ja nende Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja S R Kostja D D (isikukood xxx)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 07.05.2025
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi D D vastu osaliselt.
2.Mõista D D ́ilt välja 20.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 2282,27 eurot, intress summas 430,18 eurot ja viivis summas 210,34 eurot.
3.Mõista D D ́ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivised alates 21.05.2025 kuni põhinõude summas 2282,27 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 11,90 % aastas.
4.Mõista D D ́ilt välja Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lepingus
1
kokku lepitud viivise määras 11,90 % aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni järgmiselt:
5.Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi D D vastu rahuldamata põhivõlgnevuse 1183,13 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 1329,11 euro nõudes.
6.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus 2
menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
Hageja nõuab kostjalt xxx AS-i ja D D vahel 21.01.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr XXX ning 21.10.2022 lepingu muutmise kokkuleppe lepingust nr XXX tulenevat põhivõlgnevust summas 8823,64 eurot, intressi 361,25 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivist 1539,45 eurot. Samuti nõuab hageja viivist alates 12.11.2024 kuni põhinõude summas 8823,64 euro täitmiseni määras 11,9% aastas. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulu ning välja mõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx AS ja kostja 21.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 9600 eurot. 21.10.2022 sõlmiti lepingu nr XXX muutmise kokkulepe, mis jõustus 21.10.2022 ja leping kannab edaspidi numbrit XXX. Lepingu muudatus toimus, kuna kostja taotles maksepuhkust, mida talle võimaldati ning maksepuhkus kestis 21.10.2022 – 20.02.2023. Lepingus nr XXX lepiti kokku intressimäär 11,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 13,47%. Lepingu XXX alusel väljastati kostjale laen summas 9600 eurot ning laenulepingu muudatuse lepingu nr XXX alusel oli laenu summa jääk 8909,49 eurot. Kostja kohustus laenu tagastamata lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2022 – 20.04.2028. Kostjalt on toimunud laenuandjale laekumisi põhiosa katteks summas 85,85 eurot. Seega on põhivõla summaks 8823,64 eurot.
Kostjal on intressivõlgnevus alates 4. osamaksest kuni lepingu ülesütlemiseni 25.05.2023 summas 361,25 eurot (intressimäär 11,9 % aastas). Vastavalt sõlmitud laenulepingu tingimustele ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on laenuandmete kohaselt 2,50 eurot kuus. Lepingu ülesütlemise sisuga 25.05.2023 oli kostjal tasumata 4 – 7 osamaksete laenuhaldustasud summas 10 eurot (4x2,50).
4.Hageja esitas sissenõudekulu nõude summas 50 eurot, mis on kujunenud alljärgnevalt: 8.06.2023 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 26.06.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 4.07.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. 5. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 8823,64 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates, s.o alates 26.05.2023 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 11.11.2024 lepingus kokku lepitud viivise määras, s.o 11,9% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 1539,45 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt 8823,64 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 12.11.2024 lepingujärgses viivise määras, s.o 11,9% aastas. Arvestatuna ühe aasta kohta moodustub viivise summa järgmiselt: põhivõlg 8823,64 eurot x 11,9% aastas = 1050,01 eurot.
3
6.Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 04.05.2023 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, mille anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumises. 25.05.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
7.29.05.2023 loovutas xxx AS nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
8.Hagiavalduses leidis hageja, et ta ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Otsuse tegemisel krediidiandja lähtus kostja pangakonto väljavõttest ja taotluses esitatud andmetest. Lisaks kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 657,28 eurot. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid 800 eurot ja kohustusi 200 eurot ning kostjale jäi peale laenu väljastamist (osamakse suurus 194,10 eurot kuus) kätte 405,90 eurot.
9.Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde. Kuivõrd kohtu hinnangul oli laenuandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet palus hageja esitada hagi ümberarvestuse nõude. Kostjat kohtuistungil ei osalenud, kuigi kohtukutse oli kätte toimetatud e-posti teel 20.03.2025. 10. Hageja leidis nõude täpsustamisel, et esialgne võlausaldaja ei ole rikkunud VÕS § 4034 sätestatud kohustuste täitmist. Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 määrab hageja tagasimaksed uuesti arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab TsMS § 369 nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste (sh elatise) täitmist tulevikus. Kostja on viimase makse AS-ile xxx teinud veebruaris 2023. Kostja ei ole üle 2 aastat ühtegi makset teinud, siis tõenäoliselt ei tasu ta ka alates 21.05.2025 sissenõutavaks muutuvaid makseid. Kostja kohustus tagastama laenu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.02.2022-20.01.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi AS-ile xxx perioodil 12.02.2022 kuni 17.10.2022 summas 1747,26 eurot ja perioodil 15.11.2022 kuni 13.02.2023 summas 396,50 eurot, seega kokku 2143,76 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 25.05.2023. Hageja peab oluliseks märkida, et vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (24.11.2023 Riigikohus asja nr 2-21-13098 p 24). Seega on hageja seisukohast viivisekokkulepe kehtiv. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 11,90% aastas ja 0,03% päevas. Kui kohus leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 403 4 sätestatud kohustuste täitmist, palub hageja kohtul välja mõista kostjalt 20.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 2282,27 eurot, intress summas 430,18 eurot ja viivis summas 210,34 eurot; viivised alates 21.05.2025 kuni põhinõude summas 2282,27 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 11,90% aastas ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 11,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse tasumiseni graafiku alusel. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud summas 1309,74 eurot ning menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
11.Kohus on hagimaterjalid toimetanud kostjale kätte 30.11.2024, kuid kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Samuti 07.05.2025 kohtuistungile on kostjale kohtukutse kätte 4
toimetatud e-posti teel 20.03.2025, kuid kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kuni kohtulahendi tegemiseni ei ole kostja omapoolseid sisukohti hagile esitanud. Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 13. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
14.Kohus tuvastab, et xxx AS ja kostja sõlmisid 21.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 9600 eurot (dtl 18-22). 21.10.2022 sõlmiti lepingu nr XXX muutmise kokkulepe, mis jõustus 21.10.2022 ja leping kannab edaspidi numbrit XXX (dtl 2730). Lepingu XXX alusel väljastati kostjale laen summas 9600 eurot ning laenulepingu muudatuse lepingu nr XXX alusel oli laenu jääk 8909,49 eurot. Lepingus nr XXX lepiti kokku intressimäär 11,9% aastas ning lepingu krediidi kulukuse määraks 13,47%. Kostja kohustus laenu tagastamata lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.11.2022 – 20.04.2028.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Puudub vaidlus, et füüsilisest isikust kostja võttis krediiti majandustegevust, st vaidlusalune leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Seega on kõnealune leping kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna.
16.Lepingu sõlmimisel 21.10.2022 oli krediidikulukuse määr 13,47% aastas. Hageja on märkinud, et krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma jääk 8909,49 eurot, intressimäär 11,90% aastas, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20.04.2028, osamaksete arvu 66, laenulepingu sõlmimise tasu 25 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,50 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Eesti Panga veebilehel tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks oli lepingu sõlmimise ajal16,30%. Krediidikulukuse määr 13,47% aastas ei ületa tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, milleks on 48,9% (3x16,30%). Seega vastab krediidikulukuse määr seaduse nõuetele.
17.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
18.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse 5
sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 19. Kohus hindab järgnevalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja võttis krediidivõimelisuse hindamisel aluseks laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Otsuse tegemisel krediidiandja lähtus kostja pangakonto väljavõttest ja taotluses esitatud andmetest. Lisaks kontrollis esialgne võlausaldaja kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametist, mille kohaselt oli kostja 12 kuu keskmine sissetulek 657,28 eurot. Otsuse tegemisel kasutati kinnitatud sissetulekuid 800 eurot ja kohustusi 200 eurot ning kostjale jäi pärast laenu väljastamist (osamakse suurus 194,10 eurot kuus) kätte 405,90 eurot.
20.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Käesoleval juhul on pangakonto väljavõtted küsitud.
22.Kohtu hinnangul ei ole hageja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus selgitab, et ainuüksi kliendilt pangakonto väljavõtte küsimine ei ole piisav, vaid seda tuleb ka reaalselt analüüsida.
23.Esiteks jääb kohtule arusaamatuks, mis krediidiandja lähtus otsuse tegemisel pangakonto väljavõttest ja taotlusest, kui sissetuleku kontrollimiseks Maksu- ja Tolliameti 12 kuu keskmiseks sissetulekuks oli kostjal 657,28 eurot, millest oleks krediidiandja pidanud lähtuma. Krediidiandja lähtus taotluses esitatud andmetest, milles kostja oli märkinud enda sissetulekuks 800 eurot ja igakuisteks kohustusteks 200 eurot. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjal kulub keskmiselt sideteenustele (xxx ja xxx AS) ca 20 eurot, xxx korterimaks kuus ca 112,16 eurot, see on kokku umbes 132,16 eurot. Samuti nähtub pangakontolt, et kostjal on finantskohustused teiste laenude näol, sh xxx igakuiselt ca 182 eurot; xxx igakuiselt ca 80 eurot ja xxx 173 eurot, seega on kostjal finantskohustusi eelnevatele võlgade katteks kuus ca 435 eurot, lisades juurde xxx osamakse 194,10 eurot, tuli kostjal arvestada finantskohustuste katteks 629,10 eurot. Ilmselgelt kulub kostjal lisaks raha toidule. Samuti ei ole krediidiandja kontrollinud, kas oli kostjal ka ülalpeetavaid ja kui oli, siis oleks pidanud ka arvestama ülalpeetavatega. Seega kohus leiab, et krediidiandja oleks pidanud võtma laenu väljastamisel aluseks Maksu- ja Tolliameti info kostja sissetuleku kohta ehk 657,28 eurot, igakuised kohustused 200 eurot, finantskohustused 435 eurot, xxx osamakse 194,10 eurot. Seega jäi kostjale vabadeks vahenditeks kätte 171,82 eurot, mis on tunduvalt väiksem summa mis lepingu sõlmimise ajal (s.o 2022) oli arvestuslik elatusmiinimum summa 303,40 eurot. Kostjale antava laenu näol oli tegemist suure summaga 9600 eurot ning nii suure laenu andmine kostja väikse sissetuleku näol (657,28 eurot) oleks pidanud olema laenuandjale ohumärk. Samuti oleks pidanud olema ohumärk ka varasemad laenude võtmised. 6
24.Antud juhul võib arvata, et kostja näol on tegemist isikuga, kes on jäänud oma laenuga n.ö laenuorjusesse. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid kogumis ei oleks saanud krediidiandja jõuda VÕS § 4034 lg 6 tähenduses järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Kohtu hinnangul ei hinnanud hageja kostja krediidivõimelisust piisava hoolsusega. Kostjal oli küll VÕS § 403 4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 403 4 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
25.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest) (RKTKo 26.11.2012.a, nr 3-2-1-141-12, p 10). 27. VÕS § 4034 lg-s 7 on sätestatud, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
28.Tuginedes VÕS § 4034 lg-le 7 määras hageja tagasimaksed uuesti arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.
29.Tsiviilkohtumenetlusõiguses võimaldab TsMS § 369 nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste (sh elatise) täitmist tulevikus. TsMS § 369 esimese lause järgi võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Hageja toob esile, et kostja on viimase makse AS-ile Inbank teinud veebruar 2023. Kostja ei ole üle 2 aastat ühtegi makset teinud, siis tõenäoliselt ei tasu ta ka alates 21.05.2025 sissenõutavaks muutuvaid makseid. Kostja ei ole otsinud lahendusi ega hageja pöördumistele ka enne kohtusse pöördumist, kuidagi reageerinud. Samuti ei ole kostja kohtumenetluses osalenud.
30.Kostja kohustus tagastama laenu lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.02.2022-20.01.2028. Kostjalt on toimunud laekumisi AS-ile xxx perioodil 12.02.2022 kuni 17.10.2022 summas 1747,26 eurot (20.12.2024 dokumendi Lisa 2) ja perioodil 15.11.2022 kuni 13.02.2023 summas 396,50 eurot, seega kokku 2143,76 eurot. Tuginedes ümberarvestusele ei ole leping kehtivalt üles öeldud 25.05.2023.
7
31.Kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõte ei too kaasa kogu lepingu tühisust, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas (24.11.2023 Riigikohus asja nr 221-13098 p 24). Seega on hageja viivise kokkulepe kehtiv. Sama Riigikohtu lahendi punktis 33. on kohus leidnud, et kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud tagajärjed, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud viivisemäär või intressimäär (VÕS § 113 lg 1 esimene ja kolmas lause). Nimetatud seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus 5.07.2024 asja nr 22310342 otsuse p-s 12.2. Samuti on Tartu Ringkonnakohus oma 16.05.2022 otsuse nr 2-21109720 p-s 9. märkinud: juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on suurem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Järelikult, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Sama on sisuliselt leidnud ka Tallinna Ringkonnakohus oma 3.06.2021 asja nr 2-20-117378 p-is
16.Hageja on nõudnud mõlemas hagis kuni hagi esitamiseni viivist määras, mis vastab lepingutes kokkulepitud intressimäärale. Tegemist on VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause järgse viivisemääraga. Seega ei ole see vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1. Samuti ei ole oluline, kas viivisemäär tuleneb tüüptingimustest, kuivõrd ka sellise tüüptingimuse puudumisel tuleneb sama suur viivisemäär seadusest. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise määraks 11,90% aastas ja 0,03% päevas.
32.Kuivõrd hageja on rikkunud VÕS 4034 sätestatud kohustuste täitmist, mõistab kohus kostjalt välja 20.05.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 2282,27 eurot, intress summas 430,18 eurot ja viivis summas 210,34 eurot ning viivised alates 21.05.2025 kuni põhinõude summas 2282,27 euro täitmiseni lepingus kokku lepitud viivise määras 11,90% aastas; Mõista kostjalt D D hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhiosa ja intressi osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis lepingus kokku lepitud viivise määras 11,90% aastas põhiosa osamakselt tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni põhiosa osamakse graafiku alusel (graafik resolutsioonis).
33.Hageja esialgses nõudes sisaldunud põhivõlgnevus 1183,13 euro, haldustasu 10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro, sissenõutavaks muutunud viivis 1329,11 euro nõudes jäävad rahuldama. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 8
35.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). See, millisel TsMS § 163 lg-s 1 nimetatud viisil kohus hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud jaotab, on Riigikohtu praktika kohaselt kohtu diskretsiooniotsus. Olukorras, kus kõik hagis esitatud nõuded on suunatud raha maksmisele, on põhjendatud lähtuda menetluskulude jaotamisel hageja rahaliste nõuete rahuldamise proportsioonist, kuid see ei takista kohtul rahaliste nõuete rahuldamise ulatuse kõrval arvestada konkreetses asjas ka muid asjaolusid, sh seda, kuidas lahenesid asjas kesksed vaidlusküsimused ja millest tingitult on pooltel menetluses kulud tekkinud (RKTKo 28.09.2020, 2-16-8751, p 31).
36.Kohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on selline jaotus õiglane arvestades hagihinda (11 834,35 eurot) ning sissenõutavaks muutunud summa 2282,27 euro põhinõude ja tulevikukohustuse välja mõistmist. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas nõude täpsustuse alles pärast kohtu nõudmist, mitte esialgses hagis.
37.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.