Osaühing GAND Enterprise hagi osaühing Musvild vastu võlgnevuse ja leppetrahvi väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing GAND Enterprise määruskaebus Hageja Osaühing GAND Enterprise (registrikood 12659514), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob
Menetlusosalised ja nende esindaja
menetluskulude
Kostja osaühing Musvild (registrikood 10043223), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. juuni 2019. a määrus osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulu kostjalt 279 euro 60 sendi ulatuses välja mõistmata ja teha selles osas uus määrus, millega mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulu hüvitis 279 eurot 60 senti. Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
Rahuldada osaliselt Osaühingu GAND Enterprise avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
3.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ- lt Musvild välja Osaühingu GAND Enterprise kasuks menetluskulu 2790.40 eurot.
3.3.Kostja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.4.Jätta rahuldamata Osaühingu GAND Enterprise taotlus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 3834.60 euro ulatuses.
4.Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing GAND Enterprise (hageja) esitas 4. septembril 2015 Harju Maakohtule hagi osaühing Musvild (kostja) vastu võlgnevuse ja leppetrahvi väljamõistmiseks.
2.Maakohus jättis hagi 8. aprilli 2016. a otsusega rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. Hageja esitas 9. mail 2016 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuli 2016. a otsusega apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Hageja esitas 8. augustil 2016 kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas
10.veebruari 2017. a otsusega ringkonnakohtu 7. juuli 2016 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus jättis 11. mai 2017. a otsusega maakohtu 8. aprilli 2016. a otsuse resolutsiooni muutmata arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus hageja kanda. Hageja esitas
12.juunil 2017 kassatsioonkaebuse. Riigikohus tühistas 20. detsembri 2017. a otsusega ringkonnakohtu 11. mai 2017. a otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tühistas 29. augusti 2018. a otsusega maakohtu
8.aprilli 2016. a otsuse, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 20 000 eurot ning jättis kõigis kohtuastmetes kantud menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 14. jaanuari 2019. a määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Seega jõustus ringkonnakohtu
29.augusti 2018. a otsus 14. jaanuaril 2019.
3.Hageja esitas 15. veebruaril 2019 maakohtule taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja selgitas, et menetluskulude nimekirjad, arved ning riigilõivu maksekorraldused asuvad tsiviilasja toimikutes. Hageja palub perioodi september 2015. a kuni ringkonnakohtu 7. juuli 2016. a otsuseni toimunud menetluse kulud välja mõista vastavalt kohtule esitatud ja toimikus asuva eelmise hageja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjale. Hageja lisas taotlusele 12. detsembril 2016, 19. aprillil 2017, 10. novembril 2017 ja 9. augustil 2018 esitatud menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 6625 eurot. Õigusabikuludele lisandub käibemaks, sest Advokaadibüroo T.M.Hiob OÜ on käibemaksukohustuslane. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
4.Hageja 12. detsembri 2016, 19. aprilli 2017, 10. novembri 2017 ja 9. augusti 2018 menetluskulude nimekirjade kohaselt kulus hageja esindajal 21. juulil 2014 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsiks 1 t, 21. juulil 2014 Tallinna Ringkonnakohtu otsuse ja asja materjalidega tutvumiseks, perspektiivi hindamiseks 1 t, kassatsioonkaebuse koostamiseks 8 t,
10.veebruaril 2017 Riigikohtu lahendiga tutvumiseks ja analüüsiks 1 t, 2. märtsi 2017 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsiks 2 t, 3. märtsil 2017 kostja seisukohtadega tutvumiseks 1 t, kohtu nõudele vastamiseks 2 t, 18. aprilli 2017 konsultatsiooniks 2 t,
18.aprillil 2017 ettevalmistuseks kohtuistungiks 1 t ja 19. aprillil 2017 kohtuistungil osalemiseks 1 t, ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse analüüsiks 2 t, ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse vabaks tõlkeks kliendile 4 t, 1. juunil 2017 konsultatsiooniks, asjaolude 2 (8)
21.detsembri 2017 lahendiga tutvumiseks ja analüüsiks 30 min, kostja 10. jaanuari 2018 seisukohtadega tutvumiseks ja analüüsiks 30 min, kliendiga nõupidamiseks ja
10.jaanuari 2018 vastuseks ringkonnakohtule 30 min. Hageja on tasunud kassatsioonikautsjoni kokku 400 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (lisandub käibemaks).
5.Kostja vaidles hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlusele osaliselt vastu. Kostja ei vaidlusta hageja poolt tasutud riigilõivude ja kautsjonite suurust. Hageja mõistlikeks kuludeks õigusabile võib pidada kuni 2252,50 eurot käibemaksuta. Arvestuse aluseks on võetud õigusabi tunnitasu mitteadvokaadist esindaja puhul 80 eurot, advokaadist esindaja puhul 125 eurot käibemaksuta, ajakuluks kokku 20 t ning asjaolu, et hageja on käibemaksukohustuslane.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus rahuldas 25. juuni 2019. a määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ning määras hageja menetluskulude suuruseks 2510,80 eurot. Maakohus kohustas kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2510,80 eurot) viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 4114,20 euro ulatuses.
7.Maakohus ei pidanud põhjendatuks 12. detsembri 2016 menetluskulude nimekirjas kajastatud: -
ajakulu 2 t ulatuses 21. juuli 2014 konsultatsiooniks, asjaolude analüüsiks, ringkonnakohtu otsuse ja asja materjalidega tutvumiseks, ning perspektiivi hindamiseks. Kuivõrd hagi on praeguses tsiviilasjas kohtule esitatud
4.septembril 2015, siis ei saanud 21. juuli 2014 toimingud olla seotud praeguse tsiviilasjaga;
-
ajakulu 8 t kassatsioonkaebuse koostamisele. Arvestades kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu (2,5 lk), pidas maakohus selle menetlusdokumendi koostamiseks mõistlikuks ja põhjendatuks ajakuluks 3 t.
Maakohus ei pidanud põhjendatuks 10. novembri 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud: -
ajakulu 2 t ulatuses, mis kulus ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse analüüsimiseks. Nimetatud toimingu mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 0,7 t. Viidatud ringkonnakohtu otsus on 6 lk pikk, millest ringkonnakohtu seisukoht moodustab 1,5 lk;
-
ajakulu 4 t ulatuses, mis kulus ringkonnakohtu 11. mai 2017 tõlkimiseks ega ajakulu 1 t, mis kulus kassatsioonkaebuse tõlkimiseks. Tegemist on toimingutega, mis ei nõua õigusteadmisi ega advokaadi abi;
-
ajakulu kokku 13 t ulatuses, mis kulus konsultatsiooniks, asjaolude analüüsimiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, perspektiivi hindamiseks ja kassatsioonkaebuse koostamiseks. Arvestades 12. juuni 2017 kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu (7 lk), on nende toimingute mõistlik ja põhjendatud ajakulu kokku 8,5 t.
Maakohus ei pidanud täies ulatuses põhjendatuks 9. augusti 2018 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 0,5 t, mis kulus kliendiga nõupidamiseks ja 10. jaanuari 2018 vastuse koostamiseks, sest hageja vastus koosnes kolmest lausest. Nimetatud vastuse koostamise mõistlik ja põhjendatud ajakulu ühes kliendiga suhtlusega on 0,15 t. Maakohus ei pidanud põhjendatuks 19. aprilli 2017 menetlusdokumendis kajastatud: -
ajakulu kokku 1 t, mis kulus Riigikohtu 10. veebruari 2017 otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks. Nimetatud toimingu mõistlik ja põhjendatud ajakulu on 0,5 t; 3 (8)
-
ajakulu 2 t, mis kulus 2. märtsi 2017 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsimiseks. Toimikumaterjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis asjaolusid hageja esindaja analüüsis ja mis asjaoludel on konsultatsiooni osutatud;
-
ajakulu 1 t ulatuses, mis kulus kostja 3. märtsi 2017 vastusega tutvumiseks. Arvestades kostja vastuse mahtu (1,5 lk), pidas maakohus sellega tutvumise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 t;
-
ajakulu 2 t, mis kulus 18. aprilli 2017 konsultatsiooniks. Toimikumaterjalide põhjal ei ole võimalik tuvastada, mis asjaoludel on konsultatsiooni osutatud;
-
ajakulu 1 t, mis kulus hageja esindamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017 kohtuistungil. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 11.05 ja lõppes kell
11.39.Kohtuistung kestis 34 min, mis on mõistlik ja põhjendatud ajakulu kohtuistungil osalemiseks.
Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu kokku 17,59 t. Hageja lepingulise esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta), sest tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ega keskmisest ajamahukama tsiviilasjaga. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulud on kokku 2510,80 eurot, st põhjendatud õigusabikulud summas 2110,80 eurot ja kassatsioonkautsjonid summas 400 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus jättis menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse osaliselt, st summas 4114,20 eurot rahuldamata. Hageja palus mõista kostjalt välja täiendavalt 4114,20 eurot.
10.Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja esindaja mõistlik tunnitasu on 120 eurot (ilma km-ta) ning et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Asjaolu, et Riigikohus saatis kahel korral asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks kinnitab, et tegemist oli keerulise õigusvaidlusega. Riigikohtu viie aasta taguses lahendis märgitud advokaadibüroode tunnitasule ei olnud maakohtul mõistlik tugineda, sest ka Riigikohus on viidanud ajalises perspektiivis tõusvale tunnitasule. Hageja esindaja mõistlik tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub 20% käibemaks.
11.Hageja ei nõustu maakohtuga, et -
põhjendatud ei ole hageja lepingulise esindaja ajakulu kokku 2 t, mis kulus
21.juulil 2014 konsultatsiooniks, asjaolude analüüsiks, ringkonnakohtu otsuse ja asja materjalidega tutvumiseks, ning edasise perspektiivi hindamiseks. Hageja esitas kuni 7. juuli 2016 ringkonnakohtu otsuseni kestnud menetluses menetluskulude nimekirja, mis on toimiku materjalides olemas ja palus maakohtus ja ringkonnakohtus kuni 7. juuli 2018 otsuseni toimunud menetluskulud välja mõista vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale;
-
12.detsembri 2016 menetluskulude nimekirjas märgitud kassatsioonkaebuse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 3 t. Pelgalt valmis teksti trükkimiseks kuluv aeg ei ole võrreldav seisukohtade kujundamiseks, asjaolude analüüsiks ja seadusandluse täpsustamiseks kuluva ajaga;
-
10.novembri 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse analüüsimiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu oli 0,7 t. Tegemist oli juba mitmenda kohtulahendiga menetluses. Kohtu seisukohti tuleb iga tuvastatud asjaolu ja 4 (8)
järelduse osas analüüsida, et otsustada ja soovitada kliendile edasine tegevus. Selleks menetlustoiminguks kulunud mõistlik aeg on 1,5 t; -
10.novembri 2017 menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 4 t ringkonnakohtu 11. mai 2017 otsuse tõlkimiseks ega ajakulu 1 t kassatsioonkaebuse tõlkimiseks pole põhjendatud vastaspoolelt välja mõista. Advokaadibürool puudub tõlketööde litsents, kuid kliendile kõnekeele tasemel otsuse tõlkimine on lubatav. Teksti tõlkimine toimus advokaadibüroo töö ajal tunnihinna alusel vastavalt büroo hinnakirjale;
-
10.novembri 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu konsultatsiooniks, asjaolude analüüsimiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, perspektiivi hindamiseks ja kassatsioonkaebuse koostamiseks oli kokku 8,5 t. Vaidlustatud määrusest ei selgu, mida oleks pidanud büroo tegema vähem või teisiti võrreldes tavalise töökorraldusega;
-
9.augusti 2018 menetluskulude nimekirjas kajastatud kliendiga nõupidamiseks ja
10.jaanuari 2018 vastuse koostamiseks kulunud ajakulu on põhjendatud 0,15 t ulatuses. Maakohtu järeldus on kohatu. Ka riigi õigusabi arvestuses arvestatakse advokaadi tööd 0,5 t kaupa. Seaduse analoogiat kohaldades on pooletunnine arvestus põhjendatud. Samal põhjendusel ei nõustu hageja maakohtuga, et 19. aprilli 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu Riigikohtu 10. veebruari 2017. a otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks on põhjendatud 0,5 t ulatuses ning samas menetluskulude nimekirjas kajastatud kostja 3. märtsi 2017 vastusega tutvumiseks on põhjendatud üksnes 0,5 t ulatuses;
-
19.aprilli 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulu 2. märtsi 2017 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsimiseks ning ajakulu 18. aprilli 2017 konsultatsiooniks on täies ulatuses põhjendamatud. Kliendi ja advokaadibüroo suhe on privaatne. Kohtutoimik ei saa kajastada kliendi ja advokaadi konfidentsiaalselt suhtlust;
-
hageja esindamiseks ringkonnakohtu 19. aprilli 2017.a kohtuistungil osalemiseks mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks on 34 minutit.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja vastust määruskaebusele ei esitanud.
13.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendav menetluskulu hüvitis. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu 06.05.2016 määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
16.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust mh osas, milles maakohus ei pidanud põhjendatuks esindaja ajakulu 5 (8)
2.märtsil 2017 ja 18. aprillil 2017 konsultatsiooniks ja asjaolude analüüsiks. Maakohus leidis, et toimikust ei nähtu, milliseid asjaolusid hageja esindaja analüüsis ja millega seoses konsultatsiooni osutas. Ringkonnakohus leiab, et esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle ei saa alati otsustada üksnes menetlusdokumentide pinnalt, mille esindaja on koostanud ja mis on toimikus. Esindamise käigus võib osutuda vajalikuks esindatavaga kohtuda, et hoida teda menetlusega kursis ning selgitada välja täiendavaid asjaolusid. Kliendiga kohtumised oma olemuselt asja toimikus ei kajastu. Seega ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et ainuüksi seetõttu, et toimikust ei nähtu konsultatsiooni osutamine ning asjaolude analüüsimine, ei ole nimetatud kulu põhjendatud. Kliendiga kohtumise ajakulu põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata, arvestades konkreetset menetluslikku olukorda, milles need on toimunud. Arvestades asjaolu, et konsultatsioonid toimusid ajal, mil asi oli pärast esimest Riigikohtu otsust teist korda apellatsioonimenetluses, Riigikohtu juhiste järgi oli antud pooltele võimalus esitada täiendavaid seisukohti ning hageja esindaja astus menetlusse esmakordselt kassatsioonkaebuse koostamisel, võis praeguses asjas olla põhjendatud vajadus hageja esindajal oma esindatava konsulteerimiseks menetluse seisu osas ning asjaolude selgitamiseks. Küll aga ei pea ringkonnakohus, arvestades vaidluse mitte eriti keerukat olemust (kompromissilepingu täitmise nõue), põhjendatuks konsultatsioonide ajakulu tervikuna. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 2 tundi. Selles osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja esindajakulu 240 eurot (2*120) kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista.
17.Maakohtu määrus tuleb osaliselt tühistada ka seetõttu, et maakohus on teinud määruse põhjendavas osas arvutus- või kirjavea, mille tõttu on maakohus ekslikult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud väiksemas rahalises suuruses, kui maakohus tegelikult põhjendatuks pidas. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on tema lepingulise esindaja ajakuluks 41,5 tundi. Maakohus on pidanud põhjendatuks vähendada ajakulu 23,5 tunni võrra (12.12.16 menetluskulude nimekirjast 7 tundi, 19.04.2017 menetluskulude nimekirjast 5,43 tundi, 10.11.2017 menetluskulude nimekirjast 10,8 tundi ja 09.08.2018 menetluskulude nimekirjast 0,35 tundi). Ülejäänud ajakulu oli maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Seega on maakohus pidanud põhjendatud ajakuluks 17,92 tundi (41,5 – 23,58). Maakohus on vaidlustatud määruses teinud arvutusliku või kirjavea ning märkinud, et ta peab põhjendatud ajakuluks 17,59 tundi. Sellest tulenevalt on maakohus arvutanud ebaõigesti ka põhjendatud menetluskulude rahalise suuruse, jättes ekslikult kostjalt välja mõistmata esindajakulu 0,33 (17,92-17,59) tunni eest. Selles osas tuleb maakohtu viga parandada ja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja 39,6 eurot (0,33*120).
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu põhjendused on selged ja arutluskäik jälgitav.
19.Hüvitatavad on kulud alates esimese menetlusdokumendi koostamisest. Hageja esimeseks menetlusdokumendiks saab pidada hagiavalduse koostamist, mistõttu leidis maakohus õigustatult, et hageja esindaja ajakulu 21. juulil 2014 konsultatsiooniks, asjaolude analüüsiks, ringkonnakohtu otsuse ja asja materjalidega tutvumiseks ning edasise perspektiivi hindamiseks ei ole põhjendatud. Tegemist on toimingutega, mis on tehtud enam kui aasta enne käesolevas asjas hagi esitamist 4. septembril 2015.
20.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada kaebuse piire. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejal menetluses olnud erinevad lepingulised esindajad. Kaebuse asjaoludes selgitas hageja, et märkis menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluses oma menetluskuludena kassatsioonikautsjonid ja õigusabikulud summas 6625 eurot. Maakohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, s.o summas 2510,80 eurot ja jättis taotluse rahuldamata 4114,20 euro ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna hageja palub tühistada vaidlustatud määruse üksnes osas, milles kohus jättis 6 (8)
hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt rahuldamata s.o summas 4114,20 eurot, puudub ringkonnakohtul alus väljuda kaebuse piiridest ning hinnata hageja varasemalt samas menetluses kantud menetluskulude suurust, mille väljamõistmist hageja määruskaebuses taotlenud ei ole.
21.Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal 8. augusti 2016. a kassatsioonkaebuse koostamisele ajakulu 8 tundi, mida maakohus vähendas 5 tunni võrra ehk pidas põhjendatuks ajakulu 3 tunni ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole selles osas kaalumispiire ületanud. Iseenesest oli hageja praegune esindaja küll toimiku materjalide järgi hageja esindajaks esmakordselt alates esimesest kassatsioonimenetlusest. Vaatamata sellele ei saa hageja väidetud ajakulu pidada põhjendatuks, arvestades vaidluse sisu ning kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu.
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ka vähendades põhjendatud esindajakulu erinevate kohtulahendite ja vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumiseks võrreldes hageja taotletuga. Õigusteadmistega esindajal, kes on eelnevalt asja menetluses osalenud, ei saa kuluda 1,5-2,5 lehekülje pikkuste tekstide analüüsimiseks 1-2 tundi, nagu väidab hageja.
23.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka põhjendatud ja mõistliku ajakulu väljamõistmisel, mis kulus hageja esindajal 1. juuni 2017 konsultatsiooniks, asjaolude analüüsimiseks, kohtupraktika analüüsimiseks, perspektiivi hindamiseks ja kassatsioonkaebuse koostamiseks. Neid tegevusi saab käsitleda ühisnimetajaga kassatsioonkaebuse koostamine. Arvestades 12. juuni 2017 kassatsioonkaebuse sisu ja mahtu, on maakohus põhjendatult leidnud, et 13 tundi ei ole põhjendatud ajakulu. Hagejat esindas alates esimesest kassatsioonimenetlusest sama lepinguline esindaja. Samuti sisaldab hageja 12. juuni 2017 kassatsioonkaebus osaliselt juba hageja 9. mai 2016 apellatsioonkaebuses ning 8. augusti 2016 kassatsioonkaebuses avaldatud seisukohti.
24.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusega, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindaja ajakulu põhjendatust hinnata pooltunni kaupa, nagu riigi õigusabi puhul. TsMS seda ette ei näe. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikuks ulatuses. Menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetsest toimingust. Seega ei ületanud maakohus diskretsioonipiire, kui luges 9. augusti 2018 menetluskulude nimekirjas kajastatud kliendiga nõupidamiseks ja 10. jaanuari 2018 vastuse koostamiseks põhjendatud ajakuluks 0,15 t, 19. aprilli 2017 menetluskulude nimekirjas kajastatud Riigikohtu
10.veebruari 2017. a otsusega tutvumiseks ja selle analüüsimise ajakuluks 0,5 t ning samas menetluskulude nimekirjas kajastatud kostja 3. märtsi 2017. a vastusega tutvumise põhjendatud ajakuluks 0,5 t. Maakohus on nende toimingute põhjendatust ja vajalikkust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 ega ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu 19. aprilli 2017 kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 11.05 ja lõppes kell 11.39. Kohtuistung kestis 34 minutit Seega hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kohtuistungil osalemiseks on 34 minutit, mitte 1 tund, nagu väidab hageja.
25.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud esindajakuluks, mille TsMS § 175 lg 1 kohaselt vastaspool peaks hüvitama, ei ole kulu ringkonnakohtu otsuse ja kassatsioonkaebuse esindaja poolt esindatavale tõlkimisele. Tõlkimine ei eelda õigusteadmisi ning vastaspoolele ei saa panna kohustust hüvitada hagejale menetlusdokumentide kõnekeele tasemel tõlkimist õigusteenuse hinnaga. Maakohus on seega jätnud õigustatult kostjalt välja mõistmata ajakulu 4 t ulatuses, mis kulus hageja esindajal ringkonnakohtu 11. mai 2017. a otsuse tõlkimiseks hagejale ning ajakulu 1 t ulatuses 12. juuni 2017 kassatsioonkaebuse tõlkimiseks hagejale.
26.Ringkonnakohus leiab, et hageja määruskaebus ei ole põhjendatud seoses esindaja tunnitasu suurusega. Hageja on palunud mõista välja menetluskulud tunnihinnaga 125 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt 7 (8)
arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega pidi hageja käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei saa esindajakuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja seda teinud ei ole. Seega tuli hageja kasuks välja mõista menetluskulud ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu 3. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Maakohus ei ole pidanud tsiviilasja keskmisest keerukamaks. Kuigi Riigikohus on varasemas praktikas aktsepteerinud ka kõrgemat tunnihinda, kui maakohtu poolt põhjendatuks loetud 120 eurot, ei tähenda see, et olenevalt tsiviilasja keerukusest ei võiks tunnihind olla kõrgem või madalam. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles, et tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Vaidlus seisnes sisuliselt üksnes poolte kompromissilepingu tõlgendamises. Mh ei muuda üksnes ka tsiviilasja menetlemise ajaline kestus poolte vaidlust õiguslikult keerukaks. Ringkonnakohtu hinnangul vastab tunnitasu 120 eurot ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale. Seega ei ole maakohus ka hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse hindamisel kaalumispiire ületanud.
27.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
28.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p-le 15 asendab töölt eemal olevat kohtukoosseisu liiget Liis Arrakut Kaija Kaijanen.
29.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Kaija Kaijanen
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.