Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtujurist
Ingrid Puurvee
Määruse tegemise aeg ja koht
17. veebruar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-16227
Tsiviilasi
Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu avaldus DAVEX GROUP OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlausaldaja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349, aadress: Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, tel: 676 1200, e-post: [email protected] Võlausaldaja lepinguline esindaja: K. S., juriidilise osakonna erimenetluse valdkonna jurist, tel: 676 2890, e-post: xxx Võlgnik: Davex Group OÜ, registrikood: 12392838, aadress: Puuvilla tn 19, Tallinn 10314, e-post: [email protected]; Võlgniku esindaja: S. P.-B.
Riigi
Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.
18.10.2019 esitas Maksu- ka Tolliamet võlausaldajana avalduse Davex Group OÜ, edaspidi Võlgnik, pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on maksukohustuslaste registri andmetel 18.10.2019. a seisuga Davex Group OÜ põhivõlg kokku summas 18 739,29 eurot, sh arvestuslik intress 5 645,36 eurot. Püsiv maksuvõlg on kujunenud maksustamisperioodidel november 2017 kuni september 2019 deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksukohustustest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Pankrotihoiatusest hoolimata ei ole võlgnik oma kohustusi võlausaldajate ees täitnud. 29.11.2019 määrusega on Harju Maakohus algatanud võlgniku suhtes pankrotimenetluse ja määranud selle ajutiseks pankrotihalduriks S. Pildeni.
Võlgniku üldiseloomustus Davex Group OÜ, registrikood 12392838, oli kantud äriregistrisse 14.12.2012, osakapitaliga 2550 eurot. Osaühingu asutajateks on V. B., sünd. xxx, D.P., sünd. xxx, xxx ning S. V., isikukood xxx. Pankrotimenetluse algatamise seisuga ning alates 22.05.2017 on osanikuks S. OÜ, registrikood xxx, kelle ainuosanikuks on S. V..
S. V. oli alates 14.12.2012 kuni 21.05.2018 juhatuse liige. Perioodil 27.03.2018 uni 22..06.2018 oli juhatuse liikmes A. V.. S. V. oli alates 21.05.2018 kuni 22.06.2018 äriühingu prokurist. Alates 22.06.2018 on juhatuse liikmeks E. Z., isikukood xxx. Võlgniku endisel juhatuse liikmel S. V. on kehtiv seos võlgniku osanikuga. Võlgniku endisel juhatuse liikmel A. V. on seos kuni 2015 kustutatud 7 äriühinguga. Võlgniku juhatuse liikmel on kehtiv seos X OÜ-ga, registrikood 12021533, kelle juhatuse liikmeks on ta määratud alates 17.04.2019. Märkimist väärib, et alates 11.4.2019 on nimetatud ettevõtte osanikuks ka võlgniku osanik S. OÜ, kelle ainuosanikuks on S. V.. Võlgniku põhitegevusalana on registreeritud mujal liigitamata infoqlane tegevus ja lisategevusalana spetsialiseerimata hulgikaubandus. Võlgnik on registreeritud käibemaksukohustuslasena. Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel Võlgniku esindaja seletuse kohaselt seisnes senine majandustegevus muuhulgas alumiiniumaluste müügis, mida ta võiks käivitada pärast Maksu- ja Tolliametiga tekkinud küsimuse lahendamist. Hetkeseisuga majandustegevus puudub. Kokkusaamisel väitis võlgniku seaduslik esindaja samuti, et hetkeseisuga on registreeritud üks töötaja, nimelt tema ise, kuna temal selline vajadus tekkis. Küsimusele, mis vahenditest saaks võlgnik maksta registreeritud töötajale tasu ja täita ka sotsiaalmaksude tasumise kohustust, vastas esindaja lakoonilisel, et hetkeseisuga (13.01.2020) ei ole veel maksud tasutud. Pankrotimenetluse algatamise seisuga majandustegevus puudub (Lisa 1). Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse ülevaade Vaatamata korduvatele lubadustele ei olnud haldurile raamatupidamise algdokumentatsioon esitatud (Lisa 2 ja 3). 2018 majandusaasta aruanne on samuti esitamata. Antud asjaolust tulenevalt leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatus ei täitnud raamatupidamise seadusest tulenevaid raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o. vähemalt raamatupidamisdokumentatsiooni säilitamise ning aruande esitamise osas. Ajutise pankrotimenetluse käigus võlgniku juhtorganite avaldatud seisukohad Võlgniku esindaja avaldatu järgi on ta korduvalt pakkunud võlausaldajale/avaldajale kompromissi, mille kohaselt tasub ta maksuvõlgnevuse, s.o. tema hinnangul 11 000 eurot, maksegraafiku järgi kahe aasta jooksul.
Suheldes võlgniku seadusliku esindajaga, tekkis ajutisel pankrotihalduril paratamatult mulje, et tegemist on variisikuga ehk varidirektoriiga. Võlgniku seaduslik esindaja pidas end äriühingu omanikuks, kelleks ta äriregistri andmete järgi ei ole. Tema ei osanud vastata elementaarsetele küsimustele, nagu milleks ja mis hinnaga ta osalust omandas, võlgniku majandustegevuse sisu, tulevase majandustegevuse plaan, kas võlgniku arvel olid töötajad, kas endistel töötajatel on olemas nõuded, üldine varaline seisund ega saanud esitada äriühingu vahebilanssi. Ettekäändeks tõi seaduslik esindaja välja, et kogu raamatupidamine oli üle antud endisele raamatupidajale, kes jäljetult kadus. Hinnang võlgniku töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Vaatamata sellele, et võlgniku praegune juhatuse liige väitis, et on registreerinud ennast võlgniku töötajana või registreerinud ennast võlaõigusliku lepingu alusel töötamise registris, puuduvad siin töötamise jätkamise võimalused. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutise halduri hinnangul distantseeris end endine juhatus maksukohustuste ilmnemisel äriühingu kohustustest ning uue juhatuse liikme määramise kaudu üritas vastutusest vabaneda. Uus juhatuse liige ei viinud ennast nõuetekohaselt kurssi tema juhtimisse antava äriühingu varalise seisundiga. Juhul kui praegune juhatus registreerinud ennast töötamise registris, võis ta sellega tekitada põhjendamatu kohustusi, mis aina süvendasid pankrotiolukorda. Finantsanalüüs Seoses esitamata majandusaasta aruannetega ning aktuaalsete finantsaruannetega puuduvad lähteandmed finantsanalüüsi teostamiseks. Andmed võlgniku varade ning kohustuste kohta. Hinnang pankrotimenetluse kulude võlgniku varaga kattuvuse kohta
Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et võlgnikul on avatud konto SEB Pank AS-s, mille saldo on 0,52 eurot. (Lisa 4). Kinnistud: 15.11.2017 võõrandas Võlgnik temale kuulunud kinnistut, asukohaga xxx, registriosa nr. xxx, hinnaga 100 000 eurot, V. OÜ-le. (Lisa 5). Nimetatud kinnisvara on juba edasi müüdud. Sõidukid: Maanteeameti andmebaasi kohaselt ei ole ega võlgniku nimele pankrotimenetluse algatamise seisuga sõidukeid registreeritud. Kuni 01.06.2015 omas võlgnik Porsche Cayenne, reg. märgiga xxx, esm. reg. aasta 2005. Võõrandatud oli S. V.’le, isikukood xxx, juhiload puuduvad. Võõrandamisleping esitamata. Kasutajateks on A. V. ja S. V..
Aktsiad ja osakud: puuduvad Muu vara: Vastavalt võlgniku esindaja poolt esitatud andmetele muu vara puudub.
Maksu - ja Tolliamet, seisuga 02.12.2019 - 17630,05 eurot (Lisa nr 6). Lisanduvad viivised. Muud võlgnevused ei ole tuvastatud. Võlgniku esindaja kohaselt muud kohustused puuduvad. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et võlgnikul vara puudub ning rahalisi kohustusi orienteeruvalt summas ca. 17 630,05 eurot. Hinnang majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta Majandustegevust pole. Ajutise halduri arvamus võlgniku maksejõuetuse olemasolu, iseloomu ja põhjuste kohta. Arvamus kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea olemasolu kohta Ajutise pankrotimenetluse käigus on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus ning realiseeritav vara, millega seoses on tekkinud pankrotiolukord PankrS § 1 lg 3 mõttes. Maksejõuetuse tekkimise aeg on 2017. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks võivad olla kuriteo tunnustega teod, sh. maksejõetuse põhjustamine (alusetult enamtasutud käibemaksu taotlemine ja sellest tulenevad nõuded, uue juhatuse liikme poolt põhjendamatu kohustuste võtmine). Täpsemat analüüsi ei ole võimalik teostada raamatupidamise puudumise tõttu. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Tagasivõitmise võimalused ei olnud aruande koostamise hetkega tuvastatud. Ülaltoodu alusel on näha, et võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks: kohtukulud, ajutise halduri tasu, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Vastavalt käesolevale arvamusele lisatud halduri töö aruandele moodustavad pankrotimenetluse prognoositavad kulud ca 2229,00 eurot. (Lisa 7). Pankrotimenetluse jätkamiseks tuleks halduri arvates teha huvitatud isikutele ettepank tasuda deposiidina 2229,00 eurot (ajutise halduri tasud ja kulud ning võimalikud kohtumenetluste kulud). Asja toimiku materjalide kohaselt on avaldaja tasunud hetkeseisuga 2000 eurot. Võlgniku varaks on konto jääk 0,52 eurot.
Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik ̶ selleks puuduvad rahalised vahendid ja võimalused. Niisamuti puuduvad võlgniku tervendamise võimalused. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegude ja raske juhtimisvea olemasolu ei ole ajutine haldur tuvastanud. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Selgeid vara tagasivõitmise ja -tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud, mistõttu leiab kohus, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuivõrd võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu
seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse äriregistrisse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ÄS § 58 lg 4 sätestab seejuures, et ÄS § 58 lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seoses vahendite ebapiisavasuga pankrotimenetluse läbiviimiseks tuleb osaühingu likvideerimisel määrata ka dokumentide hoidja. Pankrotihaldur tegi ettepaneku määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige E. Z.. Kohus määrab Davex Group OÜ dokumentide hoidjaks juhatuse liikme E. Z.i.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.