4.Välja mõista CKE Inkasso OÜ-lt KIIGE-SÕPRUSE elamuühistu kasuks menetluskulud 25 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-18-124807
I HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.05.2016 käsunduslepingu nr xxx, mille kohaselt hageja nõudis kostja nimel võlglaselt S K sisse võlgnevust. Lepingu kohaselt kohustus kostja tasuma võlgnikult laekunud summadelt teenustasu põhinõudelt 10%, kõrval nõuetelt 100% (lisandub käibemaks), mis kajastub lepingu punkt 4.2 alusel lepingu lisas AKT. Võlgnikult mõisteti välja põhinõue 3245,74 eurot, viivis 2130, 52 eurot ning jooksvad viivised. Seega hageja tasu suuruseks on 324, 57 eurot põhinõudelt + 2130,52 eurot sisse nõutavaks muutunud viivised + viivised põhinõudelt kuni täitmiseni. Kostja avalduse alusel täitemenetlus lõpetati. Kostja lubas tasuda 4174,60 eurot, mille kohaselt esitas hageja kostjale arve, kuid tänase seisuga on arvest tasutud 2130,52 eurot. Seega on kostja jätnud täitmata lepingust tulenevad kohustuse 2044,08 eurot.
2.Lepingu punktis 6.5. on sätestatud, et kui käsundiandja nõue võlgniku vastu laheneb tavapärasest rahalisest arveldusest erineval viisil, on käsundisandja kohustatud käsundisaajale teenustasu kokkulepitud ulatuses maksma. Lepingu punktile 5.3. järgi on kostja kohustatud tasuma hagejale tasu juhul, kui ta lõpetab ennetähtaegselt lepingu. Kostja käitumisest tulenevalt võib lugeda lepingu lõppenuks. Samuti lõpetas kostja lepingu konkludentselt. Alternatiivselt on pooled sõlminud kompromissi või võlatunnistuse, kus kostja suusõnaliselt kinnitab kohustust (esinduse lõpetamine) ja nõustub selle tasumisega. Hageja tugineb VÕS-le § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 4, 108 lg 1, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2044, 08 eurot, sisse nõutavaks muutunud viivise 261, 64 eurot ja viivise põhinõudelt 0,2% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista. Hageja kohustuseks oli sisse nõuda võlgnikult 4609, 01 eurot. Kokkuleppe (hageja 14.04.2016 e kiri) kohaselt võetakse tasu ainult reaalsetest laekumistest. Kahe aasta jooksul ei nõutud võlgnikult sisse mitte midagi. Võlgnikule kuuluv elamuboks vormistati kolmanda isiku (J A) nimele, kes nõustus kostjale tasuma 5579, 36 eurot ajatamisega. Kostja teatas sellest hagejale ja maksis tasu täies ulatuses, so. 02.10.2018 2130, 52 eurot arve nr xxx alusel. Järelejäänud summa 2044, 08 eurot on viivis. Võlgniku tütar J A ei oma seost võla mittemaksmisega ja temalt viivist nõuda on ebaõiglane. Hageja nõue on ligilähedane kahekordsele põhivõlale. Jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustab teisele isikule osutama teenuseid käsunduslepingu tunnustele. Kohus leiab, et poolte vaheline leping vastab käsunduslepingu (VÕS § 619) tunnustele, kuna hageja osutab kostjale võlgnevuse sissenõudmise teenust ja kostja kohustus on selle eest tasuda lepingu p 1.1. järgi. Vaidlust ei ole selle üle, et tasu suurus tuleneb lepingu p-st 4.2. ja nõude alusdokumentide üleandmisevastuvõtmise aktist (tasu on 10% põhivõlgnevuselt + 100 % kõrval nõuetelt. Pooled on eri meelt tasu suuruse osas. Hageja väitel peab kostja tasuma lisaks tasutule veel 2044, 08 eurot. Kostja omakorda leiab, et lisaks tasutule (2130,52 eurot) ta rohkem ta tasuma ei pea.
5.VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on
2-18-124807 tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Seega toimub tasu maksmine kahel viisil, so. kas siis perioodiliselt või pärast käsundi täitmist. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sisse nõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Lepingu p 4.3. kohaselt laekuvad võlgnikult sisse nõutud summad käsundisaaja arvele, kust käsundisaaja arvestab maha teenustasu. Eeltoodust järeldub, et käsundisaajal on õigus saada tasu juhul, kui võlgnikult õnnestub, sh. täitemenetluses saada raha, mis laekub käsundisaaja arvele, kust viimasel on õigus võtta tasu. Seda kinnitab ka hageja e-kiri kostjale, kus on selgelt välja toodud, et tasu võetakse ainult reaalsetest laekumistest võlgnikult. Antud juhul ei ole võlgnikult midagi sisse nõutud ja käsundisaaja arvele ei ole ka midagi laekunud. Järelikult ei ole kostja tasu maksmise kohustus muutunud sisse nõutavaks, st. hagejal ei ole õigus kostjalt tasu nõuda.
6.Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda tasu ka lepingu p 6.5. alusel, mille kohaselt olukorras, kus nõue võlgniku vastu laheneb tavapärasest rahalisest arveldusest erineval viisil, on käsundiandja kohustatud tasuma teenustasu kokku lepitud ulatuses. Eeltoodud lepingu punkti eesmärgiks on tagada käsundisaajale tasu olukorras, kus võlgnevus hüvitatakse muul viisil kui rahas. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest kolmas isik tasus võla rahas. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et kostja tasumiskohustus tuleneb lepingu punktist 5.3., kuna kostja lõpetas lepingu ennetähtaegselt. Lepingu lõpetamise tahet TsÜS § 68 lg 3 järgi võimaldavad järeldada asjaolud, mis kinnitavad poolte tahet lepingu täitmist enam mitte jätkata. Antud juhul puudub alus asuda seisukohale, et kostja oleks mingil viisil oma tegudega sellist tahet väljendanud. Lepingu p-st 1.1., 3.3. ja 4.1. järeldub, et lepingu esemeks ei ole mitte ainult vaidlusalune nõue, vaid ka teised nõuded, mille sissenõudmiseks on leping sõlmitud. Järelikult on lepingu ese palju laiem kui ainult vaidlusalune nõue. Eeltoodu nähtub ka kostja 14.04.2016 ekirjast hagejale. Sellest, et kostja tahtel täitemenetlus lõpetati, või siis kostja sõlmis kolmanda isikuga võla tasumise kokkulepe, lepingu lõpetamise soovi järeldada ei saa.
7.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et pooled on sõlminud kompromissi. Kompromissi oluliseks tunnuseks on VÕS § 578 lg 1 järgi õiguslik vaieldavus või ebaselgus õigussuhte kohta ja selle muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Toimiku materjalidest ei nähtu, et pooled oleks pidanud läbirääkimisi ja teinud üksteisele järeleandmisi vaieldava tasu suuruse, koosseisu ja maksmise osas, või siis oleks lepingust tulenevad muud algsed kohustused ümber kujundatud. Seega ei ole kompromissilepingu sõlmimise eeldused täidetud. Nõustuda ei saa ka hageja seisukohaga, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, sest puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks oma kohustust kinnitanud ja seeläbi loobunud võimalikest vastuväidetest võlanõudele. Kostja 15.10.2018 e-kirjas hagejale on selgelt välja toodud, et kostja arvates on tasu maksmine vaidlusaluses ulatuses ebaseaduslik. Hageja on alternatiivselt tuginenud alusetu rikastumise väitele, viidates õigusliku alusena VÕS § 1042 (kulutuste hüvitamise nõue). Asja materjalidest ei tulene (hageja pole ka selgitanud), et kostja oleks hagejalt midagi saanud olematu kohustuse täitmisena, või siis kohustus langes hiljem ära. Hageja väide kahjuhüvituse nõudest (mh viivisnõue VÕS § 127 lg 1 ja 3 alusel) on ebaselge ja ei seostu esile toodud faktiliste asjaoludega. Eeltoodud põhjendustel tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja taotluse dokumentide väljanõudmiseks jätab kohus rahuldamata, kuna asja lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust kostjale maksete tasumine kolmanda isiku poolt. J A ja kostja vahel 22.08.2018 sõlmitud võla tasumise kokkulepe on asja materjalide juures ning seega ei ole selle väljanõudmine vajalik.
2-18-124807 Tsiviilasja hind Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg-te 1 ja kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Hageja põhinõudeks on 2044, 08 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 261,64 eurot ja viivise nõue ühe aasta eest on 1492,17 eurot. Järelikult on käesoleva asjas hagi hinnaks 3797,90 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostja menetluskuludeks tõlkekulud 25 eurot (arve saateleht nr. 61), mis on põhjendatud ja tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.