2-20-682/8 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Asjaolud ja avaldus Viru Maakohtule on esitatud Narva linna avaldus G A pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja võlgniku pärija. Pärandvara inventuuri viis läbi Narva kohtutäitur Andrei Krek. Pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 23.01.2020 määrusega on G A pärandvara ajutiseks halduriks nimetatud Robert Sprengk. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega ning kuulanud ära ajutise halduri, leiab, et G A pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt oli võlgnikul arvelduskonto XXX Swedbank AS-is, mille jääk on 308.40 eurot. Võlgnikul oli pensionikonto nr XXX, mille jääk on 0.00 eurot. Võlgniku suhtes toimus 1 täitemenetlus. Võlgnikul puudub kinnisvara ning registreerimisele kuuluv vallasvara, sh sõidukid, laevad jms. Puudub informatsioon sularaha osas. Muu vara olemasolu, millel oleks väärtus ja mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada, ajutine haldur tuvastanud ei ole. Muu vara puudumist kinnitab ka avaldaja ja pärandvara inventuur. Võlgnik oli abielus S A aga perioodil 07.07.1981 - 22.08.1985, M K perioodil 20.11.1985 22.12.1987 ning T S perioodil 13.09.1989 - 24.01.1990. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud avalike registrite baasil, et nimetatud isikute nimel oleks vara, mis võib kuuluda abikaasade ühisvarasse. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku varaks seega pangaarvel olevad rahalised vahendid summas 308.40 eurot. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 1 228.00 euro ulatuses. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad seega varasid ca 919.00 euro võrra. Pärandvara arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud pärandvarasse kuuluvate kohustuste maht. Surma tõttu võlgnik kohustusi ei tasunud. Võlgniku pärandavara on vastu võtnud Narva linn, kes esitas kohtule pankrotiavalduse ning samuti tunnistab võlgniku maksejõuetust, seega tuleb ajutise halduri hinnangul võlgniku püsivat maksejõuetust eeldada. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 kohaselt. Ajutine haldur ei ole kuriteo tunnustega tegusid tuvastanud. Asjas kogutud materjalidest nähtub seega, et võlgniku pärandvara ei kata tema kohustusi, mistõttu on pärandvara suhtes kujunenud välja pankrotiseis. Võlgnik on maksejõuetu, võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 108 lg 2 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud.

PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Kohus lõpetab seega võlgniku pärandvara pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 360.00 eurot (lisandub käibemaks 72.00 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud ning vastavuses halduri tehtud töö mahu ja keerukusega. Kohus mõistab ajutise halduri tasu pärandvara arvelt. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397.00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Haldur on palunud ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 124.80 (sh käibemaks 20.80 eurot) määrata hüvitamisele riigi vahenditest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pärandvara on summas 308.40 eurot, on halduri taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Riigi vahenditest kuuluvad seega hüvitamisele ajutise halduri tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 124.80 (sh käibemaks 20.80 eurot). Ülejäänud osas tuleb ajutise halduri tasu pärandvara arvelt välja mõista.