Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

hoonesse minek võib olla J L ja T L provokatsioon (tungimine eluruumi), mis võib sisenejale tuua kaasa kriminaalvastutuse. Ilmselt püüavad J L ja T L teadlikult vältida hooneosa isiklikku üleandmist omanikele, kuna on kahjustanud hooneosa. Kostjad lisavad oma vastusele video, mis oli salvestatud xxx aadressil oleva kaameraga. Video oli salvestatud 01.06.2020. Videolt on näha, kuidas T L võõrustab xxx parklas oma külalisi. See on kostjate esimene tõend, mis tõendab fakti, et hageja T L ei vabastanud vaidlusalust kinnistut 24.04.2020. Samuti ei vasta tõele ja on paljasõnaline hagejate väide selle kohta, et kostjad oleks vaidlusalust kinnistu osa kasutanud nii enne 24.04.2020 kui ka peale seda kuupäeva. Kinnistul aadressil xxx paikneb 2 abihoonet ja eluhoone. Üks abihoone oli J ja T L käsutuses ja teine abihoone on A, A ja P L käsutuses. 2/3 eluhoonest oli J ja T L käsutuses ja 1/3 P L, A L ja A L käsutuses. Eluhoonet ümbritsev õueala on olnud osapoolte ühises kasutuses. Loomulikult on kostjad nimetatud kinnistut osaliselt kasutanud, kuna nende käsutuses on abihoone ja osa eluhoonest. Kostjad on liikunud õuealal kuid mitte hagejate valduses olnud eluhoone osas. Samuti ei vasta tõele hagejate väide selle kohta, et vaidlusaluse eluhoone kasutamiseks puudusid mistahes takistused. Oma väite tõendamiseks lisavad kostjad kinnisasja valduse äravõtmise akti, mis oli koostatud kohtutäituri abi V K poolt 03.06.2020. Kinnisasja valduse äravõtmise akti kohaselt oli kohtutäituri abi V K valduse äravõtmise päeval kontakteerunud telefoni teel J Lga ning palunud tal eluhoone osa uksed avada. J L keeldus. Keeldumise põhuseks tõi J L välja asjaolu, et tal just kui poleks sellist kohustust. Hagejad olid sunnitud kasutama lukuabi. Samal kuupäeval oli kohtutäitur E V mõistnud hagejatelt välja uste xxx lukustamise kulud. Tulenevalt eeltoodust on kostjad seisukohal, et hagejad ei olnud vaidlusalust kinnistu osa vabastanud 24.04.2020 kuupäevaks, hagiavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Hagejate seisukoht kostjate vastuväidete osas Kohtumäärus tsiviilasjas nr. 2-20-830 ei sea hagejatele kohustust kinnistut kellelegi „üle anda“, kohtumääruse nõuded on kinnistu vabastanuda ja isiklikud esemed ära viia. Seda kõike on hagejad ka teinud ja kõik muud nõuded kostjate poolt väljuvad kohtumääruse raamidest. Mis puudutab 1.06.2020 salvestatud videot, siis vastavalt jõustunud kohtuotsusele asjas 2-19-6255 (28.03.2020) on xxx ja xxx igakordsel omanikul ja nende poolt lubatud isikutel õigus kasutanuda xxx seda osa, mis läbib xxx kinnistut. Antud salvestisel näeme näidet just sellisest xxx kasutusest. Kindlasti ei saa seda lugeda tõenduseks, et kinnistu on T L valduses. Vastavalt ehitusregistri andmetele ei paikne xxx kinnistul ühtegi eluhoonet. Kinnistul paikneb laudahoone, millest vähem kui kolmandik on ümber ehitatud eluruumiks. Kuid nimetatud eluosa (millel puudub kasutusluba), on alati olnud P L valduses. Vastab tõele, et nimetatud päeval kontakteerus sellise nimega end tutvustanud isik J Lga ja nõudis „eluhoone osa“ uste avamist. J L vastas nimetatud isikule, et varem tema valduses olnud laudahoone eluruumidena kasutatav osa ei ole J L valduses ja pole kunagi olnudki. Selle omavoliline avamine oleks ebaseaduslik. xxx kinnistu piirneb xxx ja xxx kinnistutega, kus hagejad elavad. Hagejad kasutavad pidevalt xxx kinnistut läbivat xxx osa ja kostjad on tee äärde ja mujale krundile paigaldanud kümneid kaameraid, mis ööpäevaringselt salvestavad xxx ja xxx kinnistul toimuvat. Hagejad elavad püsivalt paarikümne meetri kaugusel xx kinnistust ja on kogu aeg nägemisulatuses ning kuuldekaugusel. Kostjad teadsid või pidid teadma, et hagejad on oma asjad laudahoonest ära

viinud ja ei valda xxx kinnistu osa kohtumääruse kohaselt. Kui neil oleks tekkinud raskusi varem hagejate valduses olnud laudahoonesse või kuuri sisenemisega, siis oleks pruukinud ainult küsida nõu ukse avamisel, kui omal nõu napib. Kostjad ei ole iial isiklikult soovinud abi uste avamises või küsinud sissepääsuks võtit, ilmselt põhjusel, et hagejate lahkudes olid uksed avatud ja kaks ust koguni selles seisukorras, mis lukustamist ei võimaldanudki. Esialgses vastuses väidavad kostjad, justkui nad olevat hagejatele helistanud ja püüdnud valduse üleandmist kokku leppida. See on otsene vale. Kostjad ei ole vähemalt alates 01.04.2020 kuni tänase päevani helistanud hagejatele ja hagejad on veendunud, et sama kinnitab ka kostjate telefonikõnede väljavõte – neid katseid pole kunagi toimunudki. Ainuke kontaktivõtt kostjate poolt oli e-kiri 25.04.2020, millest ei selgu ühelgi viisil, milles seisneb kostjate väidetav „kohtumääruse täitmata jätmine“ ja pole vihjetki raskustele uste avamisega. On ilmselge, et täitemenetlust kasutatakse lihtsalt põhjuseta kiusamiseks. Ka kohtutäiturile kirjutatud vastuses kinnitavad hagejad T ja J L veelkord, et sundtäitmiseks pole mingit põhjust, sest kinnistu on juba vabastatud. Kohtuotsuse põhjendused Pooled on teatanud, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses Pooled on oma seisukohad ja vastuväited esitanud kohtule kirjalikult. Kohus leiab, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel. Vaidlus puudub järgmistes asjaoludes:  25.03.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-830 kinnitati hagejate ja kostjate vahel sõlmitud kompromiss (hagejate 26.05.2020 menetlusdokumendi lisa 3; hagejate 30.06.2020 menetlusdokumendi lisa 1). Hagejad ja kostjad leppisid kokku, et hagejad vabastavad kinnistu aadressil xxx valduse 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest; hagejad toimetavad xxx kinnistult minema neile ja nendega sama kinnistut kasutavatele isikutele kuuluvad asjad 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest; juhul, kui hagejad ei täida kohustusi tähtaegselt, on kostjatel õigus hagejad xxx kinnisasjalt koos kostjatega kinnistut kasutavate isikutega ning neile kuuluvate asjadega täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras välja tõsta.  25.04.2020 edastasid kostjad hagejatele teate selle kohta, et hagejad ei ole valdust vabastanud ning kostjad pöörduvad kohtutäituri poole (kostjate 11.05.2020 menetlusdokumendi lisa 3; hagejate 30.06.2020 menetlusdokumendi lisa 5)  Harju Maakohtu 25.03.2020 tsiviilasjas nr. 2-20-830 tehtud kohtumääruse ja kostjate täitmisavalduse alusel on hagejate suhtes algatatud täitemenetlused xxx kinnisasja valduse vabastamiseks (täiteasi nr 022/2020/3295 J L suhtes ja täiteasi nr 022/2020/3296 T L suhtes; hagejate 26.05.2020 menetlusdokumendi lisanud 1 ja 2).  03.06.2020 on nimetatud täiteasjades koostatud kinnisasja valduse äravõtmise akt (kostjate 19.06.2020 menetlusdokumendi lisa 2). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 sätestab: „Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.“ Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS § 36 lg 1 sätestab, et valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad tegelikku võimu asja üle. Lõike 2 kohaselt valduse omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest, kui omandaja suudab teostada tegelikku võimu asja üle. AÕS

§ 39 lg 1 sätestab, et valdus lõpeb, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Hagejad tuginevad sellele, et nad ei ole pärast 23.04.2020 kinnistul käinud, kostjate hinnangul ei tähenda see, et valdus on vabastatud. Kohus nõustub kostjatega. Üksnes hoonest lahkumisega ei lõppenud valdus, vaid valduse lõpetamiseks tuleb loobuda tegelikust võimust asja üle. Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32), mis tähendab võimalust asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada. Hoone/ruumide valduse üleandmine eeldab, et üleandja vabastab hoone/ruumid, teatab vastuvõtjale ja ei tee edaspidi takistusi ruume vallata (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-46-09, p 10). Antud juhul ei nähtu asjaoludest, et hagejad oleks kostjaid teavitanud valduse vabastamisest, samuti ei ole üle antud võtmeid. 23.04.2020 videoklipist (kostjate 11.05.2020 seisukoha lisa 2) nähtuvalt keeratakse uks lukku. 03.06.2020 valduse äravõtmise aktist nähtuvalt keeldus telefonivestluses J L võtmete üleandmisest (kuna tal enda hinnangul sellist kohustust ei ole); kohtutäituri abi ja sissenõudja kontrollisid uksi ja need olid lukus, uksed avati kasutanudes lukuabi (kostjate 19.06.2020 seisukoha lisa 2 ja 3). Eelnevast saab järeldada, et tegu on lukustatava ruumiga ja kinnisasja vabastamiseks tulnuks üle anda ka võtmed. Isik, kes hoiab enda valduses hoone/ruumi võtmeid, säilitab tegeliku võimu asja üle. Kohus nõustub kostjatega, et praktikas on tavapärane valduse üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine. Kohus märgib siiski, et valduse vabastamine ei olene otseselt akti koostamisest, kuigi akt saab olla üks tõend, mille alusel vaidluse korral hinnata valduse vabastamist. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et hagejad ei olnud valdust tsiviilasjas 2-20-830 25.03.2020 tehtud kohtumääruses märgitud ajaks vabastanud, kuna nad säilitasid võtmete üleandmata jätmise tõttu tegeliku võimu asja üle. Kohtu seisukohta ei muuda see, et nimetatud kohtumääruses ei olnud märgitud konkreetselt hagejate kohustust anda üle võtmeid (või koostada akt), kuivõrd eluliselt loogiline on anda ära ruumide võtmed, kui ruumid vabastatakse. Kuivõrd kohtu hinnangul ei olnud hagejad vabastanud valdust, siis ei olnud nõue täidetud enne täitemenetluse algatamist. Kohus jätab hagi rahuldamata. Otsuses nimetamata tõendid ei mõjuta asja lahendust. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud võrdselt hagejate kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174 lg 1 ja 2 näevad ette menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis. Kostjate menetluskuludeks on õigusabikulud 900 eurot (sisaldab käibemaksu). Hagejad ei ole kostjate menetluskulude osas seisukohta esitanud. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Kostjate esindaja ajakulu on 6,25 tundi. Kohtu hinnangul on kostjate esindaja tehtud toimingud (dokumentidega tutvumine, klientide nõustamine, dokumentide koostamine) ja ajakulu põhjendatud. Käesolevat menetlust arvestades ei ole ajakulu kokku 6,25 tundi ebamõistlik. Esindaja tunnitasu on 144 eurot (koos käibemaksuga), nimetatud tasumäär ei ole ebamõistlikult suur ning vastab turuhinnale. Kohus peab põhjendatud õigusabikuludeks 900 eurot (sisaldab käibemaksu).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostjate põhjendatud menetluskuludena kindlaks 900 eurot, mis mõista välja hagejatelt kostjate kasuks. Samuti tuleb hagejatel tasuda viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.