Hageja: T M (isikukood xxxx); Hageja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (e-post [email protected]); Kostja: K R (isikukood xxxx); Kostja lepinguline esindaja: Erki Casar (e-post [email protected]).
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt K Rlt hageja T Ma kasuks välja põhivõlgnevus summas 2 500 eurot, intress 250 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt summas 2 250 eurot. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 500 eurot, intress 250 eurot ning viivised põhivõlgnevuselt summas 2250 eurot. Hageja leiab, et kostja võlgneb hagejale raha tulenevalt 06.10.2017 sõlmitud laenulepingust.
2.Hageja ei ole nõus kostja pakutud kompromissi tingimustega.
KOSTJA SEISUKOHT
3.Kostja ei võta nõuet omaks ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Kostja väidab, et ta ei ole võlgnevust kunagi eitanud ning samuti on ta nõus tasuma intressi. Samas leiab kostja, et hageja (eelkõige tema esindajad) on kostjale tekitanud moraalse kahju vähemalt summas 10 000 eurot. Kahju tekitati kostja hinnangul talle sellega, et tema vastu esitati pankrotiavaldus, mille kohus jättis rahuldamata ning ka seetõttu, et kostja andmed kanti maksehäireregistrisse. Maksehäireregistrisse kandmise tõttu ei õnnestunud kostja sõnul tal ka refinantseerida tekkinud võlgnevust. Seega leiab kostja, et hageja peaks nõudma oma esindajatelt kahjude hüvitamist ning ühtlasi nõuab kostja hageja küsitlemist vande all, et teada saada, kas hageja ikka saab aru, mida tema esindajad korraldavad.
5.Kostja on nõus tasuma kompromissi korras 2500 eurot kompromissi lõpetava kohtumääruse jõustumisel, kui hageja esindajad Julianuse Inkassost või taolisest äriühingust maksavad kostjale tekitatud kahju kinni, näiteks 10 000 eurot. Alternatiivselt on kostja nõus, et hageja esindajad tasuvad ära kostja võla ja sellega loetakse tüliküsimus lahendatuks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Tulenevalt TsMS § 367 ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud.
7.Kõigepealt hindab kohus, kas antud juhul on täidetud sisulisse otsusesse minemise eeldused. Hageja esitas kohtule hagi 18.04.2019. Kohus määras eelistungi aja 26.09.2019. Kostja teatas, et ta ei saa istungil osaleda haigestumise tõttu. Kohus kohustas kostjat esitama vastava tõendi, kuid käesolevaks hetkeks ei ole kostja seda esitanud. Kohus määras uue istungi aja 23. jaanuariks 2020. Istungile ilmus ainult hageja lepinguline esindaja. Kohus tuvastas, et kostja on kutse kätte saanud. Ühtlasi selgus, et kostja esindaja oli istungi päevale eelneval õhtul
22.01.2020 kell 20:20 kohtule saatnud kirja, milles palus istungi edasi lükkamist, kuna kostja esindajal on samaks ajaks juba kokku lepitud üks teine kohtuistung. TsMS § 414 lg 1 esimese lause kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. TsMS § 414 lg 3 kohaselt kohus võib lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega või kui asja arutamine on poole kohtuistungilt mõjuval põhjusel puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Käesolevas asjas on istung juba korra edasi lükatud kostja väidetava haigestumise tõttu. Samas ei ole kostja käesoleva hetkeni kohtule esitanud vastavalt arstitõendit, kuigi kohus teda selle esitamiseks 26.09.2019 e-kirjaga kohustas. Kostjal oli võimalus endale esindaja otsimiseks alates hagimaterjalide saamisest 16.05.2019, kuid ta jättis selle võimaluse õigeaegselt kasutamata. Kohus leiab, et arvestades kostja käitumist ja seda, et istung on juba korra kostjast tulenevatel põhjustel edasi lükatud ning pool on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta, on antud juhul täidetud TsMS § 414 toodud eeldused ning asja võib lahendada sisuliselt ilma kostja osavõtuta.
8.Kohus on tuvastanud ja käesolevas tsiviilasjas ei ole vaidlust, et hageja andis kostjale laenu summas 10 000 eurot. Hageja kandis laenusumma kostja kontole Xxxx 06.10.2017. Pooled leppisid kokku, et kostja tagastab hagejale laenatud summa 10 000 eurot ning intressid 250 eurot 06.11.2017. Laenulepingu punktis 3.1 leppisid pooled kokku, et laenu tagastamisega viivitamisel on õigus hagejalt nõuda viivise tasumist 0,2 % päevas sisse nõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
9.Kohus peab antud tsiviilasja õigeks lahendamiseks hindama, kas kostja on rikkunud 06.10.2017 sõlmitud laenulepingut ning kas ja millise summa peab ta kostjale tasuma. Põhinõue
10.Hageja nõuab kostjalt 06.10.2016 sõlmitud laenulepingu alusel põhinõudena 2 500 eurot.
11.Võlaõigusseadus (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Lõike 2 kohaselt isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna.
12.Kui pooled on kokku leppinud, et rahasumma võlgnetakse laenuna, siis on neil õigus selle kohta vormistada laenuleping, mida antud juhul ka tehti. Lisaks on hageja tõendanud raha ülekandmist kontoväljavõttega.
13.Kostja pidi laenatud summa 10 000 eurot tagastama 06.11.2017, kuid ta ei teinud seda.
14.Kostja tagastas hagejale 16.10.2018a 6 000 eurot, 18.10.2018 1 000 eurot ja 05.11.2018 500 eurot. Kokku on kostja hagejale laenulepingu alusel antud laenu tagastanud summas 7 500 eurot. Seega on kostjal laenatud summast tagastamata 2 500 eurot. Ka vastuses hagile kinnitas kostja, et ta põhivõlgnevuse jääk on 2 500 eurot ja on korduvalt lubanud ka selle tasuda.
15.Seega vaidlust võlgnetava põhinõude summa üle ei ole ja põhjendatud on hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse 2 500 eurot ulatuses.
16.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2 500 eurot. Intress
17.Järgnevalt hindab kohus, kas kostja on kohustatud tasuma hagejale intressi 250 eurot.
18.VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.
19.VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
20.Pooled leppisid laenulepingus kokku intressis 250 eurot, mis tuli tasuda koos põhivõlgnevusega 17.11.2017. Nimetatud summat ei ole kostja hagejale tasunud. Kostja kinnitas oma vastuses hagile, et ta on korduvalt lubanud hagejale tasuda kokkulepitud intressid. Sellega tunnistab kostja, et hageja nõue tema vastu on põhjendatud ka intresside osas.
21.Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja nõue intressi tasumiseks 250 euro ulatuses, mis tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks. Viivis
22.Hageja nõuab kostjalt põhinõude tasumisega viivitamise eest viivist summas 2 250 eurot.
23.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
24.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
25.Hageja ja kostja leppisid 06.10.2019 laenulepingu punktis 3.1 kokku, et hagejal on õigus nõuda laenu tagasimaksmisega viivitamisel kostjalt viivise tasumist 0,2% päevas sissenõutavaks muutunud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
26.Hageja nõuab viivise tasumist alates laenusumma sissenõutavaks muutumisest ehk siis alates 07.11.2017 võttes arvesse kostja poolt osaliselt tasutud summat ning arvestades viivist kuni hagi esitamiseni. Selle perioodi eest on viivise summa 7 994 eurot. Hageja vähendas viivise nõuet 5 744 euro võrra ehk summani 2 250 eurot. Kohtu hinnangul on selline viivise nõue igati kohane ning proportsionaalne. Arvestada tuleb ka, et kostja ei ole viivise suurusele vastuväiteid esitanud.
27.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt kokku summas 2 250 eurot.
28.Lähtuvalt eelnevast tuleb kostjalt K Rlt hageja T Ma kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 2 500 eurot, intress 250 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt summas 2250 eurot. Hageja taotlused
29.Kostja taotles asja arutamist kohtuistungil leides, et hageja isiklik kohalviibimine on vajalik selleks, et hagejat küsitleda vande all, kas hageja ikka saab aru, mida tema esindajad korraldavad.
30.TsMS 267 lg 1 kohaselt pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist.
31.TsMS § 268 kohaselt võib kohus tõendama kohustatud poole vande all üle kuulata, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub.
32.Kohtu hinnangul on selline taotlus asjakohatu, sest hageja suhted oma esindajaga ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Samuti ei ole kostja näidanud, mida ta hageja küsitlemisega käesolevas asjas tõendada soovib. Samuti on hageja teada andnud, et ta ei soovi, et kostja teda vande all küsitleks. Kohus siiski andis võimaluse pooltele asja suuliseks arutamiseks kutsudes pooled kohtusse 26.09.2019 ning 23.01.2020. Kostja ei ilmunud kummalegi istungile. Seega leiab kohus, et kostja taotlus hageja vande all ülekuulamiseks tuleb jätta rahuldamata.
33.Kostja kirjutas oma vastuses hagile, et hageja esindajad on tekitanud talle moraalse kahju vähemalt summas 10 000 eurot. Kahju tekitati kostja hinnangul talle sellega, et tema vastu esitati pankrotiavaldus, mille kohus jättis rahuldamata, ning ka seetõttu, et kostja andmed kanti maksehäireregistrisse. Maksehäireregistrisse kandmise tõttu ei õnnestunud kostja sõnul tal ka refinantseerida tekkinud võlgnevust. Kostja on nõus tasuma kompromissi korras 2 500 eurot kompromissi lõpetava kohtumääruse jõustumisel, kui hageja esindajad maksavad kostjale tekitatud kahju kinni, näiteks 10 000 eurot. Alternatiivselt on kostja nõus, et hageja esindajad tasuvad ära kostja võla ja sellega loetakse tüliküsimus lahendatuks.
34.Hageja andis kohtule teada, et ta ei nõustu mitte mingil juhul kostja üldsõnalise väitega, et kostjale on tekkinud väidetav moraalne kahju. Samuti ei nõustu hageja kostjaga sõlmima kompromisslepingut kostja poolt välja pakutud tingimustel.
35.Kohus leiab, et kostja pidi lepingut rikkudes ette nägema lepingu rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. See, et hageja soovis oma raha tagasi ning otsustas seetõttu kasutada inkassoteenuseid, millega kaasnes ka kostja andmete sisestamine maksehäireregistrisse ning tema suhtes alustati pankrotimenetlus, on seaduslikud võimalused hageja õiguste kaitsel. Seega on kostja väited moraalse kahju tekkimise ning väidetava kahju suuruse osas paljasõnalised ning need tuleb jätta tähelepanuta. Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
37.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
38.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist
suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.