2-19-8516/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja menetluse käik 04.06.2019 esitas hageja Intrum Debt Finance AG Viru Maakohtule hagi P S vastu võlgnevuse nõudes ja 06.08.2019 hagiavalduse täienduse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Krediidipank Finants AS ja P S 14.09.2017 sihtlaenulepingu nr L3701044621, millega laenuandja andis laenusaajale laenu summas 1233 eurot osamaksega 33,71 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Lisaks sõlmisid Krediidipank Finants AS ja P S 01.06.2017 sihtlaenulepingu nr L3700952921, millega laenuandja andis laenusaajale laenu summas 1385 eurot osamaksega 37,51 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. 31.01.2017 sõlmisid Krediidipank Finants AS ja P S sihtlaenulepingu nr L3700840664, millega laenuandja andis laenusaajale laenu summas 2430 eurot osamaksega 59,18 eurot kuus 60 kuuks intressimääraga 14,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 48,60 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. 01.07.2016 sõlmisid Krediidipank Finants AS ja P S sihtlaenulepingu nr L3700667685, millega laenuandja andis laenusaajale laenu summas 1000 eurot osamaksega 27,71 eurot kuus 60 kuuks

intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. 19.10.2015 sõlmisid Krediidipank Finants AS ja P S sihtlaenulepingu nr L3700430430, millega laenuandja andis laenusaajale laenu summas 1905 eurot osamaksega 71,75 eurot kuus 36 kuuks intressimääraga 19,90 % aastas. Lepingutasuks leppisid poole kokku 38,10 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot. Paraku laenusaaja ei täitnud lepingutest tulenevaid maksekohustusi korrektselt, mistõttu saatis hageja laenusaajale 29.05.2018 lepingute ülesütlemise hoiatuse. Hoiatuses oli märgitud, et võlgnevuse tasumata jätmisel on hagejal õigus lepingud üles öelda ja õigus lepingutest tulenevad nõuded võõrandada kolmandatele osapooltele. Lisaks selgitas laenuandja, et lepingute ülesütlemisega muutuvad sisse nõutavaks kogu lepingust tulenev summa ning lisanduvad sissenõudmiskulud. Kostja nimetatud võlgnevust ei tasunud, mistõttu ütles hageja 28.06.2018 lepingud üles. Lepingute ülesütlemine tõi kaasa ka kogu krediidisumma viivitamatu tagastamise kohustuse. Seega lepingute lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 5841,22 eurot, sh: - tagastamata põhivõlgnevus 5506,18 eurot, sh sihtlaenulepingust nr L3701044621 põhivõlgnevus 1171,88 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700952921 põhivõlgnevus 1247,95 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700840664 põhivõlgnevus 2024,70 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700667685 põhivõlgnevus 790,02 eurot ja sihtlaenulepingust nr L3700430430 põhivõlgnevus 271,63 eurot. - tagastamata intress 263,18 eurot, sh sihtlaenulepingust nr L3701044621 76,32 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700952921 81,10 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700840664 54,79 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700667685 50,97 eurot ja sihtlaenulepingust nr L3700430430 0 eurot. - haldustasu 13,50 eurot, sh sihtlaenulepingust nr L3701044621 3,60 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700952921 3,60 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700840664 2,70 eurot; sihtlaenulepingust nr L3700667685 3,60 eurot ja sihtlaenulepingust nr L3700430430 0 eurot. - meeldetuletuskirjade tasu 55 eurot, sh sihtlaenulepingust nr L3701044621 15 eurot (19.03.2018, 02.04.2018, 03.05.2018, 19.05.2018, 02.06.2018 ja 19.06.2018); sihtlaenulepingust nr L3700952921 15 eurot (24.03.2018, 07.04.2018, 08.05.2018, 24.05.2018, 07.06.2018 ja 24.06.2018); sihtlaenulepingust nr L3700840664 10 eurot (19.03.2018, 03.05.2018, 19.05.2018, 02.06.2018, 19.06.2018); sihtlaenulepingust nr L3700667685 15 eurot (19.03.2018, 02.04.2018, 19.05.2018, 02.06.2018 ja 19.06.2018) ja sihtlaenulepingust nr L3700430430 0 eurot. Hageja selgitab, et vastavalt AS Krediidipank Finants (registrikood 12546980) ja Coop Finants AS (registrikood 12087992) vahel sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingule anti kõik AS-ga Krediidipank Finants seotud asjad, õigused, kohustused ja menetlused üle Coop Finants AS-le. Sellest tulenevalt on alates 02.10.2017 AS Krediidipank Finants asemel kehtivates menetlustes võlausaldajaks Coop Finants AS. AS Coop Finants on 28.06.2018 nõuete loovutamise lepinguga loovutanud antud nõude koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance AG-le. Intrum Justitia Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS. Teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 06.07.2018. Seega on hagejaks Intrum Debt Finance AG. Enne hagiga kohtusse pöördumist saatis Intrum Estonia AS sissenõudmisosakond kostjale kohtuväliseid nõudeid kohustuse täitmiseks, kuid kostja võlgnevust siiski ei tasunud. Tulenevalt eeltoodust on hageja sunnitud pöörduma nõudega kohtusse. Kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest on nõudele lisandunud sissenõudekulu 50 eurot iga lepingu eest, seega kokku 250 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Peale lepingu kehtivust on kostjale saadetud Intrum Estonia AS poolt meeldetuletuskirjad 16.07.2018, 27.07.2018, 09.08.2018 ja 23.08.2018. Hageja on viiest erinevast lepingust tuleneva võlgnevuse kohta saatnud kostjale sissenõudmise käigus kokku 9 kirja. Hageja on seisukohal, et vaatamata asjaolule, et üks kiri sisaldab endas viidet viiele erinevast lepingust tulenevale võlgnevusele, võib kostjale saadetud 9-st kirjast lugeda ühe lepingu

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Seoses ettevõtte üleandmise lepinguga on alates 02.10.2017 kõik AS Krediidipank Finants kehtivates menetlustes uueks võlausaldajaks Coop Finants AS. Hageja on esitanud AS Coop Finants teatise kostja nõuete loovutamise kohta hagejale. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja endise AS Krediidipank Finants vahel 19.10.2015 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700430430, 01.07.2016 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700667685, 31.01.2017 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700840664, 01.06.2017 sõlmitud sihtlaenulepingust nr L3700952921 ja 14.09.2017 sõlmitud sihtlaenulepingust nr. L3701044621, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele tasumata põhivõlgnevus kokku summas 5506,18 eurot, tasumata intress summas 263,18 eurot ja haldustasu 13,50 eurot. VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 06.08.2019 menetlusdokumendis märkinud, et loobub lepingu kehtivuse ajal arvestatud viivisest kokku summas 3,36 eurot (tlk 84). Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgsed viivised alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevas 29.06.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 04.06.2019 summas 929,11 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise kuni otsuse tegemiseni. Viivis perioodil 05.06.2019 kuni 20.02.2020 (k.a) 261 päeva eest määras 19,9% aastas põhinõuetelt kokku summas 3481,48 eurolt (1171,88+1247,95+790,02+271,63) moodustab 495,15 eurot ning määras 14,9% aastas põhinõudelt 2024,70 eurolt moodustab 215,61 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 20.02.2020 seisuga kokku 1639,87 eurot (929,11 eurot + 495,15 eurot + 215,61 eurot). Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist määraga 19,9% aastas põhinõuetelt: 1171,88 eurolt, 1247,95 eurolt, 790,02 eurolt ja 271,63 eurolt ehk kokku 3481,48 eurolt ning määraga 14,9% aastas põhinõudelt 2024,70 eurolt. Kohus rahuldab hageja taotluse edasiulatuv

viivis väljamõistmiseks. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust. Hageja palub kostjalt välja mõista meeldetuletuskirjade eest lepingute ülesütlemise seisuga 55 eurot ning kohtuvälise sissenõudmise läbiviimise eest sissenõudekulu 50 eurot iga lepingu eest, seega kokku 250 eurot kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3. Hageja on lisanud väljavõtte lepingu kehtivuse ajal kostjale saadetud SMS-ide kohta ja 9 meeldetuletuskirja, mis on saadetud kostjale peale lepingu lõppemist. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Sama lõike punkti 2 kohaselt juhul kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot, on hüvitist kogusummaks kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Sama lõike punkti 3 kohaselt juhul kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro, on hüvitise kogusummaks kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Vaatamata asjaolule, et hagiavalduse terviktekstis nimetatud lepingu kehtivuse ajal nelja lepingu kohta edastatud meeldetuletuskirjade kuupäevad ei ühti tegelike saadetud meeldetuletus SMS-de kuupäevadega, leiab kohus, et põhjendatud on hageja nõue lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuste eest sissenõudmiskulu summas 55 eurot. Kostjale on saadetud kokku 22 meeldetuletust, sh igale tasulisele meeldetuletusele eelneb tasuta meeldetuletus. Peale lepingu lõppemist on hageja saatnud kostjale 9 meeldetuletuskirja. Hageja märgib, et vaatamata asjaolule, et üks kiri sisaldab endas viidet viiele erinevast lepingust tulenevale võlgnevusele, võib kostjale saadetud 9-st kirjast lugeda ühe lepingu kohta saadetuks 2 kirja. Seega leiab hageja, et hagiavalduses nõutud sisenõudekulu summa iga lepingu kohta eraldi on õigustatud. Kohus möönab, et VÕS § 1132 lg 2 võimaldab sissenõudmiskulude nõuet esitada iga lepingu kohta, kuid arvestada tuleb ka nõude suurusega ehk juhul kui ühe lepingu puhul jääb nõue alla 500 euro, on selle lepingu kahe meeldetuletuskirja eest õigus nõuda sissenõudmiskulusid 20 eurot (15+5). Ühe lepingu puhul on nõue vahemikus 500 – 1000 eurot, mille kohta saadetud kahe kirja eest on õigus nõuda sissenõudmiskulusid 25 eurot (20 +5). Kolme lepingu puhul on nõue üle 1000 euro, mistõttu on 5 kirja eest õigus nõuda sissenõudmiskulusid kokku 85 eurot (2x (25+5) + 25). Seega on peale lepingu lõpetamist põhjendatud sissenõudmiskulud 9 meeldetuletuskirja eest kokku summas 130 eurot. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude summas 120 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 7016,97 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 120 eurot ehk ligikaudu 1,7% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 500 eurot, mis on riigilõivu seaduses ette nähtud määr tulenevalt hagi hinnast. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõiv tuleb hagejale kostja poolt hüvitada kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt seadusjärgse viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik