Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
17. veebruar 2020, Pärnus
Hagihind
2-19-123911 OÜ Europark Estonia hagi võlgnevuse nõudes 140 eurot
A2
Racing
MTÜ
vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10117) Hageja esindaja: Kädi Sacik-Korn (e-post [email protected]) Kostja: A2 Racing MTÜ (registrikood 80235378, asukoht Audru ringrada, Papsaare küla, Pärnu linn, Pärnu maakond, 88317) Kostja seaduslik esindaja: Andres Hall ([email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A2 Racing MTÜ-lt Osaühing Europark Estonia kasuks leppetrahv 100 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot.
Välja mõista A2 Racing MTÜ-lt Osaühing Europark Estonia kasuks menetluskulu summas kokku summas 95 eurot (riigilõiv 75 eurot ja TsMS § 4842 alusel menetluskulud summas 20 eurot). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-19-123911 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Osaühing Europark Estonia hagi A2 Racing MTÜ vastu leppetrahvi summas 100 eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki VOLKSWAGEN AMAROK (VIN: WV1ZZZ2HZGA001459) numbrimärgiga 155BSL omanik/vastutav kasutaja vähemalt alates 11.11.2016 ning sõidukit pargiti korduvalt hageja opereeritavatele parkimisaladele ja hageja tuvastas, et sõiduki parkimise eest oli jäetud 4 korral ajavahemikul 20.01.201706.11.2018 tasumata. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
3.Kostja leiab, et hagi ei ole esitatud õige kostja vastu. Kostja on küll sõiduki omanik, kuid ei olnud nimetatud perioodil sõiduki kasutaja ning leiab, et nõue tuleb esitada sõiduki kasutajale, kes lepingutingimusi rikkus. Kostja andmete kohaselt oli sõiduki kasutajaks nimetatud perioodil, mil Europark Estonia lepingutingimusi rikuti, Kõva Müts OÜ. Kohtu põhjendused
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.Käesoleva asja hind on 140 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel ning on seda pooltele selgitanud 25.10.2019 ja ka 15.01.2020 kohtumääruses.
6.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
7.Kuivõrd menetlusosalised enda ärakuulamist kohtult taotlenud ei ole, siis on kohus 15.01.2020 kohtumäärusega otsustanud lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses kooskõlas TsMS § 404 lg 1.
8.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
9.Kohus leiab, et antud juhul on hageja poolt esitatud fotodega tõendatud, millistel tingimustel vaidlusalustel aegadel parkimislepingud sõlmiti, kus parkimistingimused ning liiklus- ja teavitusmärgid asetsesid. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt paigaldatud parkimistingimused, liiklus- ja teavitusmärgid viitavad sellele, et kostja auto siseneb
2-19-123911 tasulisele eraparkla alale. Väljatrükid leppetrahvidest tõendavad leppetrahvide tegemist vastavatel kuupäevadel ning nende suurust esitatud hagiavalduse järgi.
10.Poolte vahel on vaidlus, kas hagiavaldus on esitatud õige kostja vastu.
11.Kostja leiab, et hageja ei saa nõuda leppetrahvi tasumist kostjalt, kuna sõiduki kasutajaks (faktiliselt hagis toodud ajal) ei olnud hageja ning tema ei rikkunud seega lepingutingimusi. Kohus vastava kostja seisukohaga ei nõustu.
12.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
13.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
14.Riigikohus on 25.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 punktis 31 leidnud, et hagejal kui auto vastutaval kasutajal on kohustus järgida liiklusseaduses sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peavad sõiduki omanik ja vastutav kasutaja tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta.
15.Kohus selgitas kostjale menetluse kestel, et hagejal on õigus esitada hagi sõiduki omaniku/vastutava kasutaja vastu, kui viimane ei tõenda, et sõidukit juhtis keegi teine (RKL nr 3-2-1-82-16 p 24; 3-2-1-68-16, p 31; 3-2-1-3-16, p 11; 3-2-1-68-16, p 31; Tallinna Ringkonnakohtu 07.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 2-15-7081). Muidu ei ole hagejal võimalik taotleda kostja asendamist. Kostja menetluses aga selle kohta tõendeid ei esitanud.
16.Kuivõrd antud juhul ei ole kostja tõendanud, et hageja poolt tehtud leppetrahvide ajal kasutas sõiduautot registreerimisnumbriga 155BSL OÜ Kõva Müts, siis on põhjendatud hageja leppetrahvi nõue kostja vastu. Kohus on kostjale tõendamiskoormist 14.11.2019 kohtunõudes selgitanud. Samas hageja on tõendanud, et sõiduauto registreerimisnumbriga 155BSL vastutavaks kasutajaks on kostja.
17.Kohus leiab, et sõiduauto vastutaval kasutajal lasub vastutus ja kohustus teada, kes ja millal autot kasutab. Samuti peab sõiduauto vastutav kasutaja olema valmis neid asjaolusid tõendama. Antud juhul kostja tõendeid selle kohta, et 20.01.2017, 06.10.2017, 07.10.2017 ja 23.10.2018 kasutas sõidukit OÜ Kõva Mets kohtule esitanud ei ole. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagiavaldus on põhjendatult esitatud kostja vastu ning leping on sõlmitud hageja ja kostja vahel.
2-19-123911
18.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus peab põhjendatuks hageja kasuks välja mõista kostjalt leppetrahvi kogusummas 100 eurot.
19.VÕS 113-1 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Esinevad viivise maksmise kohustuse üldised eeldused, seega on põhjendatud hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
20.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
21.Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
22.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas kohtumenetluses riigilõivu kokku summas 75 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt täiendavalt 30 eurot). Seega on tõendatud riigilõivu tasumine 75 euro ulatuses, tegemist on põhjendatud kulutusega ja see tuleb kostjal hagejale hüvitada vastavalt TsMS § 138 lg 2.
23.Hageja taotleb menetluskuluna välja mõista õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.
24.Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 95 eurot (75+20).
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.