18.02.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja tsiviilkantselei
Tsiviilasja number
2-18-18166
Tsiviilasi Hagihind
X X hagi Trust OÜ vastu võla, viivise, intressi saamiseks 9209 eurot
Menetlusosalised ja nende esindaja
Hageja: X X (x, xxx), lepinguline esindaja Marko Jaani, Bene Est Law Office OÜ, e-post: [email protected] Kostja: Trust OÜ (12181076, Loitsu 5-15, Tallinn), esindaja xxx, e-post: xxx
Kohtuistung 22.01.2020, Tallinn, hageja seaduslik Istungi aeg, koht, osalenud esindaja A. X ja lepinguline esindaja M. Jaani, kostja seaduslik esindaja A L ja lepinguline esindaja E. Casar isikud
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Trust OÜ-lt X X kasuks põhivõlga 7700 €, intresse 724,22 € ja viiviseid seisuga 30.11.2018 168,77 € ja alates 01.12.2018 viivist põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
3.Välja mõista Trust OÜ-lt X X kasuks menetluskulude katteks riigilõivu 650 €, täituri tasu 168 € (sh käibemaks), esindaja kulusid 2439,59 € (sh käibemaks), kokku 3257,56 € ja nendelt võlgnetavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Jätta Trust OÜ menetluskulud tema enda kanda, mistõttu kohus nende suurust kindlaks ei määra.
5.Kohtuotsuse täitmist tagab asjas määrustega 11.01.2019 ja 08.08.2019 seatud hagi tagamise abinõud.
6.Parandada istungi 22.01.2020 protokolli ja lugeda protokolli sissejuhatavas osas istungi kuupäevaks 20.01.2020 asemel õigeks kuupäevaks 22.01.2020.
Edasikaebamise kord, tähtaeg Kohtuotsusele peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tuleb teha menetlustoiming, mille tarvis menetlusabi soovitakse saada. Toimingu tegemata jätmine ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (30.11.2018, 08.05.2019, 03.10.2019)
1.Pooled sõlmisid laenulepingud ja hageja andis kostjale laenu 19.11.15 2200 eurot ja 11.12.15 7500 eurot, need summa on kostjale ka üle kantud selgitusega laen. Laenulepingud olid tähtajatud. Kostja tagastas 22.01.16 I laenulepingu järgi 2000 eurot, rohkem pole kostja laenu tagastanud.
2.Kostjal on kohustus maksta intressi saadud laenult VÕS § 397 lg 1, 2, 3 järgi, kuna hageja andis laenu oma majanduskutsetegevuses. Kostja pakkus 2015.a. ehitustegevuse teenust, millega seostusid laenulepingud, sest need sõlmiti 2015.a. Ehitussektoris oli intressimäär 2015.a. 2,75% ja 2015.a. detsembris 3,46%. Hageja pole kostja osanik, juhatuse liige ja tal puudus igasugune põhjus kostjast äriühingule laenu anda ilma intressita. Hageja on andnud ka teistele isikutele laenu intressiga.
3.22.12.17 ütles hageja laenulepingud kostjale üles ja palus tagastada laenu 7700, intressid 29.01.18 seisuga 575, 39 € hagejale 2 kuu jooksul arvates lepingu ülesütlemisest. Kostja sai ülesütlemise kätte hiljemalt 21.06.18 (teise tsiviilasja nr 2-17-2003 lisa), mille sai kätte teises asjas kostja esindaja K. Räppo. Seega muutusid kostja laenu ja intressi tagastamise kohutused sissenõutavaks 22.08.2018. Kostja ei tagastanud laenu ega intresse, millega rikub lepingust tulenevaid kohustusi.
4.Võlgnetav intress on kokku 724,22 eurot järgmiselt: o 19.11.2015 laenult 2200 eurot alates 20.11.15 - 22.08.18 määraga 2,75% aastas, arvestades 22.01.2016 laekumist 2000 eurot, on 24,64 eurot. o 11.12.15 laenult 7500 eurot alates 12.12.15 - 22.08.18 määraga 3,46 % aastas, arvestades, on 699,58 eurot.
5.Viivis on 7700-euroselt põhivõlalt alates 23.08.2018 kuni hagi esitamiseni 30.11.2018 seadusjärgses määras 168,77 eurot.
6.Juhul kui tegemist pole laenuga, on alternatiivselt tegemist alusetu rikastumisega (08.05.19 menetlusdokument) kostja poolt ning hagejal on õigus tagasi saada kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel 7700 eurot ja viivist seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 alates 23.08.18 kuni raha tagastamiseni.
2 (9)
7.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 7700 €, intresse 724,22 € ja viiviseid 168,77 € ja põhivõlalt tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Menetluskulud palub jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED (13.03.2019, 20.09.2019, 04.12.19)
9.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
10.Pooled ei ole laenulepinguid sõlminud, maksekorraldustes tehtud märge laenu kohta seda ei tõenda, tegemist pole majanduskutsetegevuses antud laenuga, intressi kokkulepet ei ole, sellest pole ka kostjat teavitatud, et hageja tegutseb majanduskutsetegevuses. Kui laen oleks antud intressiga, oleks leping sõlmitud kirjalikult. Pooltel oli kokkulepe, mille kohaselt sai hageja kostja kaudu teha hagejaga seotud tehinguid teha. Hageja kasutas väidetavat laenu tegelikult endaga seotud tehingute või enda poolt osutatud teenuste eest, saades kasu, ja seetõttu kandis kostja kontole raha. Selle tõttu pole tegemist ka alusetu rikastumisega. Lisaks ei ole laenulepingud lõpetatud, teadet pole saanud. Hageja on kinnitanud, et sai 5000 eurot tagasi.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus käsitleb otsuses esmalt vaidlustamata asjaolusid (I), siis laenulepingute sõlmimise, ülesütlemise, tagastamise tähtaja ja võlgnevuse asjaolusid (II), seejärel intressi ja viivist (III), siis teeb kokkuvõtte (IV), siis võtab seisukoha hagi tagamise kohta (V), seejärel käsitleb muid väiteid (VI) ja lõpuks lahendab küsimuse menetluskuludest ja teeb protokolli paranduse (VII). I
12.Hageja kandis kostja pangakontole 19.11.15 2200 eurot ja 11.12.15 7500 eurot, kostja kandis hageja panagakontole 22.01.16 2000 eurot. Väidetavad laenulepingud on tähtajatud. Aritmeetiliselt on viivis seadusjärgses määras 7700 eurolt perioodi eest 23.08.2018 kuni hagi esitamiseni (kaasa arvatud) 30.11.2018 kokku 168,77 €. II
13.Vastavalt VÕS § 8 lg 1 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
14.Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kandis hageja kostjale üle 19.11.15 2200 eurot ja 11.12.15 7500 eurot selgitusega „laen“. Pangakonto väljavõtte 3 (9)
kohaselt on kostja hagejale kandnud üle raha 22.01.16 2000 eurot, selgitusega „laenu tagastus“. Kostja esitas enda pangakonto väljavõtte (lk 110-112, 123), millest nähtuvalt on hageja 17.12.2015 kandnud kostjale üle 3500 eurot selgitusega „laen“ (mis pole vaidlusalune laenuleping). Kostja konto väljavõttest ei nähtu mingit pidevat rahade laekumist kostja kontole hageja poolt ja vastupidi, milles oleks viiteid selle kohta, et pooled arveldavad pidevalt teineteisega kõikvõimalike ostude, müükide vmt eest. Kostja on kohtule esitatud arved (lk 113-122, 124-131), mille on erinevad juriidilised isikud esitanud kostjale tasumiseks. Nendest on vaid kaks arvet esitatutud hageja nimele: EMT arve 31.10.2015 Xle ning Vineerimaailm/ Klavis tellimus nr R03625 (lk 124, 127) ja sellest viimase on kostja ka ise tasunud 20.11.15 (positsioon/kanne 8, lk 123). Kohtu arvates ei lükka kostja pangakonto väljavõttes kajastuvad andmed teiste isikutega, EMT arve ja Vineerimaailm/Klavis tellimus nr R03625 ja muud arved ümber hageja väiteid sellest, et pooled sõlmisid 19.11.15 2200 euro ja 11.12.15 7500 euro kohta laenulepingud. Kohtu arvates puudub igasugune alus kahelda selles, et hageja ülekandes märgitud selgitus „laen“ ja kostja ülekandes 22.01.16 selgitus „laenu tagastus“ ei tähendaks tegelikult laenu andmist ja laenu tagastust ja tähendaks poolte vahelisi muid lepingulisi suhteid nagu väitis kostja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud enda pangakonto väljavõttega, et pooled sõlmisid kooskõlas VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 396 lg 1 suuliselt 19.11.15 2200 euro ja 11.12.15 7500 euro kohta laenulepingud ning selles ulatuses on laen ka kostjale antud, millest on tagastatud 2000 eurot (vaidlus puudus).
15.VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustust täita kooskõlas seaduse, lepinguga. VÕS § 398 lg 1 sätestab, et kui laenu tagastamise aega ei ole kokku lepitud, võib laenuandja nõuda laenu tagastamist pärast laenulepingu ülesütlemist. Nii laenuandja kui laenusaaja võivad tähtajatu laenulepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kaks kuud. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeva. Kuna hageja väitis, et laenulepingutes ei olnud kokku lepitud laenu tagastamise tähtaega ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et laenulepingud, juhul, kui need on tõendatud, oleks olnud tähtajalised. Seega oli hagejal õigus on VÕS § 398 lg 1 järgi kostjale lepingud üles öelda.
16.TsÜS § 69 lg 1 sätestab, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega, lg 2 sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. TsÜS § 115 lg 1 järgi võib tehingu võib teha ka esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. TsMS § 217 lg 6 sätestab, et menetluses loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Seega tuleneb TsÜS § 115 lg 1 ja TsMS § 217 lg 6, et kui esindaja saab kätte ühe tema esindatavale tehtud tahteavalduse, teate, tuleb lugeda, et esindatav on selle teate, tahtevalduse kätte saanud TsÜS § 69 lg 1, 2 järgi.
17.Hageja on esitanud kohtule 22.12.17 dateeritud laenulepingute ülesütlemise teate (lk 9), millest nähtutavalt ütles hageja tähtajatud laenulepingud kostjale üles ja palus tagastada laen 7700 € ja intressid seisuga 29.01.18 575, 39 € hagejale 2 kuu jooksul arvates lepingu 4 (9)
ülesütlemisest. Hageja on tõendanud kohtule esitatud väljavõttega avalikust e-toimikust, et kostja lepinguline esindaja K. Räppo sai selle ülesütlemise avalduse koos muu menetlusdokumendiga kätte teises tsiviilasjas nr 2-17-2003 hiljemalt 21.06.18 (lk 10 oleva menetlusdokumendi lisa nr 9, vt t lk 14p, väljavõtte avalikust e-toimikust lk 16). Seega on kostja saanud kätte eelmainitud laenulepingute ülesütlemise avalduse vastavalt TsMS § 217 lg 6, § 115 lg 1, TsÜS § 69 lg 1, 2 siis, kui kostja lepinguline esindaja selle kätte sai
21.06.18.Nii on ebaõiged kostja väited, et lepingu ülesütlemise teadet pole ta kätte saanud ja tõendatud on hageja vastupidised väited. Seega muutusid laenude tagastamise kohutused sissenõutavaks 22.08.2018 kooskõlas VÕS § 398 lg 1 ja VÕS § 82 lg 1, kuna teates oli antud tähtaeg laenu tagastamiseks 2 kuud arvates lepingute ülesütlemisest.
18.VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmisega viivitamine, kohustuse täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist.
19.Kostja väitis, et 5000 euro saamist on hageja kinnitanud ise, millega ei nõustunud hageja. Kostja esitas kohtule e-kirjavahetuse hagejaga (lk 156p), millest nähtuvalt kirjutas kostja hagejale, et „viimasest Reparo ülekandest on makstud majandusraha Sulle 5000“ (22.02.16 e-kiri). Sellele vastas hageja, et „mitte majandusraha vaid laenu tagasimakse“. Selles ekirjas küsis hageja kostjalt, et „mis kuupäeval sul see 5000 kohale jõuab?“. Kohus kuulas hageja vande all üle ja tema seletuste kohaselt tähendas e-kirja sisu seda, et ta ootab laenu tagastamist kostjalt, kuid kostja ei ole 5000 euro talle üle kandnud ning et e-kirja sisu ei kinnita raha saamist. Ta seletas, et poolte vahel ei olnud sularaha arveldusi ning kui see oleks olnud, peaks kostjal olema selle kohta raamatupidamislik dokument/kviitung. Hageja konto väljavõttest, mille hageja esitas kohtule 15.01.2020 (lk 163), ei nähtu, et kostja oleks hageja kontole kandnud üle 5000 €, mis pidanuks kostja poolt kohtule esitatud 22.02.16 e-kirja järgi tehtud olema. Mis puudutab kirjas mainitud „Reparot“, siis Reparo oli hageja seletuste kohaselt kostja äripartner, kellelt laekus kostjale raha ja kostja pidi sellest summast tasuma omakorda kirjas märgitud summad, kuid hageja ei ole midagi saanud.
20.Nii asub kohus kostja esitatud poolte e-kirjavahetuse sisu, milles hageja päris, millal 5000 eurot kohale jõuab, hageja vande all antud seletusi koos hinnates järeldusele, et e-kirja sisuga „mitte majandusraha vaid laenu tagasimakse“, ei ole hageja kinnitanud laenu tagasisaamist 5000 eurot. Seega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks hagejale tagastanud laenulepingute järgi võlga 5000 euro ulatuses. Muus ulatuses laenu tagastamist ei ole kostja väitnud. Eeltoodu tõttu nõustub kohus hagejaga, et kostja võlgneb hagejale laenu 7700 eurot, kuna tõendamata on, et kostja oleks laenu 7700 eurot hagejale tagastanud. Nii rikub kostja laenulepingutest tulenevat laenu tagastamise kohustust VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 396 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2 § 8 lg 2 järgi kohustuse täitmist ehk laenu tagastamist 7700 eurot. Eeltoodu tõttu on hageja põhivõla nõue tõendatud, põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. III Intress 5 (9)
21.VÕS 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud, lg 2 sätestab, et kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud määr.
22.Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-14 märkinud, et ka füüsiline isik võib anda laenu nn majanduskutsetegevuses. Selleks, et teha kindlaks, kas füüsiline isik tegutseb laenu andes oma majandus- või kutsetegevuses, tuleb kogumis hinnata selliseid kriteeriume nagu laenu andmise püsivus ja maht ning laenu tasulisus. Samuti tuleb hinnata laenulepingute põhitingimusi, laenuandja ja laenusaaja vahelisi suhteid ning lepingute sõlmimise asjaolusid. Majandus- ja kutsetegevusele võib viidata näiteks see, kui laenu on antud pikema perioodi jooksul mitmetele isikutele, samuti see, kui füüsiline isik, kes laenu annab, on teatud piirkonnas teadaolev isik, kellelt on vajadusel võimalik (tasu eest) laenu saada. Tegevuse püsivus on seejuures nii ajaline kui ka mahuline kriteerium (otsuse p 16).
23.Hageja seletas vande all, et sellel ajal kui ta oli veel tööl kostja juures, asutas ta ehitustegevusega seotud äriühingu, mille osanik oli ta 100%. Kuigi kostjale andis hageja laenu ise, mitte hageja äriühing, on kohtu arvates võimalik tema seletustest järeldada, et hageja oli talle kuuluva äriühingu kaudu majanduslikult tegutsev isik, kelle eesmärgiks oli äriühingu pidamine ja eelduslikult tulu teenimine.
24.Hageja on 02.09.19 esitanud kohtule 2 laenulepingut, mille ta on sõlminud kolmandate isikutega ja milledest nähtuvalt on hageja andnud ka nendele isikutele laenu intressiga (2% kuus, 1,5% kuus). Kostja arvates on küll need tõendid võltsitud, kuid milles võltsimine seisneb, seda ei nähtu. Seda, et hageja on korduv laenuandja ja on kostjale laenu andnud mitu korda, kinnitab kasvõi see, et kostja sai laenu ka 17.12.15 3500 €, millest tulenevaid nõudeid pole käesolevas vaidluses esitatud (polnud ka vaidluse all, vt otsus eespool).
25.Seega võib kohtu arvates järeldada, et hageja tegutses kostjale laenu andes majanduskutsetegevuses, hageja näol on tegu isikuga, kes on varasemas käibes andnud tasu eest laene ning sellest on mõistlik järeldada, et ka kostjale laenu andes, kui tulule orienteeritud äriühingule, soovis ta saada laenult tasu.
26.Nii asub kohus seisukohale, et vaidlusalused laenulepingud on sõlmitud hageja majanduskutsetegevuses VÕS § 397 lg 1 järgi. Kuivõrd hageja on ise kinnitanud, et intressimäär on nende laenudel sama, mis on tavaline, st harilik määr, mis on samal ajal ja samas kohas sama liiki laenulepingutel, millal käesolevad laenud anti, siis leiab kohus, et pooled ei olnud muus intressimääras kokku leppinud ja kohaldada tuleb harilikku intressimäära VÕS § 397 lg 2 järgi. Kostja väide, et intressidega laenu puhul oleks olnud leping kirjalik, ei tähenda, et hageja poleks laenu andnud VÕS § 397 lg 1 järgi, millisel juhul tulebki seaduse mõtte kohaselt laenult intressi tasuda. Hageja on tõendanud kohtule esitatud kostja majandusaasta aruande väljavõttega (lk 17), et kostja pakkus 2015.a. ehitusteenust. Hageja on tõendanud kohtule esitatud Eesti Panga andmete väljavõttega (lk 18), et 2015.a., kui sõlmiti vaidlusalused laenulepingud, oli ehitussektoris keskmine aastane intressimäär 2,75% ja 2015.a. detsembris 3,46%. Seega tuleb kohaldada nendes lepingutes VÕS § 397 lg 2 järgi eelmärgitud intressimäärasid ehk et nii nagu hageja seda 6 (9)
hagis märkis, et 19.11.2015 laenult on intress aastas 2,75% ja 11.12.15 antud laenult vastavalt 3,46% aastas.
28.VÕS § 397 lg 3 sätestab, et intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal.
29.Kohus tuvastas, et laenukohustus tuli täita seoses laenulepingute ülesütlemisega vastavalt
22.08.18.Kuna kostja ei ole intresside arvestust kui sellist iseenesest vaidlustanud, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 397 lg 1, 3 järgi tagastama laenudelt intressi 22.08.18 seisuga järgmiselt: o 19.11.2015 antud laenult 2200 €, arvestades seda, et kostja tasus 22.01.16 2000 €, on intress perioodi eest 20.11.15 - 22.08.18 määraga 2,75% aastas, 24,64 eurot, o 11.12.15 antud laenult 7500 eurot on intress perioodi eest 12.12.15 - 22.08.18 määraga 3,46 % aastas, 699,58 eurot. Kokku on hagejal õigus nõuda intresse 724,22 €.
30.Kuna kostja ei ole väitnud, et ta oleks intressi tasunud, siis rikub ta VÕS § 397 lg 1,2, 3 tulenevat intressi tasumise kohustust VÕS § 100 tähenduses ja hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 397 lg 1, 2, 3 järgi õigus nõuda kohustuse täitmist ehk intresside tasumist 724,22 eurot. Nii on hageja intressinõue tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Viivis
31.VÕS 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi saab võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda viivist, mis on § 113 lg 1 järgi seadusjärgne määr, arvestades § 94 sätestatut. Viivise arvestusele kui sellisele ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Kuna asjas on tõendamata, et kostja oleks laenu 7700 eurot tagastanud, siis rikub ta viivituses olles VÕS § 100 mõttes ja laenu tagastamise kohustust jätkuvalt ja hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi viivist. Kohustus tuli täita, nagi kohus tuvastas 22.08.2018, seega on viivis VÕS § 113 lg 1 järgi arvates 23.08.2018 kuni hagi esitamiseni (kaasa arvatud) 30.11.2018 kokku 168,77 €. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on hagejal õigus nõuda ka viivist võlgnetavalt põhivõlalt alates 01.12.2018 VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 järgi seadusjärgses määras kuni põhivõla tasumiseni. Hageja viivisenõue on seega tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. IV
32.Kokkuvõtvalt kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlgnevust 7700 eurot, intresse 724,22 eurot, viiviseid 30.11.2018 seisuga 168,77 eurot ja alates 01.12.2018 viiviseid tasumata põhivõlalt kuni võla tasumiseni. V 7 (9)
33.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist.
34.Kuivõrd kohus rahuldas hagi ning hageja ei ole taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, on see abinõu, mille kohus on seadnud määrustega 11.01.2019 ja 08.08.2019 jõus kuni kohtulahendi täitmiseni. VI
35.Kuna hagi kuulub ülaltoodud motiividel rahuldamisele, ei võta kohus seisukohta poolte, siinjuures hageja alternatiivsetele väidetele sellest, kas kostja on alusetult rikastunud. VII
36.Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel poolte menetluskulud kostja kanda.
37.Hageja tasus lõivu 650 € (hagiavalduse lõiv 550 eurot ja kahelt hagi tagamise avalduselt tasutud lõiv 2* 50 €), kandis esindaja kulusid 2439,56 € 28 tunni ja 38 minuti eest (määr 71 €, millele lisandub käibemaks), mis on menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 144 p 1 järgi. Lisaks on hageja tasunud hagi tagamise määruse täitmiseks täituri tasu 168 €, mis on menetluskuluks TsMS § 144 p 5 järgi. Märgitud esindaja kulud on kooskõlas tehtud töö ja asja mahuga, kuivõrd teeb veidi üle 4 tööpäeva 8-tunnise tööpäeva arvetusse juures. Tunnitasu määr 70 €/h + käibemaks ei ole ebamõistlikult suur TsMS § 175 lg 1 järgi. Mõlemad hagi tagamise avaldused on kohus ka rahuldanud. Lisaks on tõendatud hagi tagamise määruse täitmine täituri poolt, mille kulu on 168 €. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud (kätte saanud kulude nimekirja 31.01.20, vastamise aeg 05.02.20). Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2, § 175 lg 1, 138 lg 1, 2, § 144 p 1, 5 järgi menetluskulusid hageja poolt taotletud ulatuses kokku 3257,56 €. Nendelt tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi kostjal tasuda hagejale menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
38.Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda ja kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määra.
39.Kohus parandab TsMS § 8 lg 2 (analoogia) alusel kooskõlas § 50 lg 1 p 1 ja § 53 lg 4 omal algatusel 22.01.2020 istungi protokolli osas, mis puudutab protokolli sissejuhatavas osas istungi aega, kuna tegelikult toimus istung 22.01.2020, mis nähtub eelmise istungi protokollist ja 22.01.2020 istungi salvestamise ajast. Tegemist on ilmse trükiveaga. Seega tuleb lugeda protokollis istungi toimimise kuupäevaks 20.01.2020 asemele 22.01.2020. 8 (9)
(digitaalne allkiri) Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.