Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt toimus 03.07.2019 hagejal kahjujuhtum, milles sai kannatada hageja ratas. Hageja sõitis autoga, mille katusele oli kinnitatud jalgratas. Üle autotee paigaldatud maanduskaabel tuli postide küljest lahti ja takerdus hageja ratta külge, mistõttu sai kahjustada hageja auto peale paigaldatud ratas. Hageja kahju oli 1 566,90 eurot, millest 1 246,90 eurot kandis kindlustus. Hageja omavastutus oli 320 eurot, mille hüvitamist nõuab hageja kostjalt.
Hageja leiab, et kostja väited trossi allalangemise põhjuste kohta on tõendamata. Trossi langemist polnud võimalik näha tulenevalt teele ulatuvast puust ja päikesest. Trossi võis olla näha ühelt poolt teed liigeldes, kuid mitte vastaspoolt.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 320 eurot, menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt menetluskuluna riigilõiv 75 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et autoteel oli kostjale kuuluv tänavavalgustuse õhuliin alla langenud ning takistas seeläbi sõidukite liiklust. Samuti ei vaidlusta kostja, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1 566,90 eurot. Kostja leiab, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna hageja osales kahju tekkimises ning oleks hoolsa käitumise korral saanud kahju tekkimist vältida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Seega lahendab kohus esmalt hageja hagiavalduses esitatud tõendite kogumise taotluse. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Tõendil ei ole tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu pole vaja tõendada või asjaolu on piisavalt tõendatud (TsMS § 238 lg 1 p 1 ja 2). Kohus leiab, et hageja taotlus tõendite kogumiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Hageja poolt tõendada soovitavat asjaolu ei ole vaja tõendada.
6.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.
7.Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 320 eurot. Hageja tugineb nõuet esitades asjaolule, et kostjal on kindlustusvõtjana kohustus kanda kannatanu (hageja) ees omavastutuse osa 320 eurot. Kostja on seisukohal, et hageja osales kahju tekkimises ning oleks hoolsa käitumise korral saanud kahju tekkimist vältida. Kohus selgitas pooltele 03.01.2010 määrusega käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (tl 2728).
8.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja sõitis 03.07.2019 Saku vallas, Küütsu tänaval autoga, mille katusele oli kinnitatud jalgratas. Üle autotee paigaldatud kostjale kuuluv tänavavalgustuse õhuliin oli alla langenud ning takistas seeläbi sõidukite liiklust. Kostja ei vaidlusta, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1 566,90 eurot. Kostja on hüvitanud hagejale tekitatud kahjust kindlustusandja poolt kostjale väljamakstud summa 1 246,90 eurot (tl 6-7).
9.Hageja nõude materiaalõiguslik alus on VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Isiku omandi rikkumisega tekitatud kahju on õigusvastaselt tekitatud kahju (VÕS § 1045 lg 1 p 5). Kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta
tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
10.Kahju tekitav tegu VÕS § 1043 mõttes võib olla kas aktiivne käitumine või tegevusetus. Tegevusetus on millegi tegemata jätmine või ebapiisav tegemine, vältimaks teisele isikule kahju tekkimist. Hageja väitel tekkis hagejale kahju 03.07.2019 Saku vallas, Küütsu tänaval kui hageja sõitis autoga, mille katusele oli kinnitatud jalgratas. Üle autotee paigaldatud kostjale kuuluv tänavavalgustuse õhuliin oli alla langenud ning takistas seeläbi sõidukite liiklust. Hageja väited on tõendatud fotodega sündmuskohalt (tl 31-32) ja remondikalkulatsiooniga (tl 4). Kostja ei vaidlusta, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1 566,90 eurot. Kostja teavitas küll ohuollukorrast valla majandusteenistust, kuid ei käitunud nõutava hoolsusega selliselt, et allalangenud õhuliini tõttu ei toimuks õnnetusjuhtumeid. Eeltooduga on tõendatud, et kahju hageja sõiduautole põhjustas kostja tegevusetus.
11.VÕS § 127 lg-st 4 tulenevalt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Riigikohus on märkinud, et põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18; RKTKo nr 3-2-1-42-16, p 19). Kui tänavavalgustuse õhuliin ei oleks lahti tulnud ja alla kukkunud, ei oleks hagejale hagis märgitud kahju tekkinud. Seega esineb põhjuslik seos. Kahju suurust on hageja tõendanud remondikalkulatsiooniga (tl 4). Kostja ei vaidlusta, et hageja jalgratas sai õhuliini sõitmise tulemusel kahjustada ja kahjusuurus oli 1 566,90 eurot. Kahju suurus on tõendatud ka remondikalkulatsiooniga (tl 4).
12.Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 1050 lg 1). Süüks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kostja pole tuginenud asjaoludele, mis võimaldaksid välistada õigusvastasuse või süü. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja tuginenud sellele, et tema tegevusetuses esineks mõni õigusvastasust välistav asjaolu või et ta ei olnud hooletu. Seega on delikti üldkoosseisu elemendid täidetud ja kostja vastutab kahju eest VÕS § 1043 alusel.
13.Järgmisena analüüsib kohus, kas hüvitatavat kahju tuleks vähendada tulenevalt hageja tegevusest kahju tekkimises. Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kostja tugines kahju hüvitamise vähendamise alusena asjaolule, et hagejale pidi langenud õhuliin olema nähtav ja seega kahju välditav. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele eeltoodut tõendanud.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu rahuldada ning kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 320 eurot.
MENETLUSKULUD
15.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
16.Seetõttu tuleb kindlaks määrata üksnes hageja kantud menetluskulude rahaline suurus. Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt 20.11.2019 tasutud riigilõivust 75 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Menetluses tasutud riigilõivu kulu 75 eurot on seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 75 eurot, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
17.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.