Hageja: X X (isikukood x); Kostja: X X (isikukood xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Tatjana Dobolina.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt X Xelt hageja X Xi kasuks välja kahju hüvitis summas 3908,79 eurot.
3.Mõista kostjalt X Xelt hageja X Xi kasuks välja põhinõude 3908,79 eurot tasumata osalt viivis alates hagiavalduse esitamisest 24.07.2019 kuni otsuse täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule.
ASJAOLUD
X X esitas 24.07.2019 Harju Maakohtule hagi X Xe vastu võla nõudes.
1.Hagis toodud asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.05.2019 ostu-müügilepingu, mille kohaselt omandas hageja sõiduauto Ford S-Max reg.nr-ga xX. Nimetatud sõiduk anti üle ja selle eest tasuti kokkulepitud summa samuti 30.05.2019. Hageja väitel ilmnesid 31.05.2019 sõidukil tehnilised vead ehk probleemid käigukastiga. Sõiduk seiskus ja kuivõrd seda ei olnud võimalik kasutada, kutsus hageja autoabi. Samuti teavitas ta koheselt kostjat. Lisaks saatis ta 03.06.2019 kostjale e-kirja, milles ta kirjeldas puudusi ning avaldas soovi taganeda poolte vahel sõlmitud lepingust ning soovis, et kostja hüvitaks auto puuduste tõttu tehtud kulutused. Kuna kostja ei olnud auto tagasivõtmise ning raha tagastamise ning kulude hüvitamisega nõus, siis tellis hageja auto parandustööd.
2.Hageja esitas hagi, et nõuda kostjalt välja sõiduki remondikulud 3600 eurot ja puudustega sõiduki tõttu kantud kulud 308,82 eurot, mis koosnevad auto teisaldamisele, diagnostikale ning liikluskindlustusele kulunud summadest. Samuti nõuab hageja põhinõude 3908,79 eurot tasumisega viivitamise eest viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
4.Kostja väidab, et sõiduk oli müügi hetkel heas tehnilises korras ning hagejal oli võimalik selles veenduda proovisõitu tehes. Sõiduk oli kasutatud ja tehniliselt vastav oma vanusele ning läbisõidule. Ilmnenud puudus ei olnud kostja kinnitusel talle teada ei enne auto müüki ega ka müügipäeval. Kostja leiab, et ta on müünud sõiduki heausksena ja ta ei teadnud ega pidanud teadma, mis rikked antud sõidukil võivad olla. Ostja oleks pidanud tegema ostueelse kontrolli, mida ta ei teinud.
5.Kostja palub juhul, kui kohtu hinnangul on kostja kahjuhüvitise tasumise eest vastutav, kahjuhüvitise summat vähendada mõistliku summani arvestades asjaolu, et hageja ei ole küsinud võrreldavaid pakkumisi ja sõiduki puudusi oleks saanud kõrvaldada palju väiksema summaga.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid ning kuulates pooled ära kohtuistungil leidis, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult.
7.Asjas ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 30.05.2019 internetiportaalis Auto24.ee alates 06.03.2019 müügis olnud sõiduki Ford S-Max Titanium 2.0 TDCI 100, reg nr xX, ostumüügilepingu ning ka raha maksti ning auto anti üle 30.05.2019.
8.Hageja leiab, et kostja müüs talle puudustega asja ning sellest tulenevalt nõuab hageja kostjalt vastavat hüvitist.
9.Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima kas müüdud asi vastas lepingutingimustele, kas oli tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt, kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest ning ka hageja saab nõuda kahju hüvitamist hageja poolt näidatud summas.
Müüdud asja vastavus lepingutingimustele ja müügilepingu täitmine müüja poolt
10.Esmalt analüüsib kohus, kas müüdud asi vastas lepingutingimustele ning kas müüja täitis lepingut nõuetekohaselt.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 tulenevalt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
12.Kohtupraktikas on leitud, et seadusest (eelkõige VÕS § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-d 1 ja 2, § 218 lg 4, §-d 220 ja 221) nähtub, et teistsuguse kokkuleppeta peab müüja tagama ostjale üldjuhul vähemasti keskmise kvaliteediga müügieseme ja vastutab kõigi selle puuduste eest, isegi kui ta neist ei teadnud. (RKTKo 30.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 35 ja RKTKo 25.10.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24)
13.Ka müügikuulutuses esitatud teave võib kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes ning kui müügikuulutuses esitatu ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt ostjale teatada. (RKTKo 30.05.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 19)
14.Kostja väitis oma vastuses hagile, et 30.05.2019 müügilepingust nähtuvalt ei ole pooled kokku leppinud sõiduauto omadustes. Samas on hageja tõendanud väljavõttega internetiportaalist Auto24.ee, et müügikuulutuses oli kirjas, et tegemist on väga heas korras oleva autoga.
15.Kostja avaldas müügikuulutuses, et tegemist on „ideaalse pereautoga, mis on väga heas korras nii seest kui väljast“. (tlk 6 pöördel) Hageja sõlmis ostu-müügilepingu lähtudes müügikuulutuses toodud teabest. Müügilepingus (tlk 7 pöördel) ei ole välja toodud mingeid erisusi võrreldes lepingu sõlmimise eelselt antud infoga. Puudusi sh. puudusi käigukasti töös ei ole mainitud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ostjat teavitanud võimalikest puudustest ega sellega seotud riskidest. Kohtu hinnangul oli müügileping sõlmitud seega tingimusega, et tegemist on väga heas korras oleva autoga.
16.Kui kasutatud asja müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, peab asi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud asja nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine. (RKTKo 15.11.2017 otsus tsiviilasjas 2-1518987/26) Hagejal oli küll teada auto vanus (8 aastat), kuid teadmine sellest, et tegemist on kasutatud autoga ei tähenda, et hageja pidi ühtlasi teadma, et käigukastil on puudused, mis takistavad auto kasutamist. Antud juhul on tõendatud, et müüja ei teavitanud ostjat müüdava
asja puudustest sh käigukasti puudustest. Vastupidi – müüja andis müügikuulutuses teada, et tegemist on väga heas korras autoga. (tlk 6 pöördel) Väga heas korras auto, isegi kui see on 8 aastat vana, ei tähenda kohtu hinnangul seda, et auto käigukastil on puudused, mille tõttu ei ole võimalik autot sihtotstarbeliselt (sõitmiseks) kasutada ja mille tõttu tuleb käigukasti hakata koheselt suures mahus taastama.
17.Kostja väitis, et ta ei teadnud ega pidanud teadma müüdava auto käigukasti puudustest. Kohus selgitab kostjale, et oluline ei ole see, kas kostja teadis väidetavast puudusest või mitte. VÕS § 218 ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. Müüdaval asjal võisid esineda ka varjatud puudused. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates. (RKTKo 30. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-17, p 25; RKTKo 30.09.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 31).
18.Riigikohus on leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud. (RKTKo 25.05.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-50-15, p 18) Samuti on kohtupraktikas esile toodud, et VÕS § 218 ega ka üldine võlaõigusseaduse lepingulise vastutuse süsteem ei näe vastutuse eeldusena ette kohustuse rikkuja teadmist oma kohustuse rikkumisest ega asja puudusest. (RKTKo 30.05.2017 otsus tsiviilasja nr 3-2-1-46-17, p 28)
19.Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist varjatud puudusega. Seda kinnitab hageja poolt esitatud 25.06.2019 X OÜ juhatuse liikme e-kiri hagejale. (tlk 13) X OÜ teostas sõidukile veaotsingu, mille diagnoosimise eesmärgil osandati sõiduki Ford S-Max, reg nr-ga xX käigukast. Demonteeritud käigukasti osad fotografeeriti. X OÜ vastusest selgub, et sõidukil on purunenud käigukasti summustusmehhanismi torsioonvedrud koos plastikfiksaatoritega ning seejärel saanud kahjustada käigukasti juhtimissüsteem koos sidurikorviga. Käigukastis oli näha metallitolmu magnetite ümber. Selline vigastus on enamasti pikaldane probleem, kus väsimustugevusest tingituna vähenevad üheaegselt nii vedru kui ka plastikfiksaatorite omadused tingituna väsimustugevusest. Seega asjatundja arvamuse kohaselt ei tekkinud käigukastis tuvastatud vigastused üleöö, vaid mitmete aastate kasutamise tagajärjel. Kohus selgitab, et müüjal ei ole küll kohustust kontrollida, kas ja millised puudused müügiesemel on. Kui aga puudused ilmnevad, siis tuleb müüjal arvestada sellega, et eelkõige vastutab puuduste eest VÕS § 218 lg 1 järgi tema, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta. (RKTKo 25.10.2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 24)
20.Nagu kohus on juba eelnevalt selgitanud, siis kostja (müüja) teadmine müüdava asja puudustest ei välista müüja vastutust müügilepingu rikkumise eest. Seega ei oma kostja poolt kohtule esitanud kaamera väljavõtted (tlk 32-37), kust on näha auto liikumine kuupäevadel 27.0530.05.2019 asja lahendamisel tähendust, sest nagu eelnevalt juba välja toodud, siis see, et müüja ei teadnud võimalikest puudustest, ei välista müüja vastutust. Võimalik, et müüja vastutust
oleks saanud välistada, kui müüja oleks sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub informatsioon asja seisundi kohta, kuid antud juhul müüja sellist avaldust ei teinud, vaid avalikustas müügiportaalis hoopis teate selle kohta, et tegemist on väga heas korras autoga.
21.Kohtupraktikas on leitud, et oma vastutuse välistamiseks on müüjal parim viis ostjale eseme kõikvõimalikest puudustest või sellega seotud riskidest enne teada anda. (RKTKo 27.05.2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 22)
22.Tulenevalt eelpoolöeldust on kohus tuvastanud, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele ja tegemist on müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega kostja (müüja) poolt. Müüja vastutust välistavad asjaolud
23.Järgmisena hindab kohus, kas esinevad müüja vastutust välistavad asjaolud.
24.Kohus leiab, et ostja vastutuse vältimiseks oleks kostja pidanud tõendama, et puuduse põhjustas hageja või et hageja teadis lepingu sõlmimisel puudusest või pidi sellest teadma või et kostja vastutus oli välistatud vastavalt poolte vahel sõlmitud vastutust piiravale kokkuleppele või et hageja hilines puudusest teatamisega. (RKTKo 19.11.2012 otsus asjas nr 3-2-1-129-12, p 16)
25.VÕS § 101 lõikest 3 tulenevalt vabaneb müüja vastutusest, kui lepingutingimustele mittevastavuse põhjustas ostja tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ostja kannab. VÕS § 214 lg 2 kohaselt asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Nagu eelnevalt öeldud, siis üheks võimaluseks müüja vastutuse välistamiseks tõendada, et puuduse põhjustas hageja. Kostja avaldas oma vastuses hagile arvamust, et võimalik viga võis tekkida ka hageja oskamatusest kasutada automaatkäigukastiga autot, kuna eelnevad autod olid hagejal olnud manuaalkäigukastiga. Samas hageja poolt esitatud asjatundja (X OÜ juhatuse liige X X) arvamus (tlk 13) näitas, et viga käigukastis oli pikaldane probleem. Sellest järeldab kohus, et lepingutingimustele mittevastavus oli asjal selle juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul ostjale ehk asja üleandmisel müüjalt ostjale. Kostja on küll oletanud, kuid ei ole tõendanud, et käigukasti rike tekkis hagejast (ostjast) tulenevalt.
26.VÕS § 218 lõike 4 kohaselt vabaneb müüja vastutusest lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ostja teadis või oleks pidanud teadma auto puudustest. Kostja tõi korduvalt välja, et hagejal oli võimalus tutvuda autoga ning hageja tegi autoga ka kaks proovisõitu. Samas kostja ise kasutas autot mitu aastat (29.05.2015-30.05.2019). Seega oleks kostja pidanud ise olema teadlik auto puudustest kui tavapärane sõit puudusi esile tooma peaks. Kohtu hinnangul ei näita ostja võimalus autoga tutvuda seda, et ta oleks pidanud teadma või teadis käigukasti vigadest. Asjakohane ei ole kostja etteheide hagejale, et hageja ei lasknud
teostada auto tehnilist kontrolli enne ostu. VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja asja üle vaatama või üle vaadata laskma siis, kui ostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Antud juhul seda olukorda polnud. Ostjaks oli füüsiline isik, kes ostis auto teiselt füüsiliselt isikult ja teada pole, et kumbki nendest oleks tegutsenud majandus- ja kutsetegevuse raames.
27.Kohus leiab, et hageja on kostjat kooskõlas VÕS § 220 lg 1 tähtaegselt teavitanud. VÕS § 220 lg 1 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. VÕS § 220 lg 3 esimese lause kohaselt kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja (ostja) teavitas kostjat autol 31.05.2019 ilmnenud puudustest 03.06.2019 e-kirjaga kostjale, millele kostja ka vastas 03.06.2019. Puudustest teavitamine 4 päeva jooksul on kohtu hinnangul vägagi mõistlik aeg.
28.Kohus selgitab ka, et põhimõtteliselt on võimalik müüja vastutust erinevate puuduste eest lepinguga piirata ja vastutust ka välistada, kuid käesoleval juhul vastavat kokkulepet sõlmitud ei ole.
29.Kohtu hinnangul ei ole esine antud juhul müüja vastutust välistavaid asjaolusid ning seega kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest. Hüvitamisele kuuluv summa
30.Hageja nõuab seoses sõiduki puudustega kantud kulude hüvitamist järgmiselt:
1.Käigukasti rikke kõrvaldamine 3600 eurot
2.Sõiduki teisaldus 50 eurot ja 168 eurot
3.Diagnostika 76 eurot
4.Lisaks on hageja pidanud kandma kulusid liikluskindlustuse lepingu näol, kuigi ei saanud sõidukit ca 40 päeva kasutada. Liikluskindlustuse makse 14.79 eurot.
31.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
32.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
33.VÕS § 225 kohaselt võib ostja võib nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu.
34.Riigikohus on leidnud, et hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (RKTKo 7.12.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10611, p 12; RKTKo 26.09.2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutas lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule riskijaotusele.
35.Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga. Eeltoodu ei tähenda siiski, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine on piiratud VÕS § 127 lg 2 ja § 1045 lg 3 alusel. (RKHKo 07.10.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12)
36.Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostja vastutab müügilepingu rikkumise eest ning puuduvad kostja vastutust välistavad asjaolud ning seega peab kostja hagejale hüvitama tekitatud kahju.
37.Hageja tellis auto käigukasti parandamise tööd hinnaga 3600 eurot, mis tasuti vastavalt X OÜ poolt esitatud arvele ning mille eest tasumist tõendab ka vastav kontoväljavõte. (tlk 18 pöördel19 pöördel) Kohtu hinnangul oli vastava töö tellimine puuduse kõrvaldamiseks vajalik. Kostja ei vaielnud vastu käigukasti parandamise vajalikkusele, kuid leidis oma vastuses hagile, et hageja poolt tellitud parandustööd olid liiga kallid. Oma väidete tõendamiseks esitas ta 14.11.2019 X OÜ poolt koostatud hinnapakkumise nr 111417, mille kohaselt maksaks käigukasti remont koos taastatud siduriga 2200 eurot. Kostja hinnangul näitab see, et hageja oleks saanud teostada remondi palju soodsamalt kui seda tegi hageja, kes võrdlevaid pakkumusi ei võtnud. Samas esitas hageja kohtule tõendid, millest nähtub, et ta võttis pakkumise x AS Kadaka esindusest, kus teostati ka 06.06.2019 diagnostika. x AS hinnangul oleks tulnud sõidukile paigaldada uus käigukast maksumusega 5489 eurot. (tlk 9 pöördel) Samuti esitas hageja X OÜ poolt koostatud hinnapakkumise nr 117968, mille kohaselt käigukasti parandus maksab 3800 eurot. (tlk 12 pöördel) Hageja ja kostja poolt võetud pakkumiste kohaselt on käigukasti parandamise hind seega vahemikus 2200-5489 eurot. Lõplikud tööd teostati hinnaga 3600 eurot. See on isegi väiksem kui esitatud hinnapakkumiste keskmine. Seega peab kohus summat 3600 eurot mõistlikuks. Nagu eelnevalt juba öeldud, peab kohus tehtud töid puuduste kõrvaldamiseks vajalikeks ja tööde eest tasutud hinda mõistlikuks. Seega ei pea kohus võimalikuks välja mõista kahju hüvitist remonditööde eest väiksemas summas kui nende teostamiseks tasuti. Kohtu hinnangul
on põhjendatud hageja poolt sõiduki käigukasti parandamiseks tehtud kulutus 3600 eurot ning kostjal tuleb vastav kulu hagejale hüvitada.
38.Kuna auto oli käigukasti vea tõttu kasutuskõlbmatu ja sellega ei olnud võimalik iseseisvalt töökotta sõita, siis loeb kohus mõistlikeks kuludeks ka sõiduki teisaldamisele ning vea tuvastamisele kulunud summad – teisalduseks 50 eurot, mille tasumist tõendab konto väljavõte (tlk 9), 168 eurot, mida tõendab X OÜ sularahaarve nr 190573 (tlk 12) ning käigukasti rikke tuvastamise diagnostika teostamiseks kulunud 76 eurot, mida tõendab x AS Kadaka esinduse maksekaardiarve 84023548 (tlk 9 pöördel).
39.Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista ka liikluskindlustuse makse hüvitis päevade eest, mil hageja sõidukit kasutada ei saanud. Liikluskindlustuse seaduse § 3 lõikest 2 tulenevalt ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Seega on liikluskindlustuse lepingu sõlmimine kohustuslik. Hagejal polnud võimalik sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada (liikluses osaleda) käigukasti rikke tõttu. Hageja ei oleks sõlminud liikluskindlustuse lepingut autole, mida ta ei saa liiklemiseks kasutada. Nagu eelnevalt tuvastatud, siis vastutas müügilepingu rikkumise eest kostja. Hageja oli sõlminud kohustusliku liikluskindlustuse lepingu, kuid ta ei saanud asja lepingutingimuste mittevastavuse tõttu kasutada ca 40 päeva (31.05-09.07.2019). Hageja esitas kohtule hagi lisana nr 16 (tlk 20) IIZI kindlustusmaakleri arve nr 66543913, mille kohaselt oli hageja sõlminud COMPENSA liikluskindlustuse lepingu autole xX perioodiks 30.05.209-29.08.2019 maksumusega 34,02 eurot. Leping oli sõlmitud 92 päevaks. Ühe päeva maksumus oli 0,37 eurot (34,02 : 92 = 0,37). Hageja ei saanud autot kasutada 40 päeva. Maksumus selle perioodi eest oli 14,79 eurot (0,37 x 40 = 14,79). Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata, arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki. Kahju ei pea olema teo vahetu tagajärg, tegemist võib olla ka põhjuste ahelaga. Kohtu hinnangul tekkis hagejal kahju kostjast tulenevalt ning hageja ei saanud autot kasutada liikluses 40 päeva, mille eest oli hageja asjatult tasunud liikluskindlustuse makse. Tegemist on otsese negatiivse tagajärjega, mille eest vastutab kostja. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka hüvitis liikluskindlustuse makse 14.79 eurot eest.
40.Kohus leiab seega, et kostjal tuleb hagejale hüvitada sõiduki puudustega kantud kulud kogusummas 3908,79 eurot. Viivised
41.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
42.Kohus leiab, et kuivõrd hageja põhinõue on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele, on kostja olnud raha tasumisega viivituses ja hageja viivisenõue on põhjendatud.
43.VÕS §-i 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni
kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
44.Tulenevalt VÕS § 82 lg 7 kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, tuleb hagi esitamisel hakata VÕS § 113 lg 2 ja TsMS § 362 lg 1 ja 3 alusel viivist arvestama hagi kohtusse jõudmise ajast. (RKTKo 13.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-14-62732, p 23)
45.Kostjal tuleb hagejale hüvitada sõiduki puudustega kantud kulud kogusummas 3908,79 eurot.
46.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (3908,79 eurot) alates hagiavalduse esitamisest. Harju Maakohtusse jõudis hagi 24.07.2019. Seega tuleb viivist hakata arvutama alates hagi kohtusse jõudmise ajast ehk alates 24.07.2019.
47.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 toodud määras. Menetluskulud
48.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
49.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
50.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
51.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
52.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
53.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.