ERELA OÜ hagi OÜ Kroonikeskus vastu üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
6019 eurot
tähtajalise
Menetlusosalised ja nende Hageja: ERELA OÜ (registrikood: 12843519, asukoht: Edeloosiku, esindajad Meegomäe küla, Võru vald, 65526, Võru maakond, seaduslik esindaja Ere Laidver, isikukood: XXX). Hageja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, Turu 17-21, Tartu linn, Tartu linn, 51004, Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja: OÜ Kroonikeskus (registrikood: 10691092, asukoht: Iirise tn 8, Näpi alevik, Sõmeru vald, 44305, Lääne-Virumaa). Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli tn 4, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond, e-post: [email protected]). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata ERELA OÜ hagi OÜ Kroonikeskus vastu tähtajalise üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
Välja mõista ERELA OÜ-lt OÜ Kroonikeskus kasuks menetluskulud summas 1380 eurot.
4.Menetluskuludelt tuleb ERELA OÜ-l tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 2-6)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Semuehitus (eelmine üürileandja) ja Ere Laidver (algselt füüsilise isikuna) üürilepingu nr XXX, eesmärgiga võtta üürile XXX kaubanduslik äripind (B10), tähtajaga XX.XX.XXXX . Üüritud äripind asus keskuse II korrusel ja oli suurusega 173,20 m2. Kasutusotstarbeks määrasid lepingu pooled valmisriiete müügi.
2.01.02.2016. a teatas senine üürileandja (AS Semuehitus) kinnistu (XXX) võõrandamisest ja uue üürileandja OÜ Kroonikeskus (kostja) poolt üürilepingute ülevõtmisest senistel tingimustel. Selleks hetkeks oli üürilepingus üürnikuks saanud ERELA OÜ (hageja), kellele läksid üle kõik üürilepingust nr XXX tulenevad kohustused ja õigused.
3.2018. a septembris asus kostja hagejat survestama, et see lahkuks pinnalt B10, kuna selle pinna oli kostja lubanud teisele, suuremale üürnikule. Kostja pakutud tingimused hagejale ei sobinud, juba põhjusel, et kaubanduspind asus kõrvalises sopis (mittekäidavas kohas) ja oli varasemast oluliselt väiksem (kuni 66 m2). Hageja pidas kostjaga läbirääkimisi ja lõpuks leiti XX.XX.XXXX kompromiss ning sõlmiti üürilepingu nr XXX lisa 6, millega anti alates XX.XX.XXXX hageja kasutada ruum B13, pindalaga 88 m2. Hageja kirjutas XX.XX.XXXX edastatud üürilepingu lisale 6 hiljem alla ja luges sellega teema lõpetatuks.
4.19.12.2018. a sai hageja tähitud kirja teel kostjalt üürilepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt lõpetas kostja ühepoolselt üürilepingu punktist 5.2.7 tulenevalt alates XX.XX.XXXX (st 6 kuulise etteteatamise järel) hagejaga sõlmitud tähtajalise äripinna üürilepingu nr XXX, põhjust nimetamata. Kostja on põhjendanud ülesütlemist vajadusega alustada XXX rekonstrueerimisega ja juurdeehitusega, mis laieneb hagejale üüritud pinnale B13.
5.Hageja leiab, et kostja ei ole käitunud heas usus ning on pettusega muutnud hagejaga sõlmitud tähtajalist üürilepingut nr XXX nii, et vaid napilt 1 kuu hiljem ütleb kostja rekonstrueerimise ja juurdeehituse plaanidele viidates kogu tähtajalise lepingu üles. Lepingu poole hea usu põhimõtte vastane ning teadlikult kahju põhjustav käitumine on õigusvastane, mistõttu soovib hageja vormiliselt kehtiva üürilepingu ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamist, millega saab lugeda üürilepingut nr XXX jätkuvalt kehtivaks.
6.Kostja sai üüritava kinnisasja omanikuks XX.XX.XXXX, st alates 01.02.2016. a läksid üürilepingust XXX tulenevad kohustused üle kostjale. Üürilepingu nr XXX kestuseks lepiti sõlmimisel kokku kuni 5 aastat, s.o kuni XX.XX.XXXX.
7.Hageja on seisukohal, et üürilepingu nr XXX p 5.2.7 on vastuolus VÕS § 313 lg-ga 1 ja 314 kuni 319 sätetega, kuna ei eelda mingit põhjust, vaid ainult 6 kuulist etteteatamist. Kostja vastuoluline pettuslik käitumine üüripinna vahetamise varjus on koostoimes loonud hea usu põhimõtte vastase olukorra, kus tähtajaline üürileping lõpetatakse vähem kui 2 aastat enne tähtaega, kusjuures hageja pole selleks ühtki põhjust andnud. Seega on põhjust vormiliselt ja näiliselt kehtiva üürilepingu nr XXX ülesütlemise õigusvastseks tunnistamiseks hea usu põhimõtte ning ülesütlemiseks aluse puudumise tõttu.
8.Hagiavalduses palub hageja tuvastada kostja poolt hagejale XX.XX.XXXX üürilepingu nr XXX (ka XXX ) ülesütlemise tahteavalduse õigusvastasus.
9.26.04.2019. a (tl 53 pöördel) menetlusdokumendis täpsustas hageja oma nõuet.
10.Hageja palub tuvastada kostja poolt hagejale XX.XX.XXXX üürilepingu nr XXX (ka XXX ) ülesütlemise tahteavalduse õigusvastasus, muuhulgas hea usu põhimõtte vastasuse tõttu. KOSTJA VASTUS (tl 40-42)
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
12.Kostja on seisukohal, et on öelnud üürilepingu üles kooskõlas üürilepingu tingimustega ja ülesütlemine on kehtiv. Üürilepingu p 5.2.7 ei ole vastuolus seadusega. Pooled võisid üürilepingus kokku leppida, et mõlemal poolel on õigus üürileping kuuekuulise etteteatmistähtajaga mistahes põhjusel üles öelda. Pooled võivad leppida kokku tingimuses, mille kohaselt ei eelda üürilepingu ülesütlemine teise poole rikkumist ega mõjuvat põhjust. VÕS § 326 lg 1 ei kuulu äriruumi üürilepingu puhul kohaldamisele.
13.Kostja leiab, et üürilepingu ülesütlemine ei saa olla korraga mittekehtiv ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja seisukohtade kohaselt tuleneb aga üürilepingu vastuolu hea usu põhimõttega ülesütlemise mittekehtivuse ja kostja käitumise koosmõjust.
14.Kostja märgib, et see, et alates XX.XX.XXXX kasutab hageja vastavalt poolte vahel sõlmitud üürilepingu lisale 6 algselt kasutatud ruumi B10 asemel ruumi B13, ei muuda üürilepingu ülesütlemist hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Üürilepingu punkt 5.2.7, mille alusel kostja lepingu üles ütles, võimaldab lepingu üles öelda mistahes põhjusel. Kostjal oleks olnud õigus üürileping punkti 5.2.7 alusel üles öelda ka siis, kui hageja oleks jätkanud ruumi B10 kasutamist. Samamoodi oleks hagejal olnud õigus üürileping kuuekuulise etteteatamistähtajaga mistahes põhjusel üles öelda. Üürilepingu punkti 5.2.7. alusel lepingu ülesütlemine ei eelda teisest lepingupoolest tulenevat põhjust lepingu ülesütlemiseks. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (tl 47-49, 52-53, 66-67)
15.Hageja jääb oma seisukohale ja leiab, et üürilepingu p 5.2.7 sisalduva kokkuleppe kohaldamine antud juhul on üürileandja poolne heade kommete vastane käitumine. Hageja ei nõustu, et ainuüksi ilma igasuguse aluseta ja põhjuseta ülesütlemine oleks VÕS mõistes kehtiv.
16.Pooled pidasid üürilepingu muutmiseks läbirääkimisi 20.09.2018. a kuni 19.10.2020. a, kui hageja nõustus heas usus tulema üürileandjale vastu. Muudatus hakkas kehtima alles
XX.XX.XXXX.
17.Hageja seisukohast ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kostja poolne hageja mõjutamine ajavahemikul 20.09.2018. a kuni 19.10.2018. a hagejale kahjuliku lepingu muudatuse sõlmimiseks olukorras, kus kostja jättis hageja teavitamata asjaolust, et pakutav pind läheb enne hagejaga sõlmitud tähtajalise üürilepingu lõppu ehituse otstarbel lammutamisele ning selle pinna kasutamine ei ole juurdeehituse tõttu kauplusena enam võimalik. Kostja ei ole tõendanud, et ta teavitas hagejat eesseisvast ehitusega seotud asjaolust ja sellest pakutav kaupluse pind (B13) on kostjale vajalik ehitustegevusega seoses enne üürilepingu lõpptähtaega. Teadnuks hageja seda asjaolu juba läbirääkimiste käigus, poleks hageja üürilepingu muudatust sõlminud või vähemalt oleks sõlminud selle teistel tingimustel. Kostja asus juba 12.06.2017. a taotlema XXX juurdeehituseks ehitusluba, mis realiseerub hagejale üüritud kauplemispinna kaotamisega. Ehitusluba väljastati XX.XX.XXXX ehk sisuliselt samal ajal, kui kolis hageja uuele pinnale ja jõustus üürilepingu muudatus.
18.Kostja õigusvastane ja heade kommete vastane käitumine seisneb mh üürilepingus sisalduva tüüptingimuse (p 5.2.7) kuritarvitamine, st ilma aluseta suvalisel hetkel tähtajalise üürilepingu ülesütlemiseks tegelikest asjaoludest lepingu partnerit teavitama, mis tõi kaasa hageja huvide kahjustamise.
19.Hagejale põhjustatud kahjuks võib antud juhul olla tähtajalise üürilepingu ennetähtaegse (ilma aluseta) erakorralise ülesütlemise tõttu saamata jäänud tulu, mis võib seisneda nt kasu saamise võimaluse kaotamises. Sarnasele seisukohale asus Riigikohus 09.10.2013.a lahendis nr 3-21-100-13, punktis 13. Hageja pidi sulgema kaupluse, kolima asenduspinnale ja tegi selleks põhjendamatuid kulutusi, et ettevõtet ja selle vara mitte ohtu seada. Hageja eesmärgiks on kaubandustegevuse jätkamine. KOSTJA SEISUKOHT HAGEJA SEISUKOHALE (tl 30-61, 68-69)
20.Hageja ei ole selgitanud, miks on üürilepingu p 5.2.7 puhul tegemist tüüptingimusega. Kostjale jääb arusaamatuks, millist tähendust omab üürilepingu punkti 5.2.7 alusel lepingu
lõpetamisel see, kas lepingut üles ütlev pool teavitab teist poolt lepingu ülesütlemise tegelikest põhjustest või mitte. Üürilepingu ülesütlemiseks üürilepingu punkti 5.2.7 alusel piisab ülesütlemisavalduse tegemisest üürnikule.
21.Hageja pidi ja sai juba üürilepingu sõlmimisel arvestama sellega, et nii temal kui üürileandjal on õigus üürileping igal ajal üles öelda teatades sellest teisele poolele kuus kuud ette. Seega sai ja pidi hageja arvestama sellega, et kui üürileandja vastavat õigust kasutab, siis tuleb hagejal leida oma äritegevuse jätkamiseks uued ruumid.
22.Kostjale on jätkuvalt arusaamatu, kas hageja leiab, et üürileping on kehtivalt üles öeldud või mitte. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja tegevus on olnud pahatahtlik ja hagejale kahju põhjustav. Kostjale on jätkuvalt ebaselge, milles seisneb hageja õiguslik huvi tuvastada üürilepingu ülesütlemise tahteavalduse õigusvastasus. Hageja nõue üürilepingu ülesütlemise tahteavalduse õigusvastasuse tuvastamiseks ei ole tuvastushagi esemena lubatav nõue. Kostja juhib tähelepanu, et hageja vabastas XX.XX.XXXX ruumi, mida ta üürilepingu alusel kasutas. Hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping lõppes XX.XX.XXXX .
KOHTU SEISUKOHT
23.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
24.Poolte vahel on vaidlus sisuliselt selle üle, kas üürileandja võis tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda ning kas ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega.
25.Kohus võtab esmalt seisukoha üürilepingu ülesütlemise kehtivuse osas (I), seejärel kontrollib ülesütlemise võimalikku vastuolu hea usu põhimõttega (II) ning viimaks menetluskulud (III). I
26.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 309 lg 1 järgi lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud.
27.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel (algselt üürileandjana AS Semuehitus ja üürnikuna Ere Laidver) oli XX.XX.XXXX. sõlmitud üürileping nr XXX (tl 7-15) ruumi B10 (173,20m2) aadressil XXX, kasutamiseks valmisriiete müümiseks tähtajaga kuni XX.XX.XXXX, mida pooled on käsitlenud ka lepinguna number XXX. Alates XX.XX.XXXX on üürilepingust tulenevalt õigused ja kohustused üle läinud kostjale (tl 19). Vaidlust ei ole ka selles, et selleks ajaks oli üürnikuks saanud hageja, kellele läksid üle kõik üürilepingust nr XXX (sh XXX ) tulenevad õigused ja kohustused.
28.Kuna lepingu poolteks on äriühingud ning hageja soovis üüripinda kasutada oma majandusja kutsetegevuses, on tegemist äriruumi üürilepinguga.
29.Hageja on seisukohal, et lepingu p 5.2.7, mis näeb ette, et üürileandjal on õigus leping sõltumata põhjusest erakorraliselt ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest üürnikule ette 6 kuud, on vastuolus VÕS § 313 lg-ga 1 ning kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust lepingu lõpetamiseks.
30.Üürilepingu erakorraline ülesütlemine on reguleeritud VÕS §-s 313, mille lõike 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui ka tähtajalise üürilepingu üles öelda. Samas võimaldab VÕS § 5 lepingupooltel seaduses sätestatust kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et kõrvalekaldumine ei ole või kui see oleks vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi.
31.Riigikohus on leidnud, et VÕS § 196 lg 1 ja § 313 lg 1 võimaldavad poolte kokkuleppel äriruumide üürimisel nendest sätetest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-06, p 15).
32.Seega võivad pooled kokku leppida, et üürilepingu võib erakorraliselt etteteatamistähtaega järgides ennetähtaegaselt üles öelda sõltumata põhjusest nagu käesoleval juhul on pooled lepingu p-s 5.2.7 kokku leppinud. Samasisuline õigus üürileping erakorraliselt ennetähtaegselt lõpetada on ka antud üürnikule lepingu p 5.4 järgi.
33.Kohus ei nõustu hagejaga, et lepingu p-s 5.2.7 sisalduva kokkuleppe kohaldamine kostja poolt on heade kommete vastane käitumine, sest vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel lepingus kokkulepitud tingimuse kasutamine ei muuda veel lepingutingimust ega lepingupoole õigust seda kasutada, heade kommete vastaseks.
34.Kuigi hageja on viidanud, et üürilepingus sisalduv p 5.2.7 on tüüptingimus, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, mis asjaolude alusel saaks eelnimetatud lepingutingimuse kvalifitseerida VÕS § 35 lg 1 kohaselt tüüptingimusena.
35.Eraõiguses kehtib lepinguvabaduse põhimõte, mille kohaselt võivad lepingu pooled teatud juhtudel (nt äriruumi üürimisel) VÕS § 313 lg-s 1 sätestatust erinevalt kokku leppida ning antud juhul on pooled seda vastastikuste tahteavalduse vahetamise teel lepingu p-s 5.2.7 ka teinud, mistõttu leiab kohus, et lepingu p 5.2.7 ei ole vastuolus VÕS § 313 lg-ga 1.
36.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja poolte vahelise üürilepingu nr XXX 14.12.2019. a avaldusega (tl 27) vastavalt VÕS § 325 lg-le 1 ja 2 üles öelnud ning ülesülesütlemisavalduse järgi oli lepingu lõppemise päevaks XX.XX.XXXX. Vaidlust ei ole selles, et hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud ning lepingu lõppemise päevaks ruumi vabastanud.
37.Seega leiab kohus, et kuna lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud, on üürilepingu ülesütlemine kehtiv. II
38.Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostja on hagejat mõjutades muutnud hagejaga sõlmitud tähtajalist üürilepingut nii, et vaid napilt kuu hiljem, ütleb kostja viidates rekonstrueerimisele ja juurdeehituse plaanidele tähtajalise lepingu üles. Äriruumi üürilepingule VÕS § 326 lg 1 ei kohaldu.
39.Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttele tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. VÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi teise lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
40.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja alates lepingu sõlmimisest (2015) kuni ülesütlemiseni s.o XX.XX.XXXX kolinud kaubanduskeskuses erinevate üüripindade vahel. Enne viimase lepingu lisa sõlmimist pidasid pooled läbirääkimisi (tl 20-23) rendipinna hinna ja seisukorra osas, mille tulemusel sõlmiti lisa 6 (tl 24-25) ning lisaks lepiti kokku, et hageja saab kolmeks kuuks rendivabastuse. Lepingu järgi sai hageja viimase üüripinna (B13) kasutusse XX.XX.XXXX ning XX.XX.XXXX ütles üürileandja lepingu üles viidates eesseisvale juurdeehitusele.
41.Kuigi uuele üüripinnale kolimise ja lepingu lõpetamise teate vahele jäi veidi rohkem kui üks kuu, ei nähtu asjaoludest, et ülesütlemisele oleks eelnenud üürniku poole lepingu rikkumine, nõude esitamine või muu üürnikust tulenev käitumine, mille tõttu võiks üürileandja soovida kasutada võimalust üürnikust vabanemiseks. Hageja on väitnud, et teda survestati ja mõjutati uuele üüripinnale kolima, kuid ei ole tõendanud ega ka asjaoludest ei nähtu mil viisil. Taotlus XXX ehituse laiendamiseks (tl 54-58) esitati juunis 2017. a ning luba väljastati detsembris 2018. a. See, et XXX laiendamiseks väljastati ehitusluba natuke rohkem kui kaks kuud pärast üürilepingu lisa sõlmimist ja kuu pärast hageja uuele üüripinnale kolimist, on asjaolude kokkulangemine, mida kostja ei saanud kuidagi mõjutada. Hageja oli ise nõus lepingu lisa sõlmima ja teisele üüripinnale kolima. Õiguse kuritarvitamisena ei saa käsitleda asjaolu kus kostja, tingituna asjaolude muutumise vajadusest, kasutab mõlemale poolele antud lepingujärgset õigust mistahes põhjusel lepingu lõpetamiseks.
42.Seega leiab kohus, et antud juhul ei nähtu asjaoludest, et kostjapoolne üürilepingu ülesütlemine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
43.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. III
44.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
45.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
46.Menetluskulude nimekirjast (tl 81-83) nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud summas 1380 eurot (ilma käibemaksuta), mille kostja palub hagejalt välja mõista.
47.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
48.Kostja lepingulise esindaja ajakulu on olnud kokku 11,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja vastuväidete kohaselt on kostja lepingulise esindaja ajakulu selgelt ülepaisutatud ning seda tuleks 5 tunni võrra vähendada.
49.Kuigi kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, peab lepingulise esindaja kulu suurus, mis vastaspoolelt välja mõistetakse, vastama tervikuna tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule.
50.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust (sh kohtu poolt hagejale antud juhised nõude täpsustamiseks, millele kostjal tuli seisukoht anda) ning kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga sh osalemist kohtu eelistungil, leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu 11,5 tunni ulatuses summas 1380 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud.
51.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1380 eurot.
52.Kuivõrd kostja ei ole kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, on põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja kantud lepingulise esindaja kulu summas 1380 eurot ilma käibemaksuta.
53.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.