kanda, kuivõrd selliste märkide paigaldamise vajadus tuleneb ainult avaldaja nõudmisest.
13.Suve ja talihoolduse kulu on xxx OÜ hinnapakkumise kohaselt 2500 EUR (+ käibemaks 20%). Kuivõrd puudutatud isik kasutab ka ise seda teed ja seda vaid kuni Xxx tee 4 kinnistu piirini, tuleks iga aastased teehoolduskulud jagada proportsionaalselt vastavalt selle kasutusele. Kui teed kasutaksid puudutatud isikud ja Xxx tee 8 ja 10 igakordne omanik võrdselt, siis hoolduskulu tuleks jagada kolme kinnistu vahel võrdselt (avaldaja soovib ligipääsu kahele kinnistule). Kuna aga Xxx tee 4 kinnistut läbiv tee ei ole oma olemuselt läbisõidutee ning selle kaudu ei saa mujale kui Xxx tee 8 kinnistuni (tegemist tupiktänavaga), kasutab Xxx tee 4 igakordne omanik seda teed vaid enda kinnistule pääsemisemise ulatuses ehk ca 50% ulatuses. Eelmainitud loogikast lähtudes peaks Xxx tee 4 kinnistu igakordse omaniku kohustuseks jääma hüvitada 1/6 osa ja Xxx tee 8 ja 10 igakordse omaniku 5/6 osa tali-ja suvehoolduse kogukuludest. Niisiis tuleks Avaldajal tasuda kummagi kinnistu hoolduskulude katteks iga aastaselt 1250 eurot, s.o 104,16 eurot kuus. Puudutatud isiku IV seisukoht
14.Xxx tee 8 ja Xxx tee 10 sihtotstarve on maatulundusmaa. Xxx tee 10 maaüksusel paiknevad ehitisregistri kohaselt töökoda-külaliste maja ja majandushoone. Xxx tee 8 maaüksusele on 08.11.2017 antud ehitusluba üksikelamu (xxx) laiendamiseks.
15.Xxx Vallavalitsus peab optimaalseimaks juurdepääsu Xxx tee 10 ja Xxx tee 8 kinnisasjadelt avalikult kasutatavale teele läbi Xxx tee 4 kinnisasja mööda Xxx teed, arvestades, et: Xxx tee on Xxx tee 10 kinnisasjani sõidetav; Xxx tee suundub xxx aleviku poole; Xxx tee 10 ja Xxx tee 8 kinnisasjad on tekkinud xxx talu kinnistu maast nagu on osaliselt tekkinud ka Xxx tee 4 kinnisasi. Vallavalitsus ei võta seisukohta, kus kohast täpselt peaks toimuma juurdepääs Xxx teelt Xxx tee 8 kinnisasjale.
16.Xxx tee 10 ja Xxx tee 8 maaüksustele on võimalik juurde pääseda ka lõunast avalikult kasutatavalt Xxx teelt. Selleks tuleb ületada xxx truup ning vähemalt Xxx tee 48 maaüksus. Truubi sõidetava osa laius on ca 4 m. Xxx tee suundub Xxx-Xxx maanteele (Xxx teele). Vahemaa Xxx tee ja Xxx tee 10 maaüksuse vahel on piki kaardil näidatud teed ca 80 m. Tutvudes olukorraga looduses, nähtub, et sõidetav tee Xxx tee ja Xxx tee 10 maaüksuse vahel praegu puudub. Xxx tee 10 maaüksuse lähialasse viib käänuline jalgrada.
17.Xxx tee 8, Xxx tee 10 ja Xxx tee 4 maaüksuste osas puudub detailplaneering. Detailplaneering on koostamisel ning jõudnud menetluse lõppetappi piirneva Xxx tee 48 maaüksuse osas. Kavatsuse kohaselt peaks Xxx tee 46 ja Xxx tee 48 maaüksuste ning lähiala detailplaneering kehtestatama käesoleva aasta juuli kuus. Nimetatud detailplaneeringu tugiplaanilt ja põhijooniselt nähtub:- Xxx oja truubi asukoht, truubi ja Xxx tee 65 maaüksuse vaheline pinnastee; - Xxx oja kalda ehituskeeluvööndi ja piiranguvööndi ulatus; - Xxx tee ja Xxx tee 10 maaüksuse vahele jääva Xxx tee 48 maaüksuse osa ehitusõigus (sh hoonete ehitamise õiguse puudumine).
18.Avaldaja märgib õigesti, et Xxx tee kuulus ka Xxx tee 4 maaüksust läbivas osas valla talihoolde plaani. Käesoleva arvamuse andmise hetkel Xxx tee Xxx tee 4 maaüksust läbivas osas valla teehoolde plaaniga hõlmatud ei ole. Minevikus on vald teatud juhtudel maaomanikule vastu tulles võimaldanud talvist teehoolet ehk lume lükkamist ka erateedel. Praegu ei pea vallavalitsus seda enam võimalikuks. Reeglina hooldab vald teid, mis talle kuuluvad või on määratud avalikuks kasutamiseks.
19.Xxx Vallavalitsuse 10. september 2019 korraldus nr 432 „Xxx külas Xxx tee 46 ja Xxx tee 48 maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine“ ei näe ette, et juurdepääs Xxx tee 8 ja 10 maaüksustele saaks toimuma lõunas paiknevalt Xxx teelt üle Xxx tee 48 maaüksuse.
20.27.11.2019 toimunud kohtuistungil märkis puudutatud isikute I-III esindaja, et Xxx tee 4 kinnistu allosas oleva siilu pindala on 1000 m2. Esitatud pindala ei ole täpne. Maa-ameti kaardirakenduses siilu pindala mõõtes on see ca 900 m2. Jättes siilust välja tõenäolise juurdepääsu tee ala, on siilu pindalaks ca 730 m2. Puudutatud isiku V seisukoht
21.Puudub seisukoht. Samas avaldavad, et kindlasti ei võimalda nad ligipääsu läbi neile kuuluva Xxx tee 48 kinnistu. Puudutatud isiku VI seisukoht
22.Variant, et juurdepääsutee hõlmaks meie kinnistuid, kindlasti ei sobi. Ei ole sellega nõus ka juhul, kui avaldajad tee oma kuluga rajaks. Kinnistud on müügis, ei taha koormata, nii on see ka välja reklaamitud. Kohtumääruse põhjendused
23.TsMS § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 198 lg 3 sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalised on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks. Kohus võib menetlusse seisukoha andmiseks kaasata ka muid isikuid või asutusi, kui see on kohtu arvates vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kohus on kaasanud puudutatud isikuna menetlusse puudutatud isiku V K L (isikukood xxx) ja H L (isikukood xxx). Kinnistusraamatu andmetel ei ole nimetatud isikud enam Xxx tee 48 kinnisasja ühisomanikud, keda avalduse lahendamine puudutab. Nende asemel on kinnistusraamatusse 12.12.2019 omanikuna
kantud K-T V (isikukood xxx). Kohus on seisukohal, et avaldusega ei ole võimalik puudutatud isiku V suhtes võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest puudutatud isik V ei ole enam tsiviilasjaga seonduva korteriomandi omanik ega saa mõjutada avalduse lahendamist. Kohus jätab avalduse K L (isikukood xxx) ja H L (isikukood xxx) suhtes läbi vaatamata. Kõnealuse kinnistu endised omanikud on kohtule oma seisukoha avaldanud ning kohus saab sellega lahendi tegemisel arvestada, mistõttu ei annaks kinnistu uue omaniku kaasamine kohtu hinnangul asja lahendamisele juurde.
24.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada osaliselt.
25.Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
26.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
27.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1406, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
28.Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldaja kinnistud ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
29.Lähtudes avaldaja taotlusest, puudutatud isikute seisukohtadest, tuleb käesoleval juhul sisuliselt kaalumisele kolm alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldaja taotleb juurdepääsu Xxx teele Xxx tee 4 kinnistu kaudu mööda Xxx teed (alternatiiv I). Kohus märgib, et täiendavalt tulevad käesolevas asjas kaalumisele juurdepääsutee määramine Xxx teele üle Xxx tee 48 kinnistu (alternatiiv II) või Xxx teele üle Xxx tee 10 ja Xxx tee L1 kinnistute (alternatiiv III). Kohus märgib, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud
juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega (RKTKo 3-2-1-42-10 p 25).
30.Esimesena analüüsib kohus esimest juurdepääsu varianti, mille kohaselt juurdepääsutee läbiks Xxx tee 4 kinnistut mööda Xxx teed. Avaldaja leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et juurdepääs on seni mööda kõnealust teed toimunud, kõnealuses kohas on liiklemist võimaldav tee juba olemas ning nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistute omanikke liigselt. Puudutatud isikud I-III, kes on Xxx tee 4 kinnistu omanikud, ei nõustu nende kinnistule juurdepääsutee määramisega.
31.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-1406 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-45-04, p 16).
32.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu juhistest tuleb käesolevas asjas juurdepääsutee määrata avaldaja taotletud viisil, s.o esimese alternatiivi kohaselt üle Xxx tee 4 kinnistu mööda Xxx teed. Xxx tee 10 kinnistule tuleb juurdepääs määrata avaldaja taotletud asukohas (tl 21, kaardiserveri väljavõte), Xxx tee 8 kinnistule tuleb juurdepääs määrata teisiti, kui avaldaja on seda taotlenud. Avaldaja taotletud Xxx tee 8 kinnistu juurdepääsutee asukoht on puudutatud isikuid I-III ebamõistlikult riivav ning poolitab põhjendamatult nende kinnistu koosseisu kuuluva siilu. Kohus leiab, et Xxx tee 8 kinnistu juurdepääsutee asukoht tuleb määrata mööda Xxx teed kuni Xxx tee 10 ja Xxx tee 4 kinnistute piirini, kust see kulgeb edasi Xxx tee 10 kinnistul paralleelselt nimetatud kinnistute piiriga kuni Xxx tee 8 kinnistuni. Kohus võtab arvesse, et nimetatud kinnistutele juurdepääsutee määramine eelnimetatud viisil küll riivab Xxx tee 4 kinnistu omanike huve, kuid kohus on seisukohal, et nimetatud asukohas on juurdepääs kõiki võimalusi kõrvutades optimaalseim valik. Nimelt on seal liiklemist võimaldav tee juba praegu olemas (tlk 186187; 194, fotod), mis tähendab, et tegemist on käesoleval hetkel olemasoleva tavaga. Avaldaja kinnistutelt avalikule teele on juurdepääs alati olnud tagatud just kõnealusel viisil. Tee on osaliselt kruusakattega ning osaliselt asfalt, mis on autoga liiklemiseks sobilik. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust ega rajatisi ning avaldaja ei pea tegema olulisi kulutusi uue tee rajamiseks. Kuivõrd nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei tähenda avalduse rahuldamine kõnealuse alternatiivi osas puudutatud isikutele I-III täiendavat riivet, vaid selle tulemusel jätkub senine elukorraldus.
33.Järgnevalt põhjendab kohus, miks kohus ei pea võimalikuks juurdepääsutee määramist üle teise alternatiivi, s.o Xxx teele üle Xxx tee 48 kinnistu. Asjas puudub vaidlus, et avaldaja praegu sellist teed oma kinnistutele juurdepääsemiseks ei kasuta. Teise alternatiivina käsitletud juurdepääsu variant antud hetkel (sõidukitega) liiklemist ei võimalda, kuivõrd seal puudub tee (tlk 72-77; 87-94 fotod), kinnistul paikneb üksnes üle tühermaa-põllu kulgev jalgrada ning avaldaja kinnistu on piiratud aiaga (tlk 94, foto). Kohus on eeltoodud asjaoludest tulenevalt seisukohal, et juurdepääsutee määramine üle Xxx tee 48 kinnistu ei
ole põhjendatud, kuna selle kasutamiseks puudub asjalooline tava, see nõuaks tee rajamiseks tarvilike kulutuste tegemist ning lisaks tuleks eemaldada osaliselt avaldaja kinnistul olev võrkaed. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et juurdepääsutee määramine kõnealuse alternatiivi kohaselt ei ole kooskõlas Xxx tee 48 kinnisasja puudutava kehtestatud detailplaneeringuga. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludest tulenevalt ei ole põhjendatud juurdepääsutee määramine üle Xxx tee 48 kinnistu.
34.Kohus on seisukohal, et juurdepääsutee määramine ei ole põhjendatud ka üle Xxx tee 10 ja Xxx tee L1 kinnistute (kolmas alternatiiv). Kinnistutel puudub käesoleval hetkel igasugune sõidukiga liiklemist võimaldav tee, hetkel on tegemist põllu-tühermaaga, kuid sinna on planeeritud rajada elamurajoon ning kõnealused kinnistud on müügis. Seega on kohus seisukohal, et juurdepääsutee määramine kolmandal alternatiivsel viisil ei ole põhjendatud, kuna nimetatud tee kasutamiseks puudub asjalooline tava, see nõuaks uue tee loomiseks tarvilike kulutuste tegemist.
35.Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isikute huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isikute I-III huvid üles avaldaja huve ega teiste puudutatud isikute õigustatud ootust, et juurdepääsuteed ei rajata asukohta, kust see käeoleval hetkel ei kulge, olukorras, kus teises kohas on juba olemas tee, mida avaldaja saab oma kinnistule juurdepääsuks kasutada ja mida avaldaja ka kasutab.
36.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb Xxx tee 10 kinnistule juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee kulgeb Xxx teelt (11191) mööda Xxx teed (xxx) ja ca 180 m ulatuses üle Xxx tee 4 kinnistu. Xxx tee 8 kinnistule tuleb juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee kulgeb Xxx teelt (11191) mööda Xxx teed (xxx) ja ca 180 m ulatuses üle Xxx tee 4 kinnistu ja seejärel ca 40 m ulatuses Xxx tee 10 ja Xxx tee 4 kinnistute piiri äärest, kusjuures juurdepääsutee jääb Xxx tee 10 kinnistule. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3 m. Seega asuvad mõlemad juurdepääsuteed ca 540 m2 ulatuses Xxx tee 4 kinnistul ja Xxx tee 8 juurdepääs asub täiendavalt ca 120 m2 ulatuses Xxx tee 10 kinnistul (mis hetkel kuulub avaldajale). Juurdepääsuteede ligikaudsed asukohad on kantud kohtumääruse lisadeks olevale plaanidele ning märgistatud punase joonega.
37.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada,
arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitAd, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saanudud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saanudavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
38.Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks 50 eurot aastas kummagi juurdepääsutee osas. Puudutatud isikud I-III on avaldanud, et kinnistut ületava juurdepääsutee eest tuleks tasuda 1250 eurot aastas ühe juurdepääsu tee kohta. Tasu seisneks tee aastaringsete hoolduskulude avaldaja kanda jäävas proportsioonis.
39.Kohus märgib, et avaldajal tuleb puudutatud isikutele I-III tasuda 50 eurot aastas ühe juurdepääsutee kohta. Nimetatud hüvitis katab maamaksu kulud ja võimaliku omandiõiguse riive. Vastava summa mõistlikkust on ka avaldaja ise oma algses avalduses kinnitanud. Kohus võtab siinjuures arvesse, et juurdepääsuteede ala hõlmab puudutatud isikute I-III kinnistut 540 m2 ulatuses ning teenindab kahte kinnistut. Kohus arvestab tasu määramisel ka asjaoluga, et avaldaja on alati xxx teed omal kulul hooldanud ja parendanud ning on seda valmis tegema ka edaspidi. Käesoleva määrusega jätab kohus avaldaja ja teenindatavate kinnisasjade igakordsete omanike kanda üksnes kohustuse juurdepääsuteed hooldada, s.o omanikel on võrdne kohustus tagada, et juurdepääsutee on sõidukiga liiklemiseks sobilikus seisundis. Vaidlusalust xxx tee 4 kinnistu koosseisu jäävat juurdepääsuteed kasutavad nii Xxx tee 4, 6, 8 ja 10 kinnistute omanikud, mistõttu on kinnisasjade igakordsed omanikud kohustatud tagama võrdselt oma kuludega juurdepääsutee parendamise või uue tee väljaehitamise kulud.
40.Puudutatud isikute I-III esitatud tõendid, millest ilmneb tee aastaringsete hoolduskulude suurus, ei ole asjakohased. Puudutatud isikud I-III ei ole reaalselt seoses tee hooldamisega kunagi kulusid kandnud. Tee hooldamise teenuse ostmine ei ole mõistlik, eriti veel pakkumises kajastatud hinnaga, kuivõrd teed on nõus hooldama avaldaja, kes on seda seni ka teinud. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isikute I-III õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba asub. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja hakkaks juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Ebamõistlikku intensiivsust ei saa eeldada ka olukorras, kus avaldaja alustab kinnistutel ehitustegevust. Kohtu hinnangul võiks sellises suuruses summa väljamõistmine tulla kaalumisele olukorras, kus puudutatud isikud I-III jääks juurdepääsutee tõttu ilma võimalusest oma kinnistule elamu ehitada, nende õueala privaatsus saaks senisega võrreldes väga oluliselt riivatud vms. Antud juhul selliseid puudutatud isikute I-III huvisid väga intensiivselt riivavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.
41.Seega tuleb juurdepääsu eest tasuda Xxx tee 4 kinnistu igakordsele omanikule 100 eurot aastas. Tasu tuleb maksta iga aasta 1. aprilliks.
42.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu
määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
43.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-5805 p 22). Antud juhul asub avaldaja kinnistul elamu, seega on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Kohus ei pea vajalikuks sõidukite kaalupiirangu kehtestamist, kuivõrd avaldaja seletuste ja põhistuste kohaselt on kõnealust teed aastakümneid läbinud raskeveokid ja põllutehnika ning tee seisukorrale ei ole see negatiivset mõju avaldAd. Sellega on kohtu hinnangul tõendatud, et tee kannatab ka rasketehnikaga kaasnevat koormust. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistute otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema tagatud igal ajal.
44.Seoses puudutatud isikute I-III taotlusega, et juurdepääs tuleks seoses piirkonnas asetleidvate arendustega määrata tähtaegselt, märgib kohus järgmist. Kohus on seisukohal, et juurdepääsu ajaline piiritlemine ei ole põhjendatud, kuna juurdepääsutee jääb avaldaja ja puudutatud isikute I-III omandisse kuuluvate kinnistute koosseisu ning kumbki ei ole avaldanud, et nende kinnistutel asutaks elurajoone arendama. Kohus selgitab, et juhul, kui see tulevikus siiski nii läheb, on menetlusosalisel õigus nõuda käesoleva juurdepääsutee tingimuste muutmist või juurdepääsu lõpetamist.
45.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
46.Eeltooduga määrab kohus, et Xxx tee 8 ja Xxx tee 10 kinnisasjade igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Xxx tee 4 kinnistul olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks olevatel plaanidel tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistute igakordsed omanikud teatud aja möödudes huvi oma kinnistutele juurdepääsuks.
47.Kohus leiab, et avaldaja kulul liikluskorraldusvahendite paigaldamine puudutatud isikute IIII kinnistule ei ole põhjendatud. Kohus ei kehtestanud sõidukitele kaalupiirangut ning pole alust arvata, et avaldaja huvides juurdepääsuteed kasutavad sõidukid asuksid teel parkima või peatuma, arvestades sealjuures ka puudutatud isikute kinnistul asuvate hoonete paiknemist, juurdepääsutee asukohta ja pikkust.
48.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
49.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isikute I-III nõusolekud kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
50.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud
51.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
52.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.