Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus H S vastu võla väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine; kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu (registrikood 80173795) Avaldaja lepinguline esindaja: Pille Martin (e-post [email protected]) Puudutatud isik: H S (isikukood xxxx; e-post xxxx)
Resolutsioon
1.Jätta Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus H S vastu võla väljamõistmiseks ajavahemiku 01.11.2006-31.10.2015 eest rahuldamata nõuete aegumise tõttu.
2.Jätta Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu avaldus H S vastu ülejäänud nõudes ajavahemiku 01.11.2015-31.08.2019 eest rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud avaldaja Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu kanda, kuid jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse (riigilõiv 50 eurot) 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu esitas 02.07.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse H S vastu võla väljamõistmiseks. Kohus tegi 11.07.2019 puudutatud isikule makseettepaneku, millele puudutatud isik esitas 12.07.2019 vastuväite. Seoses puudutatud isiku vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning Pärnu
Maakohtu 18.07.2019 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks. 03.09.2019 esitas avaldaja avalduse puudutatud isiku vastu võla väljamõistmiseks. Avalduse esitamise seisuga on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees kokku summas 4921,90 eurot, sh põhiosa 4227,34 eurot ja viivis 694,56 eurot.
2.Avalduse kohaselt on puudutatud isik Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn 3 korteriühistu liige ja talle kuulub korteriomand asukohaga Klooga alevik, Liiva tn xxxx. Avaldaja osutab Liiva 3 elamu haldamise-, hooldamise- ja majandamise teenuseid. Osutatud teenuste eest esitab avaldaja igakuiselt kõikidele korteriomanikele kommunaalarveid, sh puudutatud isikule. Puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees on kujunenud alates 2006. aastast, mil ta jättis osaliselt või täielikult arved tasumata, teostades kuluarvetele makseid ebakorrapäraselt.
3.Puudutatud isiku kohustused Liiva 3 KÜ liikmena on nimetatud Liiva 3 põhikirjas, mille punktides 3.2, 4.9 ja 4.11 on fikseeritud ühistu liikme kohustused, mh liige kohustub täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning tasuma ühistus elaniku kohta arvestatud sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule. Põhikirja punkti 3.2 lg 2 järgi kohustub liige tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras.
4.Avaldaja on korduvalt juhtinud puudutatud isiku tähelepanu asjaolule, et aastatega kogunenud võlgnevus, moodustades märkimisväärse summa, kahjustab avaldaja, sh teiste ühistu liikmete huve, kuid puudutatud isik ei ole asunud täitma korteriühistu liikme põhikirjast tulenevaid kohustusi ega ole asunud tekkinud võlgnevusi likvideerima.
5.Puudutatud isik väidab, et temale ei ole arveid esitatud, kuigi on neid mitmeid kordi küsinud. Avaldaja selgitab, et taoline väide ei vasta tõele, kuivõrd arved kõigile ühistu liikmetele pannakse nende isiklikku postkasti. Puudutatud isik üürib oma korteriomandit välja ning ei ela Liiva tn 3 aadressil aastaid, millest tulenevalt on tegemist puudutatud isiku poolt otsitud väitega.
6.Avaldaja leiab, et käesoleva nõude puhul on välistatud tehinguline suhe, kuivõrd ühtegi lepingut ei ole avaldaja ega puudutatud isik omavahel sõlminud. Kuigi isik võib saada korteriomanikuks tehingu alusel, ei ole see tehing suunatud tema ja korteriühistu vahelise õigussuhte tekkimisele ega reguleeri seetõttu ka tema kui korteriomaniku ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi. Avaldaja on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub nõude osas kohaldamisele kümneaastane aegumise tähtaeg. Korteriomanike ühisusest tuleneb eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes. KOS § 13 lg-st 2 tulenev nõue on korteriomanike ühisusest tulenev nõue, mis tuleb lugeda seadusest tulenevaks nõudeks. Seetõttu tuleb kohaldada asjas TsÜS § 149.
7.Avaldaja leiab, et kuigi võlgnik on vastutustundetult hoidnud kõrvale oma kohustuste täitmisest juba alates 2006. aastast, siis möönab avaldaja, et aastatel 2006-2008 esitatud nõuded võib lugeda aegunuks, kuid alates 2009. aastast esitatud nõuete aegumine on peatunud seoses käesoleva avalduse esitamisega. Puudutatud isiku vastuväited
8.Puudutatud isik ei tunnista avaldust ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et avaldaja ei ole talle esitanud arveid, mis võimaldaksid avaldaja poolt esitatud võlgnevust tõendada. Puudutatud isik selgitab, et kuivõrd varasemal perioodil esitati arveid vaid paberkujul korteri postkasti ning juurdepääs arvetele oli vaid korterit kasutanud isikutel, siis
soovis puudutatud isik väidetava võlgnevuse aluseks olevate arvete koopiad elektroonilisel teel. Puudutatud isik enda päringutele vastust ei saanud.
9.Puudutatud isik leiab, et tema poolt esitatud tõenditest on näha arvete süsteemne tasumine täpselt arvetel märgitud tarbimiskulude summas ning valdavalt enne arve sissenõutavaks muutumise tähtaega. Puudutatud isiku hinnangul pole avaldaja selgelt välja toonud millistest konkreetsetest arvetest nõue koosneb ning kuidas on toimunud viivise arvestus. Puudutatud isikule on selgusetu, kuidas viimastel aastatel on võlgnevuse summa pidevalt kasvanud, kuigi arved on olnud igakuiselt tasutud.
10.Avaldaja on esitanud laekumiste tõendamiseks elektrooniliselt filtreeritud väljavõtted, kus vastaspoole nimi sisaldab sõna „xxxx“. Puudutatud isik leiab, et korteriühistu poolt esitatud kommunaalarvete tasumine ei ole seadusega kohustatud toimuma ainult kinnisturaamatu järgse omaniku arvelduskontolt. Samuti toonitab puudutatud isik, et korter on olnud pikemal perioodil välja üüritud, mistõttu ei saa eeldada, et kommunaalarvete tasumine sai toimuda vaid korteriomaniku nimelt. Puudutatud isik selgitab, et ta on tasunud kõik arved, mille avaldaja on esitanud alates 2016. aastast kuni tänaseni.
11.Puudutatud isik selgitab, et on teadlikult esitanud andmed vaid kolme viimase aasta kohta, sest käesoleval juhul tuleb kohaldada tehingust tuleneva nõude aegumistähtaega kolm aastat, mistõttu tuleb lugeda aegunuks kõik nõuded mis puudutavad hilisemat perioodi. Avaldaja on mitmel korral toonitanud, et korter on olnud pidevalt välja üüritud, mis on ka tõene. Et tõendada pahatahtliku kõrvalehoidmise puudumist, on puudutatud isik välja toonud üürnike poolt tasumiste andmed aastast 2012. Varasemate perioodide üürnike tasumiste andmeid esitada ei ole võimalik, sest kõik üürnikud on kommunaalkulusid ise tasunud ning käesoleval hetkel puuduvad puudutatud isikul andmed tolleaegsete üürnikute kohta.
12.Puudutatud isik taotleb kohtult lugeda aegunuks kõik nõuded, mis puudutavad hilisemat perioodi kui kolme aastat. Kohtumääruse põhjendused
13.Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuet kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
15.Avaldaja ja puudutatud isiku vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on korteriomandi aadressiga Lääne-Harju vald, Klooga alevik, Liiva tn xxxx omanik.
16.Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on osaliselt aegunud. Samuti selle üle, kas avaldaja põhivõlgnevus ja viivis tulenevalt tasumata arvetest on avaldaja poolt nõutud suuruses tõendatud ja põhjendatud või mitte.
17.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Puudutatud isiku arvete tasumise kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast.
18.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 1 kohaselt korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
19.Avaldaja põhikirja punkti 3.2. järgi on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid, tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku otsusega ettenähtud suuruses ja korras, mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist. Põhikirja punkti 4.9. kohaselt sihtotstarbelised kapitalid moodustuvad liikmete maksetest. Maksed koosnevad elamu hooldamiseks, teenindamiseks, jooksev- ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Põhikirja punkti 4.11. järgi peab ühistu liige tasuma ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteri tegelike kasutajate arvule.
20.Eeltoodud sätetest ja avaldaja põhikirjast tuleneb, et puudutatud isik kui korteriomanik ja korteriühistu liige peab kandma oma korteriomandiga seotud majandamiskulusid ning arvestama korteriühistu vastavasisuliste üldkoosolekute otsustega.
21.Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise rikkumise korral kohustuse täitmist.
22.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul tekkinud avaldaja ees põhivõlgnevus seoses kommunaal- ja majandamisteenuste arvete mittetasumisega summas 4227,34 eurot, millele lisandub viivis 694,56 eurot. Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud 03.09.2019 esitatud avaldusega ja 29.10.2019 esitatud seisukohaga arved. Avaldaja poolt esitatud arved sisaldavad endas haldusteenust, heakorrateenust, hooldusteenust, prügivedu, reservfondi, vett ja kanalisatsiooni, üldelektrit, kütte osamaksu, kindlustust, reservfondi, kütteõli ja üldvett.
23.Esmalt hindab kohus puudutatud isiku aegumise vastuväidet.
24.Kohus juhib tähelepanu, et tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lõikest 1 aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
25.Puudutatud isik leiab, et avaldaja nõue on aegunud vastavalt TsÜS § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Avaldaja leiab, et avaldaja nõude osas kuulub kohaldamisele kümneaastane aegumise tähtaeg tulenevalt TsÜS § 149.
26.Kohtu hinnangul kuulub kohaldamisele TsÜS § 154 lg 1. Riigikohtu lahendi 3-2-1-174-11 pst 11 tulenevalt korteriühistu ja tema liikmete vahelisi suhteid korteriühistu majandamisest tulenevalt tuleb käsitada tehingulise suhtena. Seega on väär maakohtu poolt aegumisele seadusest tuleneva nõude aegumistähtaja - kümme aastat – kohaldamine. Samas ei ole praegusel juhul õige ka TsÜS § 146 kohaldamine. Majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Kuivõrd kulude eest tasumise kohustus on perioodiline kohustus, tuleb nõuete aegumise osas kohaldada TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 esimese ja teise lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel.
27.Kohus leiab, et avaldaja viited Riigikohtu lahenditele nr 2-14-25115, 3-2-1-129-13 ja 2-177999 on asjakohatud, kuivõrd nimetatud lahendid käsitlevad korteriomanike kui kaasomanike vahelist erilist seadusjärgset võlasuhet VÕS § 3 p 6 mõttes. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegu suhtega korteriühistu liikme ja korteriühistu vahel, mis on Riigikohtu lahendi 3-2-1-17411 p 11 kohaselt tehingulaadne suhe ning millele kohaldub TsÜS § 154 lg 1.
28.Avalduse kohaselt on puudutatud isikul avaldaja ees võlgnevus ajavahemiku november 2006 kuni august 2019 eest. Alljärgnevalt käsitleb kohus nõudeid aastate kaupa. Kohtule ei ole esitatud arveid aastate 2006-2008 kohta, et kohus saaks välja selgitada, millal esitatud arvete alusel nõuded sissenõutavaks muutusid. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et arved tuli tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks ja arved muutusid sissenõutavaks järgmise kuu esimesest kuupäevast, algas nimetatud aastate eest esitatud arvete aegumistähtaeg TsÜS § 154 lg 1 järgi vastavalt 01.01.2007 kl 00 ja lõppes 31.12.2009 kl 24.00, algas 01.01.2008 kl 00 ja lõppes 31.12.2010 kl 24.00 ning algas 01.01.2009 kl 00 ja lõppes 31.12.2011 kl 24.00.
29.Avaldaja poolt esitatud arved nr 21/0109, 21/0209, 21/0309, 21/0409, 21/0509, 21/0609, 21/0709, 21/0809, 21/0909, 21/1009, 21/1109 ja 21/1209 aasta 2009 eest muutusid sissenõutavaks vastavalt 01.03.2009, 01.04.2009, 01.05.2009, 01.06.2009, 01.07.2009, 01.08.2009, 01.09.2009, 01.10.2009, 01.11.2009, 01.12.2009, 01.01.2010 ja 01.02.2010. Seega nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg esimese kümne arve eest algas 01.01.2010 kl 00 ja lõppes 31.12.2012 kl 24.00 ning viimase kahe arve eest algas 01.01.2011 kl 00 ja lõppes 31.12.2013 kl 24.00.
30.Avaldaja poolt esitatud arved nr 21/0110, 21/0210, 21/0310, 21/0410, 21/0510, 21/0610, 21/0710, 21/0810, 201010-100300211, 201011-100300211, 201012-100300211 ja 201101100300211 aasta 2010 eest muutusid sissenõutavaks vastavalt 01.03.2010, 01.04.2010, 01.05.2010, 01.06.2010, 01.07.2010, 01.08.2010, 01.09.2010, 01.10.2010, 26.10.2010, 26.11.2010, 26.12.2010 ja 26.01.2011.
Eeltoodust tulenevalt nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg esimese üheteistkümne arve eest algas 01.01.2011 kl 00 ja lõppes 31.12.2013 kl 24.00 ning viimase arve eest algas 01.01.2012 kl 00 ja lõppes 31.12.2014 kl 24.00.
31.Avaldaja poolt esitatud arved nr 201101-100300211, 201102-100300211, 201103100300211, 201104-100300211, 201105-100300211, 201106-100300211, 201107100300211, 201108-100300211, 201109-100300211, 201110-100300211, 201111100300211 ja 201112-100300211 aasta 2011 eest muutusid sissenõutavaks vastavalt 26.01.2011, 26.02.2011, 26.03.2011, 26.04.2011, 26.05.2011, 26.06.2011, 26.07.2011, 26.08.2011, 26.09.2011, 26.10.2011, 26.11.2011 ja 26.12.2011. Eeltoodust tulenevalt nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg algas 01.01.2012 kl 00 ja lõppes 31.12.2014 kl 24.00.
32.Kohtule on 2012. aasta kohta esitatud vaid detsembrikuu arve nr 201301-100300211 tasumistähtajaga 25.01.2013, seega nimetatud nõue muutus sissenõutavaks 26.01.2013. Seega, kui asuda seisukohale, et 2012. aasta eest esitatud arved tuli tasuda iga kuu 25-ndaks kuupäevaks ja arved muutusid sissenõutavaks 26-ndast kuupäevast, algas kolmeaastane aegumistähtaeg vastavalt 01.01.2013 kl 00 ja lõppes 31.12.2015 kl 24.00 ning algas 01.01.2014 kl 00 ja lõppes 31.12.2016 kl 24.00.
33.Avaldaja poolt esitatud arved nr 201302-100300211, 201303-100300211, 201304100300211, 201305-100300211, 201306-100300211, 201307-100300211, 201308100300211, 201309-100300211, 201310-100300211, 201311-100300211, 201312100300211 ja 201401-100300211 aasta 2013 eest muutusid sissenõutavaks vastavalt 26.02.2013, 26.03.2013, 26.04.2013, 26.05.2013, 26.06.2013, 26.07.2013, 26.08.2013, 26.09.2013, 26.10.2013, 26.11.2013, 26.12.2013 ja 26.01.2014. Eeltoodust tulenevalt nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg esimese üheteistkümne arve eest algas 01.01.2014 kl 00 ja lõppes 31.12.2016 kl 24.00 ning viimase arve eest algas 01.01.2015 kl 00 ja lõppes 31.12.2017 kl 24.00.
34.Avaldaja poolt esitatud arved nr 201402-100300211, 201403-100300211, 201404100300211, 201405-100300211, 201406-100300211, 201407-100300211, 201408100300211, 201409-100300211, 201410-100300211, 201411-100300211, 201412100300211 ja 201501-100300211 aasta 2014 eest muutusid sissenõutavaks vastavalt 26.02.2014, 26.03.2014, 26.04.2014, 26.05.2014, 26.06.2014, 26.07.2014, 26.08.2014, 26.09.2014, 26.10.2014, 26.11.2014, 26.12.2014 ja 26.01.2015. Eeltoodust tulenevalt nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg esimese üheteistkümne arve eest algas 01.01.2015 kl 00 ja lõppes 31.12.2017 kl 24.00 ja viimase arve eest algas 01.01.2016 kl 00 ja lõppes 31.12.2018 kl 24.00.
35.Avaldaja poolt esitatud arved nr 201502-100300211, 201503-100300211, 201504100300211, 201505-100300211, 201506-100300211, 201507-100300211, 201508100300211, 201509-100300211, 21/1115, 21/1215 ja 21/0116 aasta 2015 eest muutusid sissenõutavaks vastavalt 26.02.2015, 26.03.2015, 26.04.2015, 26.05.2015, 26.06.2015, 26.07.2015, 26.08.2015, 26.09.2015, 01.12.2015, 01.01.2016 ja 01.02.2016. Eeltoodust tulenevalt nõuete kolmeaastane aegumistähtaeg esimese üheksa arve eest algas 01.01.2016 kl 00 ja lõppes 31.12.2018 kl 24.00 ning viimase kahe arve eest algas 01.01.2017 kl 00 ja lõppes 31.12.2019 kl 24.00.
36.TsÜS §1 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Avaldaja esitas puudutatud isiku vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 02.07.2019. Kõigest eeltoodust tulenevalt on avaldaja esitatud põhivõlgnevus ajavahemiku november 2006 kuni oktoober 2015 eest aegunud. TsÜS § 144 kohaselt aegub koos põhikohustusest tuleneva nõudega ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Seega on aegunud ka avaldaja poolt esitatud viivisenõue ajavahemiku november 2006 kuni oktoober 2015 eest.
37.Avaldaja on seisukohal, vaadates võlgniku osalisi makseid, et on põhjust viidata TsÜS § 158 lg-le 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Kohtu hinnangul on avaldaja poolt viidatud säte asjakohatu. Nimelt, Riigikohtu lahendi 2-1510683 punktist 20.1. tuleneb, et perioodiliste maksete korral ei saa eeldada kostja tahet tunnustada hageja nõuet suuremas ulatuses, kui ta on maksnud (Riigikohtu 16. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-16, p 13). Nii võib perioodiliste maksete korral eeldada, et kohustatud isiku poolt nõude osalise tunnustamisega katkeb hageja nõude aegumine üksnes selle summa osas, milles kohustatud isik nõude rahuldas. Hagejal on võimalik põhjendada ja tõendada, et tegelikult tunnustas kostja hageja nõuet makstust suuremas ulatuses. Seega, kuigi avaldaja on enda 29.10.2019 seisukohaga esitanud puudutatud isiku poolt tehtud makseid aastate 2007-2015 kohta, saab nimetatud maksete puhul eeldada, et aegumine katkes vaid selle summa osas, milles puudutatud isik nõude rahuldas. Kuivõrd TsÜS § 154 lg-st 1 tulenevalt on korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, siis tuleb iga arvet käsitleda üksiku kohustusena ja aegumine katkes vaid selle summa osas, mille puudutatud isik tasus, mitte kõikide esitatud arvete puhul. Kohtu hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, et puudutatud isik tunnustas avaldaja nõuet makstust suuremas ulatuses, mistõttu ei saa avaldaja poolt esitatud asjaolude põhjal järelduda nõude aegumise katkemine. Eeltoodust tulenevalt ei ole ajavahemiku 01.01.2007 kuni 31.12.2015 eest nõuete aegumine TsÜS § 158 alusel katkenud.
38.Järgnevalt hindab kohus avaldaja poolt esitatud põhivõlgnevust ja viivist 2015. aasta kahe viimase arve ja aastate 2016 kuni august 2019 osas.
39.Puudutatud isik vaidleb nõudele vastu ja leiab, et on esitatud arved tasunud. Alljärgnevalt käsitleb kohus nõudeid aastate kaupa.
40.Kohtule avaldaja poolt 29.10.2019 esitatud seisukohale lisatud arvetest ja lisadest nr 9 ja 10 nähtub, et puudutatud isik on 2015. aasta novembri kohta esitatud arve nr 21/1215 summas 66,21 eurot tasumistähtajaga 31.12.2015 tasunud 28.12.2015 ning detsembri kohta esitatud arve nr 21/0116 summas 86,76 eurot tasumistähtajaga 31.01.2016 tasunud 24.01.2016. Seega on puudutatud isik 2015. aasta kaks viimast arvet tasunud tähtaegselt.
41.Avaldaja poolt 2016. aasta eest esitatud arvete nr 160221A, 160321, 160421, 160521, 160621, 160721, 160821, 160921, 161021, 161121, 161221 ja 170121 tasumise tähtajad on vastavalt 29.02.2016, 31.03.2016, 29.04.2016, 31.05.2016, 30.06.2016, 29.07.2016, 31.08.2016, 30.09.2016, 31.10.2016, 30.11.2016, 30.12.2016 ja 31.01.2017. Puudutatud isiku poolt 12.01.2020 esitatud seisukoha lisadest tulenevalt tasus puudutatud isik arved tähtaegselt vastavalt 25.02.2016, 18.03.2016, 28.04.2016, 26.05.2016, 25.06.2016, 26.07.2016, 26.08.2016, 26.09.2016, 19.10.2016, 16.11.2016, 23.12.2016 ja 30.01.2017.
42.Avaldaja poolt 2017. aasta eest esitatud arvete nr 170221, 170321, 170421, 170521, 170621, 170721, 170821, 170921, TE00021, TE00096, TE00171 ja TE00246 tasumise tähtajad on vastavalt 28.02.2017, 31.03.2017, 28.04.2017, 31.05.2017, 30.06.2017, 31.07.2017, 31.08.2017, 29.09.2017, 31.10.2017, 30.11.2017, 31.12.2017 ja 31.01.2018. Puudutatud isiku poolt 12.01.2020 esitatud seisukoha lisadest tulenevalt tasus puudutatud isik arved tähtaegselt vastavalt 28.02.2017, 28.03.2017, 28.04.2017, 30.05.2017, 27.06.2017, 14.07.2017, 17.08.2017, 10.09.2017, 15.10.2017 ja 23.10.2017, 27.11.2017 ning 20.12.2017. Seejuures tasus puudutatud isik arve nr 170721 summas 63,40 eurot tasumistähtajaga 31.07.2017 topelt, s.o 14.07.2017 tasus 63,40 eurot ja 30.07.2017 tasus 63,40 eurot. Seega on puudutatud isik tasunud ette 63,40 eurot. Arve nr TE00246 summas 136,01 eurot tasumistähtajaga 31.01.2018 tasus puudutatud isik 08.02.2018, s.o hilinenult. Puudutatud isik tasus nimetatud arve eest 136,01 eurot. Kuivõrd puudutatud isikul oli ettemaks summas 63,40 eurot, võlgneb puudutatud isik 72,61 euro tasumisega viivitamisel perioodil 01.02.2018-07.02.2018 avaldajale 0,11 eurot. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul jätkuvalt ettemaks summas 63,40 eurot.
43.Avaldaja poolt 2018. aasta esitatud arvete nr TE00321, TE00396, TE00471, TE00546, TE00621, TE00696, TE00771, TE00846, TE00921, TE00996, TE01071 ja TE01146 tasumise tähtajad on vastavalt 28.02.2018, 31.03.2018, 30.04.2018, 31.05.2018, 30.06.2018, 31.07.2018, 31.08.2018, 30.09.2018, 31.10.2018, 30.11.2018, 31.12.2018 ja 31.01.2019. Puudutatud isiku poolt 12.01.2020 esitatud seisukoha lisadest tulenevalt tasus puudutatud isik arved tähtaegselt vastavalt 21.02.2018, 28.03.2018, 29.04.2018. Arve nr TE00546 summas 142,83 eurot tasumistähtajaga 31.05.2018 tasus puudutatud isik 16.06.2018, s.o hilinenult. Puudutatud isik tasus nimetatud arve eest 142,83 eurot. Kuivõrd puudutatud isikul oli ettemaks summas 63,40 eurot, võlgneb puudutatud isik 79,43 euro tasumisega viivitamisel perioodil 01.06.2018-15.06.2018 avaldajale 0,26 eurot. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul jätkuvalt ettemaks summas 63,40 eurot. Järgnevad arved tasus puudutatud isik tähtaegselt vastavalt 16.06.2018, 18.07.2018, 21.08.2018. Arve nr TE00846 summas 94,57 eurot tasumistähtajaga 30.09.2018 tasus puudutatud isik 06.10.2018, s.o hilinenult. Puudutatud isik tasus nimetatud arve eest 94,57 eurot. Kuivõrd puudutatud isikul oli ettemaks summas 63,40 eurot, võlgneb puudutatud isik 31,17 euro tasumisega viivitamisel perioodil 01.10.2018-05.10.2018 avaldajale 0,03 eurot.
Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul jätkuvalt ettemaks summas 63,40 eurot. Järgnevad arved tasus puudutatud isik tähtaegselt vastavalt 20.10.2018, 14.11.2018, 12.12.2018, 15.01.2019. Arve nr TE01071 summas 154,85 eurot tasumistähtajaga 31.12.2018 tasus puudutatud isik 12.12.2018 osaliselt, s.o summas 125,09 eurot. Seega nimetatud arve eest jäi tasumata 29,76 eurot. Kuivõrd puudutatud isikul oli ettemaks 63,40 eurot, siis puudutatud isik nimetatud arve eest tasumisel ei hilinenud. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul jätkuvalt ettemaks summas 33,64 eurot.
44.Avaldaja poolt 2019. aasta esitatud arvete nr TE01221, TE01296, TE01371, TE01446, TE01521, TE01596 ja TE01671 tasumise tähtajad on vastavalt 28.02.2019, 31.03.2019, 30.04.2019, 31.05.2019, 30.06.2019, 31.07.2019 ja 31.08.2019. Kuigi avaldaja nõue on kuni augustini 2019, ei ole avaldaja augusti arvet esitanud. Puudutatud isiku poolt 12.01.2020 esitatud seisukoha lisadest tulenevalt tasus puudutatud isik arved tähtaegselt vastavalt 21.02.2019, 27.03.2019, 23.04.2019. Arve nr TE01446 eest summas 117,65 eurot tasumistähtajaga 31.05.2019 tasus puudutatud isik 01.06.2019, s.o hilinenult. Puudutatud isik tasus nimetatud arve eest 117,65 eurot. Nimetatud arve muutus sissenõutavaks 01.06.2019. Kuivõrd VÕS § 113 lg 1 järgi saab viivist nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, siis nimetatud viivituse eest võlgnevus puudub. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isikul jätkuvalt ettemaks summas 33,64 eurot. Järgnevad arved tasus puudutatud isik tähtaegselt vastavalt 18.06.2019, 26.07.2019 ja 21.08.2019. Puudutatud isik on kohtule esitanud arved kuni november 2019 eest ja pangakonto väljavõtte nimetatud perioodi kohta ning ka nende arvete eest on puudutatud isik tasunud tähtaegselt.
45.Eeltoodud punktidest tulenevalt on puudutatud isiku poolt esitatud arvete ja pangakonto väljavõtetega tõendatud, et puudutatud isik on ajavahemikul 01.11.2015-31.08.2019 arveid tasunud.
46.Punktidest 43 ja 44 tulenevalt on avaldajal puudutatud isiku vastu arvete nr TE00246, TE00546 ja TE00846 tasumisega viivitamisel viivisenõue summas 0,40 eurot. Kuivõrd puudutatud isikul on ettemaks summas 33,64 eurot, siis puudub avaldajal puudutatud isiku vastu ka viivisenõue.
47.Kõigest eeltoodust tulenevalt on avaldaja nõue puudutatud isiku vastu ajavahemiku 01.11.2006 kuni 31.10.2015 eest aegunud ning puudutatud isik on tõendanud, et on avaldajale tasunud arveid ajavahemiku 01.11.2015-31.08.2019 eest. Kohus asub seisukohale, et esitatud avaldus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
48.Tulenevalt TsMS § 122 lg-st 3, TsMS § 124 lg-st 1, § 133 lg-st 1 on tsiviilasja hind 4921,90 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
49.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
51.Kohus on seisukohal, et kuigi lahend tehakse puudutatud isiku huvides, kes peaks TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi kandma asja menetluskulud, siis ei ole menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine põhjendatud ega õiglane, sest puudutatud isikul puudus avaldaja ees võlgnevus ja kohus lahendas asja puudutatud isiku kasuks. Seega esitas avaldaja põhjendamatu avalduse, mistõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuid avaldajalt välja mõistetavaid menetluskulusid puudutatud isikul tekkinud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
kohtulahendi põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.