Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
3-2-1-148-16 Tartu, 10. veebruar 2017 Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Henn Jõks OÜ Gand Enterprise hagi OÜ Musvild vastu võlgnevuse ja leppetrahvi väljamõistmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13138 OÜ Gand Enterprise kassatsioonkaebus 20 000 eurot Hageja OÜ Gand Enterprise, esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob Kostja OÜ Musvild, esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv 12. detsember 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 7. juuli 2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-13138 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
1.OÜ Gand Enterprise (hageja) esitas 4. septembril 2015 Harju Maakohtule OÜ Musvild (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 20 000 eurot, millest 15 000 eurot on võlgnevus ja 5000 eurot leppetrahv. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Lisaks esitas hageja hagi tagamise taotluse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Actual Group (Actual, üürnik) ja kostja (üürileandja) 17. juunil 2015 lepingu objekti üleandmise akti ja kompromisskokkuleppe (kokkulepe). Kokkuleppe kohaselt kohustus Actual loobuma tsiviilasjas nr 2-15-7518 kostja vastu esitatud hagist ja kostja tasuma Actualile hüvitist 15 000 eurot kolme tööpäeva jooksul alates menetluse lõpetamise määruse jõustumisest. Hüvitise tasumata jätmise korral oli Actualil õigus nõuda leppetrahvi 5000 eurot ja viivist. Kookõlas kokkuleppe p-ga 7 esitas Actual 18. juunil 2015 kohtule hagist loobumise avalduse. Kohus lõpetas menetluse 22. juuni 2015 määrusega. Kostja ei tasunud hüvitist. Actual esitas 30. juulil 2015 kostjale leppetrahvi nõude. Actual loovutas 17. augustil 2015 oma nõuded hagejale.
2.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
Kostja oli sunnitud allkirjastama kokkuleppe Actuali esitatud tingimustel. Kokkuleppe p 9 on vastuolus heade kommetega ja seega tühine. Lisaks sellele on Actual rikkunud kokkuleppega võetud kohustusi. Esiteks ei edastanud Actual hagist loobumise avaldust kohtule ja kostjale samal ajal. Teiseks jättis Actual kohtu osutatud puudused tähtaegselt kõrvaldamata, mistõttu kohtul ei olnud võimalik lõpetada menetlust määrusega, mis vastaks kokkuleppe tingimustele. Kokkuleppe p 10 kohaselt ei ole kostjal kohustust hüvitist maksta. Nõude loovutamine hagejale on vastuolus heade kommetega ja näilik ning seega tühine.
4.Harju Maakohus jättis 8. aprilli 2015 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 856 eurot 80 senti. Maakohus leidis, et Actual on rikkunud poolte kokkuleppe p 7, mistõttu on kostjal võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 2 alusel õigus oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda. Vaatamata asjaolule, et Actual esitas 18. juunil 2015 tsiviilasjas nr 2-15-7518 kohtule hagist loobumise avalduse, ei olnud kohtul võimalik seda vastu võtta, kuna asi ei olnud selleks ajaks hagiavalduses esinenud puuduste tõttu menetlusse võetud. Kuna maakohus tegi 22. juunil 2015 menetlusse võtmisest keeldumise määruse, ei kohaldu tsiviilasjas menetluse lõpetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud tagajärjed ja hageja ei ole kaotanud õigust esitada hagi kostja vastus samal alusel ja sama nõudega. Kostja huviks hagist loobumise vastu seisneski selles, et ta pidi saama kindluse, et Actual loobub nõuetest ja kaotab aluse edaspidi kostja vastu sama nõudega kohtusse pöörduda. Actual oli teadlik hagist loobumisega kaasnevatest tagajärgedest. Määruses oli kohus märkinud, et ei pea hagist loobumise vastuvõtmist võimalikuks, mistõttu oli Actual teadlik ka asjaolust, et ta ei ole kokkulepet täitnud.
5.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, kui ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.
6.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 7. juuli 2016 otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes aga osaliselt otsuse põhjendusi. Kohus jättis apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda ja määras hageja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 0 eurot. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sisaldub kokkuleppe p-s 9.1 koosmõjus p-ga 10 tingimuslik deklaratiivne võlatunnistus, millega kinnitatakse kostja üürilepingust tulenevat kohustust Actuali vastu. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et Actual rikkus kokkuleppe p 7 tingimusi, mistõttu kostjal on VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel õigus oma kohustuse täitmisest keelduda. Actuali 18. juunil 2015 maakohtule esitatud avaldus vastab kõikidele p-s 7 sätestatud tingimustele, s.t Actual ei ole rikkunud lepingu p 7 tingimusi.
Iseenesest on õige, et maakohtul ei olnud võimalik enne hagi menetlusse võtmist hagist loobumist vastu võtta. Kompromissilepingu täitmise saavutamiseks ja tulenevalt hea usu põhimõttest oleks Actual pidanud vaidlustama maakohtu 22. juuni 2015 määruse, millega kohus keeldus tema hagi TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast. Menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamine oleks ilmselt olnud edukas, sest üürilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine kuulub kohtu pädevusse. Kui Actual oleks seejärel kõrvaldanud puudused, mis takistasid hagi menetlusse võtmist, oleks kohus saanud hagi menetlusse võtta ja seejärel võtta vastu hagist loobumise. Actuali tegevusetus viis olukorrani, kus kohus ei võtnud hagist loobumist vastu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtud arvestanud hageja selgituste ja põhjendustega, võttes arvesse vaid kostja paljasõnalisi ning tõendamata väiteid. Kohus on üllatavalt märkinud kostja väitena, et kokkulepe oli sõlmitud hageja väljapressimise tulemusena. Hageja ei saanud olla kokkulepet mõjutanud pool, kuna kokkulepe sõlmiti kostja ja Actuali vahel. Jääb arusaamatuks, miks pidi Actual nõustuma 15 000 euro suuruse hüvitise ning kinnitusega nõuete puudumise kohta, arvestades seda, et ta oli tähtaegselt vaidlustanud üürilepingu lõpetamise ning kostja kohustus hüvitama Actualile üüripinna parendustööd enam kui 43 000 euro väärtuses. Kohtud on ebaõigesti leidnud, et kostja ei olnud kohtuasja sisust ega staadiumist teadlik. Kokkuleppe teksti koostas kostja ja sellisel juhul kokkuleppe sõlmimine oli kostja kavandatud tahtlik pettus eesmärgiga vabaneda oma kohustustest. Hageja ei vastuta selle eest, et kohus tagastas hagi seda menetlusse võtmata, mitte ei lõpetanud menetlust hagist loobumise tõttu. Kohtud on ekslikult leidnud, et hagi tagastamisega ei ole kostja õiguskindlus tagatud. Kohtud on jätnud tähelepanuta, et kokkuleppega loobus Actual oma nõuetest kostja vastu. Samuti on üürisuhte vaidlustamise tähtajast möödas enam kui aasta. Ei saa nõustuda kohtutega, et kokkuleppele vaatamata oleks Actual pidanud maksma täiendavalt riigilõivu 1000 eurot õiguskindluse tagamiseks ning õigusrahu saavutamiseks. Ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, jättes käsitlemata hageja väited nõude loovutamise kohta.
9.Kostja vaidles kassatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ning § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
11.Kassatsiooniastmes vaidlevad pooled selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt kokkuleppe p 9.1 kohaselt hüvitise 15 000 eurot ning leppetrahvi 5000 eurot tasumist. Hageja tugineb sellele, et
Actual (esialgne nõude omanik) on kokkuleppe p-st 7 tulenevat kohustust täitnud (s.o loobunud tsiviilasjas nr 2-15-7518 kostja vastu esitatud hagist) ning kohus on tsiviilasja nr 2-15-7518 menetluse lõpetanud.
12.Maa- ja ringkonnakohtu keskne argument hagi rahuldamata jätmisel on see, et hagejale kokkuleppest tuleneva nõude loovutanud Actuali hagis kostja vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja üüritud asjale tehtud parenduste eest 46 265 euro hüvitise saamiseks ei võtnud kohus vastu hagist loobumist ega lõpetanud seetõttu menetlust. Kohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ja üürnik ei esitanud selle peale määruskaebust. Lepingu p 10 kohaselt ei ole seega kostjal kohustust maksta hagejale 15 000 eurot hüvitist ja 5000 eurot leppetrahvi, sest kohus ei lõpetanud menetlust hagist loobumise tõttu. Seega ei ole välistatud, et hageja saab sama nõudega uuesti kohtusse pöörduda. Kohtute arvates seisnes kostja selgituse (vt maakohtu otsuse p 10) kohaselt kostja huvi nimelt selles, et välistada samade nõuetega kohtusse pöördumise võimalus TsMS § 432 alusel.
13.Kolleegium leiab, et kohtud on jätnud käsitlemata kokkuleppe kui terviku ning pole tegelenud selle eesmärgiga. Kohtud on keskendunud kokkuleppe p-dele 7 ja 10, arvestamata lepingu olemust (VÕS § 578), eesmärki ning selle kõiki teisi tingimusi. Kokkulepet tervikuna vaadeldes saab selle eesmärk olla vähemalt teksti järgi muuta õiguslikult vaieldav õigussuhe vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel (kokkuleppe p 4), lõpetada kokkuleppel üürileping ning leppida kokku, et pooltel ei ole üürilepingu lõpetamisega seotud vastastikuseid nõudeid (kokkuleppe p 6). Kokkuleppe p-s 7 sisalduvad nõuded, millele peab vastama üürniku kohtule esitatav hagist loobumise avaldus, ja p 10 kohaselt ei ole üürileandjal kohustust maksta üürnikule 15 000 eurot hüvitist ning üürileandja ei ole kohustatud loobuma oma nõuetest üürniku vastu, kui üürnik rikub lepingu p-s 7 võetud kohustust või kui kohus ei kinnita hagist loobumist p-s 7 toodud tingimustel. Ringkonnakohus tuvastas, et Actuali 18. juunil 2015 maakohtule esitatud avaldus vastas kõikidele kokkuleppe p-s 7 sätestatud tingimustele, kuid Actuali tegevusetus (menetlusse võtmisest keeldumise määruse vaidlustamata jätmine ning hagiavalduses esinenud puuduste kõrvaldamata jätmine) viis olukorrani, kus kohus ei võtnud hagist loobumist vastu.
14.Kui VÕS § 578 lg 2 loob vaid eelduse, et lepingupooled on oma senistest nõuetest loobunud, siis praegusel juhul on hindamata mh lepingu p-s 6 kokku lepitud võlasuhte lõpetamine ja üürniku lepingu p-s 7.2 sisalduv kinnitus, et üürilepingust tulenevad nõuded üürileandja vastu puuduvad. Seega võivad üürniku üürilepingust tulenevad nõuded olla lõppenud VÕS § 186 p 4 ja VÕS § 207 lg 1 alusel. Sellega võib olla saavutatud ka üürileandja jaoks peamine eesmärk, lõpetada üürisuhe ja välistada sellest tulenenud üürniku nõuded. Kui üürnikul säilib ainult menetluslik võimalus pöörduda kohtusse nõuetega, millest ta on kokkuleppes loobunud, siis see ei võiks takistada teda maksma panemast nõuet, mille ta omandas kokkuleppega.
15.Kokkuleppe ja praeguse ringkonnakohtu otsuse jõustumise tagajärjel oleks võinud tekkida olukord, kus üürnikul puuduvad üürilepingust tulenevad mistahes nõuded kostjast üürileandja vastu ning üürnikul puudus ja hagejal puudub ka lepingust tulenev 15 000 euro suurune hüvitise nõue.
Iseenesest pole küll välistatud üürniku võimalus alustada kohtumenetlust üürilepingu alusel, kuid seda nõuetega, mis võivad loobumise tõttu olla lõppenud. Küll aga säilivad lepingu p 10 kohaselt kostjast üürileandja üürilepingust tulenevad nõuded üürniku vastu. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohtud oleks pidanud vähemalt käsitlema lepingut tervikuna ja kaaluma ka VÕS § 6 lg 2 kohaldamist. Lepingu kui terviku käsitlemise vajadus tulenes ka hageja apellatsioonkaebusest. Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamise küsimus, mida Riigikohtu praktika kohaselt saavad kõik kohtud teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt Riigikohtu 22. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-15, p 13).
16.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et kohtud jätsid hindamata, kas hageja esitatud asjaoludel võib kostja tuginemine kokkuleppe p-le 10 olla vastuolus hea usu põhimõttega. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus seda hindama, andes menetlusosalistele võimaluse avaldada selles küsimuses oma seisukoht. Seejuures tuleb ringkonnakohtul käsitleda kokkulepet tervikuna ning arvestada selle olemust ning eesmärki.
17.Menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ja määratakse TsMS § 174 lg 6 alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel.
18.Hageja kassatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kautsjon. Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Henn Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.