Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu avaldus E. L.i (L.) vastu võlgnevuse 588,54 euro nõudes.
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Kohtuistungi toimumise aeg
09.09.2019 ja 20.01.2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu (registrikood 80402391, asukoht: Uus 6, 43124 Kiviõli) Avaldaja esindaja: Maksim Fedotov (volikirja alusel, e-post: xxx) Puudutatud isik: E. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx xxx) Puudutatud isiku esindaja: Jaan Nurk (volikirja alusel, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu avaldus E. L.i (L.) vastu võlgnevuse 588,54 euro nõudes osaliselt, vastavalt kohtu poolt tehtud arvestusele.
2.Välja mõista E. L.ilt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu kasuks korteriomandi nr xx, asukohaga Uus tn 6, Kiviõli, hooldustasu põhivõlgnevus perioodi 01.01.2017-16.05.2018 eest summas 554 (viissada viiskümmend neli) eurot 94 senti.
3.Jätta avaldaja menetluskulud nende põhjendatud ulatuses E. L.i kanda ja välja mõista E. L.ilt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu kasuks menetluskulud 320 (kakssada seitsekümmend) eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 270 eurot. Rahuldamata osas jäävad avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda.
4.Välja mõista E. L.ilt Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu kasuks viivis
menetluskuludelt (320 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Menetluskulude (riigilõivu) summas 75 eurot osas võib avaldaja esitada kohtule taotluse riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 1.
6.Jätta puudutatud isiku E. L.i menetluskulud tema enda kanda.
7.Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 50 eurot.
AVALDAJA NÕUE JA ASJA EDASINE KÄIK
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 KÜ esitas 16.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 638.54 euro saamiseks. Kohus tegi 03.12.2018 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 17.12.2018 nõudele vastuväite kogu nõude ulatuses. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 04.01.2019. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 07.01.2019.a määrusega andis kohus hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esindaja esitas 21.01.2019 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse 588,54 euro nõudes. Koos hagiga esitas hageja taotluse asja arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. 22.01.2019 edastati tsiviilasi arutamiseks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale.
3.23.01.2019. a määrusega anti hagejale tähtaeg nõude täpsustamiseks. Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu esitas 28.01.2019 kohtule hagi haginõude täpsustuse. Hagiavalduse täpsustuse kohaselt on kostja KÜ Uus 6 Kiviõli liige ja korteri aadressil Uus tn 6-xx, Kiviõli endine omanik. Kostja oli korteriomandi aadressil Uus tn 6-xx, Kiviõli omanik ajavahemikul 29.12.2005–17.05.2018.a. 17.05.2018 E. L. loobus omandist Eesti Vabariigi kasuks. Korteriühistu liikmena oli ta kohustatud igakuiselt tasuma temale osutatud kommunaalteenuste eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Kostja võlgnevus KÜ Uus 6 Kiviõli ees koosneb korteriühistu tegevusega seotud kuludest majahaldamise tasu. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust ajavahemikul 01.01.2017- 16.05.2018. Kostja põhivõlgnevus KÜ-le Uus 6 Kiviõli 16.05.2018 seisuga moodustab 588,54 eurot. Vastavalt kohtule esitatud KÜ Uus 6 Kiviõli raamatupidamise dokumentidega, arvestati kostjale 2017.a. oktoobrini koos põhivõlaga ka viiviseid. Kuid 26.10.2017.a KÜ Uus 6 Kiviõli üldkoosolekul vastuvõetud otsusega otsustati tervel real majas olevatel võlgnikel viivised maha arvata. Nende seas oli ka kostja. Üldkoosolekul otsustati võlgnikul maha kanda võlg suuruses 307,41 eurot. Alates 01.10.2017 hageja ei arvesta võlgnikule viiviseid temal olevale võlasummale. Kostja on pika aja vältel jätnud maksmata temale esitatud arved. Hageja palub kostjalt välja mõista ainult majahaldamise tasu põhivõlgnevus kogusummas 588,54 eurot (so 1 kuu makse moodustab 33,60 eurot, arvestusest 0,70 eurot 1m2, eluruumi pindala 48 m2, 0,70x48=33,60). Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda, mõistes kostjalt välja menetluskulud ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hageja esindaja esitas 28.01.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad
hageja menetluskulud kokku 325 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 200 eurot.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
4.E. L.i esindaja esitas 11.02.2019 vastuse, milles nõuet ei tunnistanud alljärgnevatel põhjendustel: • Kuigi korter kuulus alates 29.12.2005 kostjale, kasutas ta korterit elamiseks vaid 3 kuud. Peale seda andis ta suulise kokkuleppe alusel korteri üürile. • 2013.a. soovis kostja korterit võõrandada, korter oli müügis kohtutäiturite vahendusel enampakkumise korras, korterit müüa ei õnnestunud. • Samal aastal pöördus tema poole naaberkorteris elav V. I., kes soovis et E. L. korterit ei müüks, kuna tal on nimetatud korteriga omad mõtted ja ettepanekud. V. I. soovis, et kostja annaks talle korteri võtmed, mida kostja ka heauskselt tegi. Võtmete üleandmise hetkest 2013.a. jäi korter V. I.i kasutusse. • 2016.a juunis asutati KÜ Uus 6 Kiviõli, mille esimeheks valiti V. I.. E. L. nimetatud KÜ asutamise koosolekul ei osalenud, kuna teda ei teavitatud sellest. Seega ei olnud ta teadlik, millised otsused seal vastu võeti, kaasaarvatud majahaldamistasu suurus. Talle ei edastatud nõuetekohast teavet või märgukirja korteriühistu asutamiskoosolekul osalemiseks, ka ei teavitatud teda volikirja vormistamise võimalusest volitatavale tema nimel vastu võtma otsuseid vastavalt koosoleku päevakorrale. • Korteriühistu Uus 6 Kiviõli väidetaval valitsejal oli E. L.i telefoni nr. teada, mille vahendusel oleks saanud teatada KÜ asutamiskoosoleku toimumisest ja päevakorrast. Samuti on teatavaks saanud, et E. L.i nimel olevat korteriomandit Uus 6-xx Kiviõli kasutati mitmete aastate vältel kolmandate isikute poolt, KÜ Uus 6 Kiviõli esimehe (valitseja) teadmisel ja osalusel. • 2016.a aastal pöördus E. L. V. I.i poole nõudega tagastada talle korteri võtmed. Korteri võtmeid aga kostjale ei antud põhjendusega, et need asuvad tema suvekodus. • Kuna kostja korter oli hageja seadusliku esindaja V. I.i käsutuses alates 2013.a kuni 17.05.2018.a., siis oleks olnud õiguspärane ja mõistlik, et V. I. oleks tasunud ka selle perioodi eest majahaldamistasu. Hageja ei esitanud ka igakuuliselt majahaldamistasu arveid, mistõttu kostjal puudus alus nimetatud majahaldamistasu maksmiseks. • Alates 01.01.2016 ei ole E. L. elanike registri andmete kohaselt faktiliselt elanud, ega kasutanud korterit Uus 6-xx Kiviõli, seega ei ole tal faktilist puutumust nimetatud korteriga. Seega ei saa tal olla kohustusi KÜ Uus 6 Kiviõli ees. • Notariaalse loobumise avalduse põhjal ei ole alates 17.05.2018 korter Uus 6-xx, Kiviõli E. L.i omandis, korteriomand on loovutatud Eesti Vabariigile.
ASJA EDASINE KÄIK
5.09.09.2019 kohtuistungile kostja ja tema esindaja ei ilmunud. Kohtuistungil teatas kohus, et lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses ja andis tähtaja lõplike seisukohtade ja menetluskulude esitamiseks kuni 23.09.2019, vastaspoole seisukohtadele ja menetluskuludele saab vastuväiteid esitada kuni 27.09.2019. Kohus teatas, et teeb kohtuotsuse avalikult teatavaks 08.10.2019.
6.Kostja esindaja esitas 27.09.2019 kohtule seisukoha, milles märkis, et seoses esindaja haigestumisega oleks tulnud 09.09.2019 kohtuistung edasi lükata ja määrata uus istungi aeg; hageja ei ole TsMS § 410 alusel esitanud taotlust tagaseljaotsuse tegemiseks, asja sisuliseks lahendamiseks või asja arutamise edasilükkamiseks. Koos seisukohaga esitas kostja alljärgnevad taotlused: tühistada kirjaliku menetluse
määramine, taastada menetlus ja arutada asja kohtuistungil; kutsuda kohtuistungile hageja seaduslik esindaja V. I.; kuulata üle tunnistajana R. T.
7.08.10.2019 määrusega kohus tühistas kirjaliku menetluse tsiviilasjas nr 2-18-129485, Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 6 korteriühistu hagis E. L.`i vastu võlgnevuse 588,54 euro nõudes ja määras asjas kohtuistungi 18.11.2019 kell 11.30.
8.E. L.i esindaja esitas 14.11.2019 taotluse 19.11.2019 määratud kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna tunnistaja ja ka E. L. ei saa kohtuistungile ilmuda. Ilma nende osavõtuta ei ole kohtuistungi pidamine mõeldav.
KOHTUISTUNG
9.20.01.2020 kohtuistungil jäi korteriühistu esindaja esitatud nõude juurde. Esindaja leiab, et kohtuistungi edasilükkamine ei ole põhjendatud. Esindaja märgib, et osutas oma teenuseid Kiviõli linnas tegutsenud Kinnisvarahooldus OÜ-le, see korter ja maja on talle tuttavad. Selles korteris käis palju isikuid, kes tarvitasid alkoholi, tihti olid probleemid, sageli kutsuti politsei, olid kaklused, naabrid ei olnud selle korteriga rahul. E. L. ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud. E. L.i esindaja esitas 17.01.2020 taotluse, milles märkis, et „Esindajale sai teatavaks, et tunnistaja R. T.il tööülesannetega seoses puudub tal võimalus siiski kohtusse 20.01.20120 ilmuda. /-----/ Kostja esindaja on asunud seisukohale, et nimetatud kohtuasja arutamine tunnistaja osavõtuta ei ole mõeldav ja ei anna väidetavalt oodatud tulemusi. Esindaja taotleb kohtuistungi edasilükkamist või kohtu asja lõpetamist. Kui kohus siiski otsustab lahendada asja kirjalikus menetluses, palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. /----/ Samuti on esindaja esitanud kohtule veenvad kirjalikud seisukohad seoses hageja seadusliku esindaja korteromandi kasutamisega kasutuseelist. Hageja seaduslik esindaja on käitunud kostjaga igati pahauskselt ja ebaausalt, mistõttu on kostja esindaja asunud seisukohaga, et hagi lahendada kirjalikus menetluses jätta hagi rahuldamata või asja arutamine edasi lükata. Lõpptulemusena jätab kostja esindaja asja kohtu otsustada.“ Korteriühistu seadusliku esindaja V. I.i ütluste kohaselt ei ole E. L. andnud talle kasutada oma korterit, samuti ei ole antud talle korteri võtmeid. Ei olnud juttu, et ta aitab korterit müüa. Ei ühistu esimehena ega isiklikult ei ole ta seda korterit kasutanud. E. L. seal korteris ei ela, see on ära kingitud Eesti Vabariigile. Kui E. L. korteris elas, käis seal palju isikuid. Kohus andis tähtaja täiendava menetluskulude nimekirjade esitamiseks 27.01.2020 ja teatas, et kohtulahend tehakse teatavaks 20.02.2020. Kohus selgitas, et ta lahendab asja hagita menetluses.
10.Hageja esindaja esitas 20.01.2020 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad hageja menetluskulud kokku 625 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 500 eurot.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kuigi kohus menetles maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud nõuet ja kohtule esitatud hagi hagimenetluse sätete kohaselt, peab kohus vajalikuks/põhjendatuks teha lõpplahend kooskõlas TsMS § 613 lg 1 p 1 sätetega, so hagita menetluse sätete kohaselt.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. menetlemisele korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustus (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Oma olemuselt kuulub korteriühistu võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj). Vale menetlusliik ei ole selline menetlusnormi rikkumine, mis annaks aluse ainuüksi sel põhjusel kohtulahendi tühistada (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-42-10 p 20, 3-2-1-101-13 p 14). Seega asjaolu, et kohus kuni lahendi tegemiseni menetles nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, kuid teeb lahendi hagita menetluse sätete alusel, ei anna alust tehtava lahendi tühistamiseks.
12.Asja materjalide kohaselt esitas avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu, milles palus puudutatud isikult kui korteriomanikult välja mõista korteriomandi asukohaga: Uus-6-xx Kiviõli, majahaldamise tasu põhivõlgnevus perioodi eest 01.01.2016.a kuni 16.05.2018.a summas 588,54 eurot. Avaldaja väite kohaselt ei ole puudutatud isik tasunud perioodil 01.01.2016-16.05.2018 talle esitatud arvete alusel korteriomandi Uus 6-xx, Kiviõli eest majandamiskulusid.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
14.Puudutatud isik kohtule esitatud vastustes nõudega ei nõustunud. Puudutatud isiku väitel ta vaidlusaluses korteris ei elanud, ta elas seal 2005. aastal ca 3 kuud, seejärel andis korteri üürile. 2013. aastal tahtis korterit müüa, kuid see ei õnnestunud. 2013. aastal palus temalt korterit kasutamiseks naaber V. I., kes on praegu ka korteriühistu esimees. Ta nõustus sellega ja andis korteri võtmed V. I.ile. 2016. aastal palus võtmeid tagasi, kuid võtmeid tagasi ei saanud. Alates 17.05.2018 ei ole E. L. enam korteri omanik, kuna ta loovutas korteri Eesti Vabariigile. Seega on avaldaja ja tema esindaja seisukohal, et korteriga ajavahemikul 01.01.2017-16.05.2018 seotud kulud peab kandma avaldaja esindaja V. I., kuna korteri asukohaga Uus 6-xx, Kiviõli, võtmed olid tema käes ja korter oli tema kasutuses. Puudutatud isik märkis ka oma 12.02.2018 vastuses, et temale ei ole teatatud asutamiskoosolekust ega ka volikirja edastamise õigusest, kuigi tema sidevahendite andmed olid avaldajal olemas. Seega ei olnud ta teadlik korteriühistu asutamisest. Puudutatud isik ei ole kohtule oma väidete kinnitamiseks mingeid tõendeid esitanud. Kohtuistungitele ei ole ei puudutatud isik ega tema esindaja ilmunud, samuti ei ole kohtuistungitele ilmunud puudutatud isiku poolt taotletud tunnistaja R. T. V. I. andis 20.01.2020 kohtuistungil selgitusi, et tema käes ei ole nimetatud korteri võtmeid olnud ja ta ei ole ei isiklikult ega ühistu esimehena seda korterit kasutanud.
15.Avalduse kohaselt kuulus kuni 17.05.2018 puudutatud isikule korteriomand asukohaga
Uus 6-xx, Kiviõli (registriosa nr xxxxxxx). Puudutatud isik on jätnud perioodil 01.01.2017 – 16.05.2018 tasumata majahaldamise tasu summas 588,54 eurot (0,70 eurot 1 m2 kohta, so 0,70x48 m2 =33,60 eurot kuus, saldoteatise kohaselt 17 kuud x 33,60 /perioodi 01.01.201730.04.2018 eest/ = 571,20 eurot ja 17,34 eurot perioodi 01.05.2018-16.05.2018 eest, kokku 588,54 eurot). Viiviseid ei ole avaldaja arvestanud.
16.Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik /kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.
17.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud korteriühistu Põhikirja, puudutatud isikule saadetud arved, saldoteatise puudutatud isiku võlgnevuse kohta perioodil 01.01.201716.05.2018, väljavõtte korteriühistu 13.05.2016 üldkoosoleku protokollist, millega kehtestati sihtkapitali määraks 0,70 eurot 1 m2 kohta. Põhikirja p. 4.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Punkti 4.2.6.6. kohaselt määratakse halduskulud kindlaks vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt arveid, mida ei ole tasutud. Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista majahaldamise tasu võlgnevuse kogusummas 588,54 eurot. Puudutatud isik võlgnevusega ei nõustunud, leides, et kuna ta korteris ei elanud ja korterit ei kasutanud, siis puudub tal ka tasumise kohustus, seda enam, et alates 01.01.2016 ei ole ta ka sellele aadressile sisse kirjutatud. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt on tasumise kohustus V. I.il, kes korterit kasutas.
18.Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et kuna ta selles korteris ei elanud, siis puudub tal kulude kandmise/tasumise kohustus. Puudutatud isik oli korteriomandi Uus 6-xx, Kiviõli omanik ning selles tulenevalt oli tal ka täies ulatuses kulude kandmise kohustus. Sissekirjutuse olemasolu või puudumine ei ole määrav kulude kandmisel, määravaks on omandiõigus. Ei ole asjakohane puudutatud isiku väide, et ta ei teadnud korteriühistu asutamisest, kuna ta on isiklikult allkirjastanud 13.05.2016 üldkoosolekul vastuvõetud Põhikirja (kuna kohus lahendab käesoleva vaidluse hagita menetluses, siis kohus teostas päringu TsMS § 477 lg 7 alusel). Seega oli puudutatud isik teadlik asutamiskoosolekust ja seal vastuvõetud otsustest. Mis puudutab E. L.i väiteid, et talle ei ole esitatud arveid, siis korteriomaniku ja korteriühistu liikmena oli tal endal võimalus/kohustus arvete osas huvi tunda, see ei vabasta arvete tasumise kohustusest. Puudutatud isiku väited, et korterit kasutas tema naaber V. I. ning korteri võtmed olid tema käes, ei ole antud menetluses millegagi tõendatud. Kohus selgitab, et kui tõepoolest oli puudutatud isikule kuulunud korter V. I.i kasutuses ning kui poolte vahel oli kokkulepe kulude kandmise osas, siis on puudutatud isikul pärast kohustuse täitmist avaldaja ees õigus pöörduda hagiga regressi korras V. I.i vastu võlgnevuse nõudes (lisades hagile kõik nõude aluseks olevad dokumentaalsed tõendid).
19.Kohus, tutvudes kohtule esitatud arvetega ja saldoaruandega perioodi 01.01.20176
16.05.2018 eest tuvastas, et korteriühistu on saldoaruandes eksinud numbrite järjestusega (nrle 10 järgneb koheselt 12, so puudu on number 11), millest tulenevalt on avaldaja saanud kuude üldarvuks 18 kuud, kuid tegelikkuses on võlgnevuse perioodiks 17 kuud, nendest 16 kuu hooldustasu moodustab 33,60 eurot, kokku 537,60 eurot ja 2018.a. maikuu tasu poole kuu eest moodustab 17,34 eurot, kokku 554,94 eurot, mitte 588,54 eurot, nagu avaldaja poolt on arvestatud. Kohus leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt, so vastavalt kohtu poolt teostatud võlgnevuse arvestusele.
20.Lähtudes eeltoodust on puudutatud isik kohustatud tasuma korteriühistule sihtotstarbeliste maksete (majahaldamise tasu) võlgnevuse perioodi 01.01.2017.a kuni 16.05.2018.a eest summas 554,94 eurot. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
22.Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse osaliselt ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et eeltoodu tõttu on õiglane jätta menetluskulud nende põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
23.Avaldaja palub välja mõista menetluskulud 625 eurot, sh tasutud riigilõiv 125 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 50 eurot ja kohtumenetlusega seotud õigusabikulud 450 eurot (4,5 tundi x 100 eurot) ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud kokku riigilõivu 125 eurot. Kohus jätab puudutatud isiku kanda riigilõivu, mida avaldajal tuli avalduse esitamisel tasuda, so 50 eurot. Avaldajal on õigus esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks.
24.TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lähtudes eeltoodust analüüsib kohus järgnevalt avaldaja esindaja poolt kohtule esitatud menetluskulusid ning ajakulu, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Avaldaja poolt esitatud andmed (arveid ei ole avaldaja esitanud): • Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine - ajakulu 30 minutit, tasumisele kuulub 50 eurot (maksumusega 100 eurot tund). Kohus ei pea antud ajakulu õigustatuks, kuna TsMS § 4842 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
Seega rahuldab kohus maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot. • Hagiavalduse koostamine – ajakulu kokku 1 tund 30 minutit, tasumisele kuulub 150 eurot. Kohus on seisukohal, et nn masshagides ehk trafaretses hagides, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tunni. Seega peab kohus põhjendatuks ajakuluks 1 tunni, maksumusega 100 eurot. • Ettevalmistus 09.09.2019 kohtuistungiks - ajakulu 30minutit, tasumisele kuulub 50 eurot – kohus peab antud kulu põhjendatuks ja rahuldab selles osas taotluse. • 09.09.2019 kohtuistungil osalemine - ajakulu 1 tund, tasumisele kuulub 100 eurot, – istung algas kell 11.04 ja lõppes 11.14, seega kestis 10 minutit, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 15 minutit, maksumusega 25 eurot; • Ettevalmistus 20.01.2020 kohtuistungiks - ajakulu 30minutit, tasumisele kuulub 50 eurot – kohus peab antud kulu põhjendatuks ja rahuldab selles osas taotluse; • 20.01.2020 kohtuistungil osalemine - ajakulu 1 tund, tasumisele kuulub 100 eurot, – istung algas kell 11.07 ja lõppes 11.16, seega kestis 11 minutit, seega peab kohus põhjendatud ajakuluks 15 minutit, maksumusega 25 eurot. Eeltoodu põhjal on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 270 (20+250). Kuna kohus rahuldab avalduse, mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 320 eurot, sh tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulu 270 eurot.
25.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
26.Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele menetluskulu summas 382 eurot, samuti kuulub väljamõistmisele viivis menetluskuludelt (320 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
27.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.