M. A. S. D. T. hagi O. O. vastu alusetu rikastumise nõudes
Tsiviilasja hind
462 000 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja M. A. S. D. T. (isikukood x), lepinguline esindaja advokaat Arvo Kivar Kostja O. O. (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 29.01.2020
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud hageja M. A. S. D. T. kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) alusel. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
M. A. S. D. T. esitas 22.07.2019 kohtule hagi O. O. vastu 462 000 euro väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tasus hageja kostjale 462 000 eurot, et osta korter ja see sisustada. Kostja ostis 20.04.2018 xxx asuva korteri hinnaga 409 000 eurot. Hageja kandis 18.03.2018 oma krüptoraha elektroonilisest rahakotist (Electrum 3.3.6) kostja kontole krüptoraha kauplemisplatvormi K. xxx) kontole 33,74 bitcoini. 21.03.2018 kandis hageja kostjale sellisel viisil täiendavalt 27 bitcoini. Lisaks kandis hageja kostja kontole mitmeid
väiksemaid krüptoraha summasid ajavahemikul märtsist augustini 2018. Pärast krüptoraha laekumist kostja kontole kanti see edasi eurodes ajavahemikul 04.04.2018-15.12.2018 välja kostja pangakontole kokku summas 462 000 eurot. Väljamaksed toimusid kostja pangakontole järgmistel kuupäevadel järgmistes summades: 04.04.2018 5000 eurot; 04.04.2018 20 000 eurot; 06.04.2018 20 000 eurot; 11.04.2018 20 000 eurot; 13.04.2018 15 000 eurot; 17.04.2018 20 000 eurot; 18.04.2018 20 000 eurot; 20.04.2018 80 000 eurot; 21.04.2018 50 000 eurot; 24.04.2018 45 000 eurot; 27.04.2018 50 000 eurot; 05.06.2018 55 000 eurot; 07.06.2018 50 000 eurot; 13.11.2018 4 000 eurot; 15.12.20188 000 eurot; kokku 462 000 eurot. Krüptoraha kauplemisplatvorm konverteeris maksepäeval bitcoinid eurodeks vastavalt automaatselt platvormi enda poolt kehtestatud ja samal ajal kehtinud kursile. Kostja pangakontol kajastati laekumised maksetena Payward Ltd poolt, kellele krüptoraha kauplemisplatvorm K. kuulub.
2.Pooltel oli kokkulepe, et ostetud korter saab olema mõlema poole ühiseks koduks, kuid seejärel suhted halvenesid ning lõpuks käskis kostja hagejal korterist lahkuda. Hageja leiab, et kuna ta ei olnud kostjale raha andmiseks kohustatud ega õigustatud, siis on tal õigus raha tagasi nõuda ning alternatiivselt on hageja täitnud kostja müügilepingust tuleneva müügihinna tasumise kohustuse, mistõttu saab hageja nõuda aluseta tehtud kulutuste tagastamist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu, kuna kostjal puuduvad hageja ees võlgnevused. Hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks üldse teostanud oma vara käsutust või et hageja vara oleks vähenenud. Vastab tõele asjaolu, et kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx. Kostja on nimetatud korteri eest tasunud enda arvelt notar Tiit Sepa ametikontole.
4.Hilisemas seisukohas asus kostja seisukohale, et hageja pole tõendanud kostjale raha andmist. Kostja eitab raha saamist ning leiab, et pole seetõttu hagejale võlgu.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
6.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
7.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Kostja on xxx asuva korteri omanik (tl 6-8). Kostja on nimetatud korteri eest tasunud 409 000 eurot enda arvelt notar Tiit Sepa ametikontole. Ajavahemikul 01.04.2018-31.12.2018 laekus kostja arvelduskontole Payward Ltd kontolt kokku 462 000 eurot. Väljamaksed toimusid kostja pangakontole järgmiselt: 03.04.2018 5 000 eurot; 03.04.2018 20 000 eurot; 05.04.2018 20 000 eurot; 10.04.2018 20 000 eurot; 12.04.2018 15 000 eurot; 16.04.2018 20 000 eurot; 17.04.2018 20
8.Kohus selgitas pooltele määrusega hageja nõude võimalikku kvalifikatsiooni ja poolte tõendamiskoormist (tl 42-43). Kohus selgitas, et hageja esitatud asjaoludel võiksid 2(4)
kohalduda kinkelepingu sätted. Samuti arutas kohus pooltega 29.01.2020 toimunud kohtuistungil hageja nõude õiguslikku kvalifikatsiooni seltsingulepingu sätete alusel (tl 81). Kostja hinnangul võib tegemist olla ka mittetäieliku kohustuse täitmisega VÕS § 4 lg 2 p 2 mõttes.
9.Asja lahendamiseks tuleb kohtul esmalt hageja nõue kvalifitseerida. Hageja esitas kostja vastu 462 000 euro väljamõistmise nõudes. Hagi aluseks on, et hageja andis kostjale või kostja eest kolmandatele isikutele 462 000 eurot korteri ostmiseks ja sisustamiseks, kuid kuna suhted halvenesid, soovib ta nimetatud summat tagasi saada. Hageja on oma nõude õigusliku alusena märkinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 1041 ja § 1042, millised sätted näevad ette kulutuste hüvitamise nõude tekkimise seoses vastavalt teise isiku kohustuse täitmisega ja teise isiku esemele õigusliku aluseta tehtud kulutustega. Hageja ei ole välja toonud, et ta oleks teinud kostja kohustuste katteks sooritusi kolmandatele isikutele või teinud õigusliku aluseta kulutusi kostjale kuuluvale esemele. Oma nõude õigusliku alusena on hageja täiendavalt viidanud alusetu rikastumise sätetele, sh VÕS § 1028 lg 1, mille kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on kogu menetluse vältel tuginenud asjaolule, et tegi kostjale ülekandeid vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele, mille kohaselt pidi hageja bitcoinide arvelt kostja omandisse ostetav korter saama poolte ühiseks koduks. Seega ei olnud sooritused tehtud õigusliku aluseta. Hageja ei ole kohtu ette toonud, miks poolte kokkuleppest hagejale kohustust ei tekkinud või miks on tekkinud kohustus ära langenud. Kahtlemata on juhul, kui hageja andis kostjale üle raha või tasus kostja omandisse ostetud korteri eest, tegemist kostja rikastamisega, kuid käesoleval juhul ei saa hageja tugineda vahetult alusetu rikastumise sätetele ning eelpool nimetatud sätted kohaldamisele ei kuulu.
10.Kohus leiab, et hageja esitatud asjaoludel tuleb hageja nõue kvalifitseerida VÕS § 268 lg 1 alusel, mille kohaselt kinkija võib üleantu tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel, kui kingisaaja on kinkija suhtes olnud jämedalt tänamatu. Kinkelepinguga kohustub üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või muul viisil kingisaajat rikastama (VÕS § 259 lg 1). Taganemine on lubatud ühe aasta jooksul ajast, mil kinkija sai teada taganemise õiguse tekkimisest (VÕS § 270 lg 1). Lepingust taganemine toimub taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (TsMS § 188 lg 1). Taganemise avaldusele ei ole ette nähtud vorminõuet, sh võib see olla TsÜS § 68 lg 3 tähenduses järelduslik (RKTKo 3-2-1-50-06, p 23). Siiski pole taganemine lubatud kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust (VÕS § 270 lg 3).
11.Kohus analüüsib kas kostja on hagejalt saanud 462 000 eurot. Hageja väitel tegi ta enda Electrum krüptoraha rahakotist makse bitcoinides, millest see liikus kostja nimele registreeritud K. platvormil olevale krüptoraha kontole ning sealt edasi summas 462 000 eurot kostja pangakontole LHV pangas. Kuna virtuaalraha elektrooniline rahakO. on anonüümne, siis tuleb tuvastada, kas nimetatud rahakO. ja selles olev virtuaalraha kuulus hagejale ning kas hageja tegi virtuaalraha rahakotist maksed kostja virtuaalraha kontole. Hageja poolt kohtule esitatud bitcoini ülekanded ja kostja kontole laekunud summad ei tõenda seda, et hageja andis kostjale raha (tl 9-12). Samuti ei tõenda hageja esitatud sõnumid kostjale virtuaalraha maksete tegemist ega kostjale raha andmist (tl 35-36). Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud MTÜ Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liikme A. S. arvamusega on tõendamist leidnud, et bitcoinides tehtud maksed algatas hageja enda Electrum krüptoraha rahakotist, millest see liikus edasi kostja nimele registreeritud K. platvormil olevale krüptoraha kontole. Kostja krüptoraha kontolt liikus 462 000 eurot kostja pangakontole LHV pangas (tl 47-48). Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega 3(4)
nimetatud arvamuse osas. Kohtul ei ole alust nimetatud arvamuse õigsuses kahelda. Samuti ei ole kostja hageja poolt esitatud arvamust omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Seega on tõendamist leidnud, et hageja tegi enda Electrum krüptoraha rahakotist bitcoinides maksed K. platvormis kostja nimel olevale krüptoraha kontole ning kostja krüptoraha rahakotist liikus 462 000 eurot kostja pangakontole. Riigikohus on märkinud, et Bitcoinil on rahaline väärtus ja sellega on võimalik täita kohustusi (vt RKTKo nr 3-31-75-15, p 17). Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et hageja on kostjale andnud 462 000 eurot.
12.Järgnevalt tuleb hagi rahuldamise tingimusena tuvastada, kas eeldused raha tagasikandmiseks on olemas, st kas kinkeleping on taganemisega lõppenud. Seega tuleb analüüsida, kas on täidetud kinkelepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalne eeldus on vastavasisuline teade kingisaajale, mis hakkab kehtima alates teise pooleni jõudmisest (VÕS § 188 lg 1 ja TsÜS § 69 lg 1). Hageja kinkelepingust taganemise formaalseid eeldusi tõendanud ei ole. Materiaalne eeldus on lepingust taganemise õiguse aluste olemasolu. Sellest tulenevalt peab hageja tõendama §-is 267 lg 1 sätestatud asjaolu esinemist, so jämedat tänamatust. Samuti ei esine käesoleval juhul kinkelepingust taganemise materiaalseid eeldusi. Hageja poolt välja toodud eeldused, so hageja ühisest kodust välja viskamine; kohtumenetluses eksitamise taktika kasutamine ja raha saamise eitamine; kunstlike läbirääkimiste pidamine ning menetlusõiguste kuritarvitamine, ei ole käsitletavad jämeda tänamatusena hageja suhtes. Seega ei ole hageja tõendanud, et ta on kinkelepingust taganenud ning sellest tulenevalt ei ole vaja hageja nõuet edasi analüüsida.
13.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
MENETLUSKULUD
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
15.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.