Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-20849 Tartu Maakohtu 27.01.2020.a määrusega võttis kohus menetlusse Dxxxxx Kxxxxxxxxx avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras ajutise halduri, kes pidi esitama kohtule enda tegevuse aruande hiljemalt 11.02.2020, ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi 13.02.2020. 10.02.2020 esitas Dxxxxx Kxxxxxxxx pankrotiavaldusest loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on tema vastu esitatud nõude aegumistähtaeg 05.04.2021 ja seoses sellega võtab ta avalduse tagasi ja soovib menetluse lõpetamist. Ajutine pankrotihaldur esitas 12.02.2020.a aruanne ja taotluse enda tasu välja mõistmiseks. Kohus määras 13.02.2020.a istungi, et arutada võlgnikuga tema taotlust ja menetluskuludesse puutuvat. 13.02.2020 toimunud istungile avaldaja ei ilmunud. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 429 lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Avaldaja on 10.02.2020 kirjalikult ja selgelt väljendanud, et loobub enda poolt esitatud avaldusest ning ei soovi selle menetlemist. Kohus on seisukohal, et avaldusest loobumine on esitatud tähtaegselt ning vastavalt seaduses sätestatule. Avaldusest loobumine on valdaja menetluslik õigus, mida ta võib kasutada vastavalt oma soovile. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus avaldaja avaldusest loobumise vastu ning lõpetab menetluse TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpplahendit tegemata. Kohus selgitab menetluse lõpetamise tagajärgi: kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 lause 1 kohaselt kannab avaldaja ise menetluskulud, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda. Kohtule teadaolevalt on käesolevas menetluses ainsateks menetluskuludeks avalduse esitamisel avaldaja poolt tasutud riigilõiv ning ajutise halduri tasu. Ajutine haldur on taotlenud enda tasu välja mõistmist kas riigiabi korras või võlgnikult.

2-19-20849 TsMS § 172 lg 1 lause 1 üldpõhimõtte kohaselt jäävad menetluskulud isiku kanda, kelle huvides lahend tehakse, kuid kohtul on diskretsiooniõigus menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel. Käesolev lahend tehakse avaldaja huvides. Kohtu hinnangul puuduvad alused jätta ajutise halduri tasu riigi või kellegi muu kanda, sest avaldaja on ise enda tegevusega põhjustanud tekkinud menetluskulud. Kohtu hinnangul oleks ebaõiglane jätta menetluskulud kellegi muu kanda olukorras, kus avaldaja loobus avaldusest asjaoludel, mille ta oleks võinud endale selgeks teha juba enne avalduse esitamist- nimelt selle, et tema nõuded võivad lähiajal aeguda ja pankrotimenetlus ei pruugi olla talle kasulik. Avaldaja nimetatud asjaolusid selgeks ei teinud ja alles siis, kui kohtus asja menetlusega kaasnesid juba kulud, esitas ta sellisel põhjusel avaldusest loobumise taotluse. Kui avaldaja oleks enne avalduse esitamist teinud selgeks nõuete aegumise küsimuse, ei oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda TsMS § 172 lg 1 lauses 1 ja lg 2 lauses 1 sätestatud üldpõhimõtetest ning menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 2,5 tundi tunnitasumääraga 90 eurot. Ajutine haldur taotleb töötasu ühe tunni eest 90 eurot, mis jääb alla PankrS § 23 lg-s 3 märgitud kõrgeimat lubatud tasumäära. Kohus leiab, et töötasu 90 eurot ühe tunni eest ning tööle kulunud aeg on põhjendatud ja vastavuses esitatud aruande mahu ja asja keerukusega. Halduri tasu tuleb käesolevas asjas määrata tunnimääraga 90 eurot. Seega tuleb ajutise halduri tasuks määrata 225 eurot (2,5h x90€), millele lisandub käibemaks 20% ehk 45 eurot, kokku seega 270 eurot ning see tuleb välja mõista avaldajalt ajutise halduri kasuks. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Prolex, kelle kaudu ajutine haldur töötab. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.