Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu avaldus Osaühingu Setaare vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3 758,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu (registrikood 80227261), lepinguline esindaja R. M. Puudutatud isik Osaühing Setaare (registrikood 10303902)
Menetlusliik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu avaldus osaliselt.
2.Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus 2 635,02 eurot, 06.02.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 883,81 eurot, kokku 3 518,83 eurot.
3.Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2 635,02 eurot alates 07.02.2019 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
4.Jätta rahuldamata Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu avaldus tekitatud kahju 150 euro nõudes.
6.Määrata avaldaja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 434 eurot, millest 50 eurot on tasutud riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu.
7.Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja menetluskulud summas 434 eurot.
8.Mõista Osaühingult Setaare Keila linn, Ohtu tee 2 korteriühistu kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt summas (434 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
AVALDAJA SEISUKOHT JA NÕUDED
1.OÜ Setaare (puudutatud isik) ostis korteri aadressiga Ohtu tee 2, Keila. Avaldaja on Ohtu tee 2, Keila korteriühistu ja puudutatud isik on avaldaja liige. Avaldaja põhikirja punkti 3.2 alusel on korteriühistu liige kohustatud tasuma põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Avaldaja 26. septembri 2017 üldkoosoleku otsuse kohaselt tuleb ühistu liikmetel tasuda igakuiselt remondifondi 1 euro korteri või mitteeluruumi mõttelise osa ruutmeetri kohta ning osamaksu 1,27 eurot ruutmeetri kohta. Avaldaja
17.detsembri 2009 üldkoosoleku otsuse alusel määrati hooldustasu novembrist märtsini 0,32 eurot ruutmeetri kohta ja aprillist veebruarini 0,44 eurot ruutmeetri kohta. Avaldaja esitas puudutatud isikule arveid sihtotstarbeliste maksete ja kommunaalkulude eest 7. septembrist 2018 kuni 5. juunini 2019, kuid puudutatud isik jättis arved tasumata. Puudutatud isik on võlgnevust kohtuväliselt tunnistanud, kuid jätnud siiski tasumata. Puudutatud isiku võlgnevus on 1 017,51 eurot. Lisaks on korteri eelmisel omanikul võlgnevus perioodi eest 1. jaanuar 2015 kuni 8. juuni 2018 summas 1 617,51 eurot. Kuupäevad ei kattu täielikult, kuna puudutatud isik ei teavitanud omandi vahetusest ning avaldaja esitas puudutatud isikule arveid alates omanikukande muutmisest septembri 2018. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevus 2 635,02 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 762,58 eurot. Samuti palub avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2 635,02 eurot alates 12.07.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Vastuseks kohtunõudele selgitas avaldaja, et avaldaja ei ole viiviseid topelt arvestanud. Laekumised on arvestatud varasemast perioodist tekkinud võlgnevuse katteks.
2.Avaldaja esitas puudutatud isikule kohtuväliselt nõude ning kandis sellega seoses õigusabi kulusid summas 150 eurot. Avaldaja taotleb seeläbi temale tekkinud kahju hüvitamist vastavas summas.
PUUDUTATUD ISIKU VASTUS
3.Kohus toimetas 18. septembril 2019 puudutatud isiku registrijärgsele menetlusdokumentide vastuvõtmiseks pädevale isikule kätte avalduse ja menetlusse võtmise määruse. Seega saabus puudutatud isiku vastuse esitamise tähtaeg 2. oktoobril 2019. Puudutatud isik vastust kohtule ei esitanud. Kohus toimetas edasised menetlusdokumendid isiklikult kätte puudutatud isiku seaduslikule esindajale. Puudutatud isik esitatule vastu ei vaielnud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus vaatab korteriomandi asjad läbi hagita menetluses (TsMS § 475 lg 1 p 13). Hagita asja ei või lahendada tagaselja määrusega (TsMS § 477 lg 3). Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg 7 ls 1).
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Korteriomanikud teevad 2(5)
majanduskava alusel perioodilisi majandamiskulude makseid, sh majandamiskulude, reservkapitali ja remondifondi makseid (KrTS § 40 lg 1 ja § 41 lg 1). Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest (KrTS § 43 lg 2). Kohus tuvastas, et puudutatud isikule kuulus korter asukohaga Ohtu tee 2-x, Keila linn, algse pindalaga 67,90 ruutmeetrit ja alates 2018 pindalaga 65,7 ruutmeetrit. Kinnistusosakonna registriosa nr 10860102 väljavõtte kohaselt on korter M13 pindala 65,7 ruutmeetrit (tl 83).
6.Korteriühistu põhikirja ja järgnevate üldkoosolekute otsusega lepiti kokku remondifondimaksed. Perioodil 16.06.2014 kuni 26.09.2017 olid remondifondi maksed 0,20€/m2 ning alates 26.09.2017 1€/m2 (põhikirja p 3.2 tl 9 pöördel, üldkoosoleku 16.06.2014 otsus tl 15 pöördel, 26.09.2017 otsus tl 13). Avalduse kohaselt oli eelneval omanikul võlgnevus alates 2015. aasta jaanuarist kuni 8. juunini 2018 ja puudutatud isikul võlgnevus alates 9. juunist 2018 kuni 31. mai 2019. Esitatud andmetel oli kohtu hinnangul eelmise võlgniku remondifondi võlgnevus 997,86 eurot (33 kuud x 0,20€/m2 x 67,90 m2 + 3 kuud x 1€/m2 x 67,90 m2 + 5 kuud 8 päeva x 1€/m2 x 65,7 m2). Puudutatud isiku enda võlgnevus on 770,95 eurot (11 kuud 22 päeva x 1€/m2 x 65,7 m2).
7.Üldkoosoleku 15.05.2008 otsusega määrati hooldustasu tariifideks perioodil aprill kuni oktoober 7 Eesti krooni/m2 (0,45 €/m2) ja perioodil november kuni märts 5 krooni/m2 (0,32 €/m2), erandid kehtestati osadele kinnisasjade omanikele, sh Hansakinnisvara OÜ 6 krooni/m2, kes oli kostjale kuulunud kinnisasja varasem omanik (tl 14 pöördel). 17.12.2009 üldkoosoleku otsusega määrati hooldustasu ruutmeetri hinnaks novembrist märtsini 5 krooni/m2 ja aprillist veebruarini 7 krooni/m2. Eeltoodu on ebaselge, kuna osaliselt kuud kattuvad. Avaldaja olenemata kohtu nõudmisest hooldustasu suuruse arvestuse aluseks olevaid reegleid ei selgitanud. 17.12.2009 otsuses ei ole enam eristatud kortereid ja muid kinnistuid (tl 15). Seetõttu leiab kohus, et õige on lugeda kuutasud vastavaks varsemale otsusele, kuid ilma kinnisasju ja kortereid eristamata. Seetõttu on puudutatud isiku eelneva omaniku võlgnevus arvestatud ebaõigesti, sest kostja korteri eelneva omaniku võlgnevus on arvestatud 15.05.2008 otsusega määratud määra alusel. Tegelik hooldusfondi makse suurus oli kuni 2018. aastani aprillist oktoobrini 30,56 eurot ja novembrist märtsini 21,73 eurot ning alates 2018. aastast kui pindala muutus väiksemaks vastavalt 29,57 eurot ja 21,02 eurot kuus. Puudutatud isik selgitas kohtule, et kõik mitteeluruumid kuulusid algselt Hansakinnisvara OÜ-le, pinnad vahetasid omanikke ning pindade jagamisel jäid ruutmeetrid muutmata. 2017. aasta arve alusel tehti tasaarvestus (tl 87-89). Kohtu arvutustel tuleb eelneva omaniku võlgnevuseks 1 097,58 eurot 01.02.2015-01.01.2018 esitatud arvetel (14 kuud x 21,73€ + 21 kuud x 30,56€) ning alates 01.02.2018 esitatud arvetel (3 kuud x 21,02€ + 2 kuu 8 päeva x 29,57€). Puudutatud isiku enda võlgnevus on 274,63 eurot (5 kuud 8 päeva x 29,57€ + 5 kuud x 21,02€).
8.Eeltoodud selgituste ja arvutuste põhjal on varasema omaniku võlgnevus 1 647,30 eurot (2 095,44 – 448,14) ja puudutatud isiku võlgnevus 1 045,58 eurot, kokku on põhivõlgnevus 2 692,88 eurot. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista põhivõlgnevuse 2 635,02 eurot, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista põhivõlg 2 635,02 eurot.
9.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivisemäär moodustub VÕS § 94 nimetatud määrast, millele lisandub 8% (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Korteriühistu juhatus võib nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates (KÜS § 7 3(5)
lg 4). Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võis korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Alates 01.01.2015 kuni 31.12.2017 on avaldaja arvestanud viivist 0,07% päevas summas 689,15 eurot. Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Alates 01.01.2018 kuni 08.06.2018 on avaldaja arvestanud viivist 0,02% päevas summas 39,016 eurot ning perioodil 09.06.2018 kuni 31.05.2019 on avaldaja arvestanud viivist 34,424 eurot. Kokku on avaldaja arvestanud puudutatud isikule viivist 762,59 eurot. Kohus sai enda ümberarvutuste tulemusel viivise suuruseks 804,97 eurot. Tulenevalt asjaolust, et avaldaja palub välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 762,59 eurot, siis mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise 762,59 eurot.
10.Avaldaja on palunud puudutatud isikult välja mõista viivise põhinõudelt seadusega sätestatud suuruses alates 12.07.2019 kuni kohtulahendi tegemiseni kindla summana ja alates kohtulahendi tegemisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud. Alates 12.07.2019 kuni kohtulahendi kuulutamiseni 06.02.2010 on kohus arvestanud viivist summas 121,22 eurot (210 päeva eest, viivisemäär perioodil 12.07.201931.12.2019 0,021918% päevas ja perioodil 01.01.2020-06.02.2020 0,021858% päevas ).
11.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlg 2 635,02 eurot, 06.02.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 883,81 eurot (762,59 eurot ja 121,22 eurot) ja alates 07.02.2020 viivis põhinõudelt summas 2 635,02 eurot VÕS 113 lg 1 teises lauses ulatuses kuni võlgnevuse tasumiseni.
12.Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Riigikohus on asunud seisukohale, et teatud juhtudel võib kahjuna olla hüvitatav ka kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud, kui täidetud on kahju hüvitamise eeldused ning ei piisa asjaolust, et kulud on mõistlikud (nt RKTKo 3-2-1-79-08, p 18). Kohus leiab, et käesoleval juhul puudub kohtueelsetel kuludel põhjuslik seos puudutatud isiku poolse rikkumisega. Puudutatud isik oli võlgnevuses ühistule makstavate majandamiskulude kohustusega. Avaldaja põhitegevuseks on ühistu majandamine ning sellega seoses arvete esitamine. Seetõttu leiab kohus, et avaldaja oleks olnud suuteline ka ilma õigusabi kasutamata esitama puudutatud isikule teate, et võlgnevus tuleb tasuda ja kui seda ei tehta, siis pöördub avaldaja kohtusse. Eeltoodust tulenevalt ei leia kohus, et puudutatud isiku rikkumine oleks tinginud kahju tekkimise ja seetõttu puudub põhjuslik seos ja kohus jätab kahju välja mõistmata. Menetluskulud
4(5)
13.Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1 ls 1). Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1 ls 2). Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitas puudutatud isik sellega, et jättis arved tasumata, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel puudutatud isiku kanda.
14.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus lähtub menetluskulude kindlaks määramisel avaldaja poolt kohtule hagiavaldusega esitatud menetluskulude nimekirjast (tl 51). Kohus jätab kohtule 21.01.2010 esitatud menetluskulude nimekirja tähelepanuta (tl 91-92). Nimetatud menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja kandnud alates 06.02.2018 kuni 08.07.2019 käesolevas menetluses menetluskulusid summas 5 670 eurot. Avaldaja on kaaskirjas märkinud, et menetlus oli algselt teise numbriga. Kohus nimetatuga ei nõustu. Avaldaja esitas avalduse kohtusse 11.07.2019 ning on olnud kogu menetluse vältel ühe numbriga. Seega ei ole enamuses 21.01.2010 menetluskulude nimekirjas välja toodud kulud seotud käesolev asjaga. Avaldaja hagiavalduse lisas nr 13 esitatud menetluskulud hõlmavad riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulusid summas 624 eurot. Avaldajale osutati õigusabi tunnihinnaga 130 eurot tund (lisandub käibemaks) ning kokku 4 tundi. Kuna avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane, siis taotleb avaldaja kulude väljamõistmist käibemaksuga. Avaldaja õigusabikulud hõlmavad kahte õigusabi toimingut: juriidilist konsultatsiooni (1h) ja avalduse koostamist (3h).
15.Avaldajale osutatud õigusabi tunnitasu määr 130 eurot tunnis (km-ta) on ebamõistlikult suur. Tegemist oli võlavaidlusega ehk keskmisest lihtsama vaidlusega. Avaldaja poolt viidatud kohtupraktika mõistliku tunnitasu määrade kohta on kohalduv advokaadist esindajate puhul ning kohtute praktikas on peetud vajalikuks eristada advokaate ja jurist, kuna esimeste puhul on tegemist seadusest tuleneva vastutusega ametiga, mis toob kaasa vältimatud kulud kindlustuse ja koolituskohustuse täitmise kaudu. Arvestades vaidluse lihtsust peab kohus mõistlikuks tunnitasumäära 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus peab avaldajale osutatud õigusabi toimingute aega põhjendatuks. Seega on avaldaja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 384 eurot (80€ x 4h + 20% käibemaks). Kohus määrab avaldaja menetluskulude suuruseks kokku 434 eurot, millest 50 eurot on tasutud riigilõiv ja 384 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista menetluskulud summas 434 eurot.
16.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja avaldaja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.