2-19-4971/57 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Viru Maakohtu 24. jaanuari 2020 määrusega kuulutati välja 2D Kindlustusmaakler Osaühingu (edaspidi võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp (edaspidi pankrotihaldur). Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14. mail 2020, kus vaadati läbi kolm nõudeavaldust kogusummas 68 675,62 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Pankrotihaldur esitas 18. juunil 2024 kohtule jaotusettepaneku. Viru Maakohus 08. augusti 2024 määrusega kinnitas jaotusettepaneku võlgniku pankrotimenetluses. Pankrotihaldur esitas 14. oktoobril 2024 kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, sest pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur palub määrata deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks 4000 eurot. Juhul kui võlausaldajad deposiiti ei tasu, palub pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku PankrS §-is 146 sätestatud väljamakseteks, vabastada pankrotihaldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu, anda menetlusabi ja määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Julia Fedorenko. Viru Maakohus avaldas 17. veebruaril 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 4000 eurot 14 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Kohus tegi 20. märtsil 2025 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda pankrotimenetluse jätkamist avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus andis 28. aprillil 2025 kohtule teada, et ei esita antud pankrotiasjas ettepanekut algatada uurimisena ehk riikliku järelevalvena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi. Võttes arvesse, et viimased ülekanded on tehtud 29. märtsil 2019, siis tänasel päeval on minetatud nõuete esitamise tähtajad, mis teeb avaliku uurimisena läbiviidava pankrotimenetluse jätkamise ebaotstarbekaks. Kohus esitas 02. mail 2025 pankrotihaldurile nõude menetluse asjaolude kohta täiendavate selgituste ja tõendite kohtule esitamiseks. Pankrotihalduri 13. mai 2025 vastuse kohaselt võib pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks pidada võlgniku tahtlikku tegevust. Vaatamata pankrotihalduri ja kohtu korduvatele nõuetele võlgniku juhatuse liikmele ja prokuristile võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni esitamiseks ei ole pankrotihaldurile esitatud ega üle antud ühtegi võlgniku raamatupidamisdokumenti, mistõttu pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku 3(15)

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 I lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad, panditud vara puudub, olemasolev, müüdud ja müümata pankrotivara võlgnikul puudub ning pankrotimenetluses ei plaani pankrotihaldur hagisid esitada, kuna puuduvad vahendid hagimenetluse finantseerimiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 17. veebruaril 2025 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 4000 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. PankrS § 158 lg 5-1 kohaselt, enne PankrS § 158 lõike 4 alusel pankrotimenetluse lõpetamist teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada taotlus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab taotluse esitamiseks mõistliku tähtaja. PankrS § 192-11 kohaselt teeb kohus maksejõuetuse teenistusele vastavalt PankrS § 158 lõikes 51 sätestatule ettepaneku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui juriidilisest isikust võlgnikul ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks raha ja keegi ei ole tasunud § 158 lõike 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti.

2-19-4971 PankrS § 192-11 lg 2 kohaselt võib maksejõuetuse teenistus kohtult PankrS § 192-11 lõikes 1 nimetatud ettepaneku saamisel teha kohtule põhjendatud avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kui muul juhul pankrotiavalduse menetlus pankrotimenetlus § 158 alusel raugeks ja on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb avalik huvi, näiteks on võlgnik seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, ei ole õigeaegselt esitanud pankrotiavaldust või on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga. Kohus teavitas PankrS § 158 lg 51 alusel Konkurentsiametit (maksejõuetuse teenistus), et deposiiti raugemise vältimiseks käesolevas tsiviilasjas antud tähtajaks tasutud ei ole, ning tegi ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Konkurentsiameti maksejõuetuse teenistus vastas kohtule, et ei esita antud pankrotiasjas ettepanekut algatada uurimisena ehk riikliku järelevalvena, sest puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, keegi ei ole tasunud PankrS § 158 lõike 6 kohaselt menetluskulude katteks deposiiti ning et maksejõuetuse teenistuse andmetel puudub põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneks oluline täiendav avalik huvi. PankrS § 158 lg 4 II lause sätestab, et kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 14. mail 2020., kus vaadati läbi kolm nõudeavaldust kogusummas 68 675,62 eurot. Koosolekul nõudeid ei vaidlustatud. Viru Maakohus 08. augusti 2024 määrusega kinnitas 18. juuni 2024 jaotusettepaneku võlgniku pankrotimenetluses. Kohus märgib määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid võlausaldajate nõuetele. Kuriteoteate esitamise kohustus PankrS § 28 lg 1 kohaselt, kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Pankrotihalduri vastuse kohaselt esitas pankrotihaldur 11. märtsil 2021 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko ja prokuristi Daniil Salnikovi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 381-1 sätestatud kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel ning nimetatud kuriteokaebuse alusel algatati kriminaalasi nr. 21740000032. 29. oktoobril 2021 lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega kriminaalasjas nr. 21740000032 kriminaalmenetlus võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko suhtes täielikult ja kohustati teda tasuma riigituludesse 250 eurot nelja kuu jooksul alates määruse tegemisest. Ka võlgniku prokuristi Daniil Salnikovi suhtes Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt läbiviidud kriminaalmenetlus on käesolevaks hetkeks lõpetatud. Korduva päringule võlgniku prokuristi Daniil Salnikovi suhtes läbiviidud uurimismenetluse kohta vastas Viru Ringkonnaprokuratuur 08.05.2025.a. , et kriminaalasjas nr 21740000032 oli Daniil Salnikov tunnistaja staatuses ning 5(15)

2-19-4971 29.10.2021.a. lõpetati kriminaalasi prokuröri määrusega ning kriminaaltoimik saadeti Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri arhiivimiseks. Kohus tuvastas, et prokuratuuri 29. oktoobri 2021 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt lõpetati kriminaalasjas nr 21740000032 menetluse Julia Fedorenko suhtes täielikult juhindudes KrMS § 202 lg-st 6 ja §-st 206. Kriminaalasjas nr 21740000032 oli Daniil Salnikov tunnistaja staatuses. Kohus leiab, et pankrotihaldur on oma PankrS § 28 lg 1 tulenevat kohustust täitnud, esitades kuriteoteate, mille alusel algatati kriminaalmenetlus. Kuna kriminaalmenetlus on juba algatatud ja hiljem lõpetatud prokuratuuri määrusega, ei pea kohus uuesti esitama kuriteoteadet prokurörile sama asja kohta. Maksejõuetuse põhjus PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. PankrS § 163 lg 5 esimese lause kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul võib maksejõuetuse pidada võlgniku tahtlikku tegevust. Vaatamata pankrotihalduri ja kohtu korduvatele nõuetele võlgniku juhatuse liikmele ja prokuristile võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni esitamiseks ei ole pankrotihaldurile esitatud ega üle antud ühtegi võlgniku raamatupidamisdokumenti, mistõttu pankrotihalduri hinnangul esinevad võlgniku juhatuse tegevuses esineda nii raamatupidamise kohustuse rikkumine kui ka muud süüteo tunnused, sealhulgas ka võimalikud juhtimisvead. Võlgnik ei teinud halduriga koostööd ega esitanud raamatupidamisdokumente ja vajalikku teavet. Lisaks on haldur seisukohal, et osaliselt võib maksejõuetuse põhjuseks pidada ka võlgniku suutmatust oma teenuseid muutunud turusituatsioonis odavamalt pakkuda ja efektiivsemalt turustada ning samuti suutmatust juurde leida uusi kliente. Pankrotihaldur esitas prokuratuurile kuriteokaebuse võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko ja prokuristi Daniil Salnikovi suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 381-1 sätestatud kuriteo (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tunnustel ning nimetatud kuriteokaebuse alusel algatati kriminaalasi. 29. oktoobril 2021 lõpetati Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega kriminaalasjas kriminaalmenetlus võlgniku juhatuse liikme Julia Fedorenko suhtes KrMS § 202 lgst 6 ja §-st 206 alusel. Kohus leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alusel ei välista, et võlgniku esindajad on rikkunud raamatupidamiskohustusi. KrMS § 202 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamine võimalik, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi (KrMS § 202 lg 1). See tähendab, et teo karistatavuse üldised eeldused – süüteokoosseis, õigusvastasus ja süü – on tuvastatud, kuid menetlus lõpetatakse avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja süü väiksuse tõttu. Seega on prokuratuur sisuliselt tuvastanud, et raamatupidamiskohustuse rikkumine on aset leidnud, kuid otsustanud menetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlustel. Seda asjaolu saab kasutada pankrotimenetluses, et põhjendada raske juhtimisvea olemasolu. 6(15)

2-19-4971 Kuigi PankrS ei anna ammendavat loetelu, võib praktikas raskeks juhtimisveaks lugeda: pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse oluline rikkumine (PankrS § 91 lg 2); raamatupidamiskohustuse oluline rikkumine; vara varjamine või kõrvaldamine võlausaldajate kahjustamise eesmärgil; ebamõistlikult suure äririski võtmine; tehingud, mis on tehtud võlausaldajate kahjustamise eesmärgil (PankrS § 110). Kohus tuvastas, et võlgnik lubas 23. aprilli 2019 kohtuistungil edastada ajutisele haldurile kõik raamatupidamise algdokumendid hiljemalt 03. maiks 2019. Ajutise halduri 14. mai 2019 ja 27. mai 2019 teatiste kohaselt ei ole võlgniku esindajad täitnud kohtu ja ajutise halduri korraldusi esitada teavet ja dokumente. Kohus 28. mai 2019 määrusega määras võlgniku esindajatele (s.o juhatuse liikmele ja prokuristile) rahatrahvi ning kohustas korduvalt neid esitama ajutisele haldurile kõik võlgniku raamatupidamise dokumendid. Võlgniku esindajad ei ole täitnud kohtu korraldusi esitada ajutisele haldurile dokumente. 11. detsembri 2019 kohtuistungil lubasid võlgniku esindajad esitada kohtule määratud ajaks vastuse ajutise halduri teabenõudele. Võlgniku esindajad ei ole täitnud korduvalt kohtu korraldusi esitada ajutisele haldurile ja kohtule võlgniku raamatupidamisdokumente. Pankrotihaldur tegi 05.01.2022.a. päringu Viru Ringkonnaprokuratuurile, mille palus teatada, kas kriminaalmenetluse käigus on õnnestunud tuvastada 2D Kindlustusmaakler OÜ raamatupidamisdokumentide asukoht. 06.01.2022.a. on Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova pankrotihaldurile vastanud, et raamatupidamise materjale ei õnnestunud politseil kriminaalmenetluse käigus leida. Seega ei ole raamatupidamise dokumente ja raamatupidamist pankrotihaldurile senini üle antud. Antud juhul on kohtu hinnangul võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tahtlik tegevus. Vaatamata pankrotihalduri ja kohtu korduvatele nõuetele ei ole võlgniku juhatuse liige ega prokurist esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) kohaselt on raamatupidamiskohustuslasel mitmeid kohustusi:  RPS § 4 sätestab raamatupidamise korraldamise põhinõuded, sh kohustuse dokumenteerida kõiki majandustehinguid, kirjendada need raamatupidamisregistrites ja säilitada raamatupidamise dokumente;  RPS § 6 lg 2 kohustab raamatupidamiskohustuslast dokumenteerima ja kirjendama kõiki majandustehinguid;  RPS § 12 sätestab raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustuse;  RPS § 14 kohustab koostama majandusaasta aruande. Kuna võlgniku esindajad ei ole pankrotihaldurile ega kohtule esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, on rikutud raamatupidamise kohustust. Dokumentide korduv esitamata jätmine vaatamata kohtu ja pankrotihalduri nõuetele viitab tahtlikule tegevusele või vähemalt raskele hooletusele. Kohus järeldab, et tegemist on raske juhtimisveaga PankrS § 28 lg 2 tähenduses, mis on toime pandud kas tahtlikult või tulenevalt raskest hooletusest. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda raske juhtimisviga. Kahju hüvitamise nõue 7(15)

2-19-4971 PankrS § 55 lg 3-3 sätestab, et haldur on kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. PankrS § 163 lg 5 viimase aluse kohaselt kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur plaanis hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses asjaoluga, et võlgniku pangakontodelt on tehtud suurel arvul ülekandeid võlgniku prokuristile Daniil Salnikovile ja temaga seotud äriühingule ning nende ülekannete tegemine võlgniku huvides ei ole tõendatud, sest võlgniku esindajad pole pankrotihaldurile esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. Maksejõuetuse teenistuse vastuse kohaselt kuna võlgniku esindajad pole andnud pankrotihaldurile mingeid selgitusi ega esitanud ühtegi raamatupidamisdokumenti, oli pankrotihalduri arvates võimalik esitada hagi võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi vastu vara tagasinõudmiseks. PankrS § 55 lg 3-3 kohaselt on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu kohe, kui nõude esitamiseks on piisav alus. Pankrotihaldur on tuvastanud põhjendamatud ülekanded, mis võivad viidata raskele juhtimisveale. Seega on nõude esitamiseks piisav alus olemas. Antud juhul on pankrotihaldur plaaninud hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses põhjendamata ülekannetega, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. Kohus leiab, et menetluses olevate vahendite puudumine kohtumenetluste läbiviimiseks võib mõjutada pankrotihalduri võimet seda nõuet esitada. PankrS § 55 lg 1 sätestab, et haldur peab tagama majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Kui kohtumenetluse kulud ületavad potentsiaalselt sissenõutavat kahju või kui menetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid, võib see mõjutada halduri kohustust nõue esitada. Pankrotihaldur võib kaaluda ka järgmisi võimalusi: 1) pöörduda võlausaldajate poole ettepanekuga rahastada kohtumenetlust, kuna eduka nõude korral saaksid võlausaldajad oma nõuded suuremas ulatuses rahuldatud; 2) kaaluda võimalust esitada nõue ilma riigilõivu tasumata, taotledes menetlusabi. Seega peab pankrotihaldur kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas nõude aluseid, tõendusmaterjali olemasolu, menetluskulusid ja potentsiaalset sissenõutavat summat. Kui pankrotihaldur leiab, et kohtumenetluse läbiviimine ei ole majanduslikult otstarbekas või vahendite puudumise tõttu võimatu, võib ta jätta nõude esitamata. Sellisel juhul peab pankrotihaldur seda põhjendama ja dokumenteerima oma otsuse. Pankrotihaldur peab oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate huve (PankrS § 55 lg 2). Pankrotihalduri täiendavate selgituste kohaselt küsis pankrotihaldur täiendavalt kõigilt võlausaldajatelt, kas nad on nõus edaspidist pankrotimenetlust finantseerida, et vältida pankrotimenetluse raugemist. Võlausaldajad AS S ja C, A (S) vastasid, et ei soovi edaspidist pankrotimenetlust rahastada. Võlausaldaja A ei ole pankrotihaldurile oma seisukohta esitanud. Tulenevalt sellest on haldur seisukohal, et võlausaldajad ei ole käesolevast pankrotimenetlusest ja selle finantseerimisest huvitatud. Seega puuduvad menetluses vahendid võimalike kahjuhüvitamise hagimenetluses riigilõivude maksmiseks. Kohus tuvastas, et antud juhul on pankrotihaldur plaaninud hagiavalduse esitamist võlgniku juhatuse liikme ja prokuristi suhtes seoses põhjendamata ülekannetega, kuid menetluses puuduvad 8(15)

2-19-4971 vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. See asjaolu võib mõjutada halduri võimet esitada kahju hüvitamise nõue. Kohus leiab, et esitatud asjaolude põhjal on pankrotihaldur teinud kõik temast sõltuva: pankrotihaldur on täitnud oma kohustuse teavitada kuriteo tunnustega teost vastavalt PankrS § 28 lg-le 1; pankrotihaldur on selgitanud välja võlgniku maksejõuetuse tekkimise võimalikud põhjused (raamatupidamise kohustuse rikkumine, põhjendamatud ülekanded prokuristile) ning ta on planeerinud hagiavalduse esitamist raske juhtimisvea tõttu, kuid menetluses puuduvad vahendid kohtumenetluste läbiviimiseks. Kohtu hinnangul on pankrotihaldur teinud kõik temast sõltuva, arvestades esitatud kuriteokaebust ja planeeritud hagiavaldust. Kuid vahendite puudumine kohtumenetluste läbiviimiseks on oluline takistus. Ka ei ole võlausaldajad käesolevast pankrotimenetlusest ja selle finantseerimisest huvitatud. PankrS § 66 reguleerib halduri kulutuste hüvitamist, kuid kui pankrotivaras puuduvad vahendid, ei saa haldurit kohustada tegema kulutusi oma vahenditest. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne ajutise halduri nimetamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus paneb pankrotihaldurile kohustuseks juriidiline isik kustutada äriregistrist, mille järel pankrotihaldur Martin Krupp vabastatakse tema kohustustest võlgniku pankrotimenetluses. ÄRS § 23 lg 4 kohaselt kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et pankrotivarast ei jätkunud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, kantakse äriregistrisse väljakuulutatud pankroti raugemine koos juriidilise isiku registrist kustutamisega. Kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud juriidilise isiku dokumentide hoidjana. Kohus määrab pankrotihalduri taotlusel dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige Julia Fedorenko. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 2 kohaselt kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht ning elektronposti aadress.

2-19-4971 Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud PankrS § 158 lõike 4 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Seega tuleb pankrotimenetluse lõpetamise määrus edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimenetluse raugemise teate avaldamine PankrS § 7 lg 1 kohaselt kui pankrotiseaduses on ette nähtud teate või menetlusdokumendi avaldamine, tuleb see avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 163 lg 7 kohaselt avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 163 käsitleb konkreetselt pankrotimenetluse lõpetamist lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 157 kohaselt on pankrotimenetluse lõppemise üheks aluseks pankrotimenetluse raugemine (PankrS § 158). Pankrotimenetluse raugemise korral ei ole seaduses otsesõnu sätestatud teate avaldamise kohustust, erinevalt pankrotimenetluse lõpetamisest lõpparuande kinnitamisega (PankrS § 163 lg 7). Samas on PankrS § 7 lg 1 üldnorm, mis kohaldub kõikidele pankrotimenetluse teadetele, kui seaduses on ette nähtud teate avaldamine. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluse raugemine on üks pankrotimenetluse lõppemise alustest (PankrS § 157 p 2), siis kohaldub ka raugemise korral PankrS § 163 lõige 7. Kuna pankrotimenetluse raugemine on oluline menetluslik sündmus, mis mõjutab võlausaldajate õigusi, ning arvestades PankrS § 7 lg 1 sätestatud üldist teadete avaldamise põhimõtet, tuleb ka pankrotimenetluse raugemise kohta teade avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud Vastavalt PankrS § 150 lg-le 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 172 lg 1 alusel, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 2 I lause kohaselt, kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Kohus tuvastas, et pankrotiavalduse esitas võlgnik kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse kestel tuvastas kohus, et võlgnikul puudub igasugune vara ja sissetulek, millega katta pankrotimenetluse kulusid, keegi võlausaldajatest kohtu ettepanekule tasuda 4000 eurot deposiiti pankrotimenetluse rahastamiseks, ei vastanud. Sellest tulenevalt tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda. Pankrotihalduri tasu PankrS § 193 lg 5 kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 10(15)

2-19-4971 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele pankrotiseaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Võlgniku pankrotiavaldus on menetlusse võetud 02. aprillil 2019, seetõttu kohaldub ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning TsMS § 183 lõike 2 redaktsioon. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotimenetluse kestel haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihalduri tööaja arvestus on alljärgnev: võlausaldajate esimene üldkoosolek, koosolekuks ettevalmistamine (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande koostamine) - 3 tundi; võlausaldajatega suhtlemine -2 tundi; võlgniku juhatuse liikme ja prokuristiga suhtlemine dokumentide saamiseks ja varasemate tehingute kontrollimiseks, nõuete koostamine -2 tundi; võlausaldajate üldkoosolekuteks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamine, nõudeavalduse kontrollimine, koosolekute läbiviimine - 7 tundi; võlgniku vande võtmiseks istungil osalemine sh kohtuga suhtlemine, taotluste ja kuriteoteadete koostamine ja menetlustes osalemine – 8 tundi; lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluste koostamine – 5 tundi. Kokku on pankrotihalduri otseseid töötunde pankrotimenetluse läbiviimiseks 27 tundi. Arvestades halduri töö mahtu, töö keerukust ja halduri kutseoskust palub pankrotihaldur kohtul kinnitada pankrotihaldurile lõplik tasu summas 2430 eurot (1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks 534,60 eurot, seega kokku 2 964,60 eurot, mille palub määrata S OÜ, registrikood XXX, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 1 alusel on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 2 kohaselt on halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 12 alusel, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Kuna halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel.

2-19-4971 Vastavalt kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur palub määrata tasuks 27 töötunni eest 2430 eurot arvestusega 90 eurot tunnis. Kohus leiab, et pankrotihalduri näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja pankrotihalduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu 90 eurot, mis jääb alla seaduses sätestatud ülempiiri (96 eurot) ja on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. Arvestades pankrotihalduri kohustusi, pankrotimenetluses tehtuid toiminguid, pankrotimenetluse mahtu ja keerukus, leiab kohus, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 2430 eurot (27 töötundi *90 eurot). Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 1-1 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Martin Krupp tegutseb pankrotihaldurina läbi S OÜ, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole ning S OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri tasu suuruseks 2430 eurot, millele lisandub käibemaks 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot, Menetlusabi taotluse lahendamine Pankrotihaldur palub anda menetlusabi ja määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot, riigi vahenditest S OÜ, registrikood XXX, (a/a XXX Swedbank AS) kasuks; ülejäänud summas, 1964,20 eurot (koos käibemaksuga), välja mõista halduri tasu võlgnikult. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab 12(15)

2-19-4971 kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 23 lg 4 alusel kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot. Alates 01. juulist 2022 kehtiva TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. 2024. a on kuupalga alammäär 820 eurot. Kohus järeldab, et pankrotihaldur taotleb menetlusabi TsMS § 183 lõike 2 alusel kehtivas redaktsioonis. Kohus ei nõustu pankrotihalduri seisukohaga, et menetlusabi määramisel tuleb kohaldada TsMS § 183 lõike 2 kehtivat redaktsiooni. Kohtu hinnangul tuleb PankrS § 193 lg 5 alusel kohaldada ka riigi vahenditest hüvitatud summade suuruse osas varem kehtinud redaktsiooni kuna riigi vahenditest hüvitatud summade suurus on lahutamatu osa ajutise halduri ja halduri tasu arvestamise süsteemist. PankrS § 193 lg 5 viitab otseselt PankrS §-dele 23 ja 65 ja TsMS §-le 183, mis sisaldavad sätteid riigivahenditest hüvitamise kohta (PankrS § 23 lg 4 ja § 65 lg 11 ning TsMS § 183 lg 2) ning seadusandja eesmärk on olnud tagada, et enne 2021. aasta 1. veebruari algatatud menetlustes kohaldatakse terviklikult varem kehtinud tasu arvestamise süsteemi, mis hõlmab ka riigivahenditest hüvitamise korda ja määrasid. Seega, kui võlgniku pankrotiavaldus on menetlusse võetud 02. aprillil 2019, siis kohaldub nii ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele kui ka riigi vahenditest hüvitatud summade suurusele kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS redaktsioon. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks, deposiiti ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu nõutud summat tasutud ja kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel menetlusabi. Pankrotihaldur palub määrata halduri tasu menetlusabi andmise korras summas 820 eurot. Kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud PankrS § 65 lõike 11 kohaselt on riigi vahenditest hüvitatava tasu maksimaalne suurus 397 13(15)

2-19-4971 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades eeltoodut rahuldab kohus menetlusabi taotluse osaliselt ning määrab pankrotihalduri tasuks 397 eurot. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamisele riigi vahenditest summas 397 eurot, mida ei mõisteta võlgnikult riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda pankrotihalduri Martin Krupp tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 22% summas 87,34 eurot, kokku 484,34 eurot. Tasu tuleb maksta halduri taotlusel S OÜ (registrikood XXX) arvelduskontole nr XXX Swedbank AS, s.o büroole mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 3 kohaselt on halduri tasu pankrotimenetluse kulu. Kohus jättis pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotimenetluse kulud, mis jäävad tasumata ja saamata võlgniku pankrotivara arvelt ja riigi vahendite arvelt, s.o pankrotihalduri tasu summas 2033,00 eurot, millele lisandub käibemaks 447,26 eurot, kokku 2480,26 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult pankrotihalduri kasuks. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine PankrS § 66 lg 3 II lause järgi, jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Riigikohus on leidnud, et kohus peab kontrollima kulude vajalikkust ja põhjendatust ka pankrotimenetluse raugemisel (RKTKm 17.02.2025, 2-17-2233/97, p 21). Seega on kohtul kohustus kontrollida halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitada üksnes vajalike ja põhjendatud kulutuste suurus, seda nii pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kui ka pankrotimenetluse raugemisel. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud: 1) menetluskulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) pankrotitoimkonna liikmete tasu; 5) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks; 6) PankrS § 11 või § 30 alusel deposiidina makstud summa. Kohus tuvastas, et Viru Maakohus määras 24. jaanuari 2020 pankroti väljakuulutamise määrusega ajutisele haldurile väljamaksmiseks pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot ja kinnitas ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 117,73 eurot, kokku 1413,73 eurot. Kohus on käesoleva määrusega määranud pankrotihalduri tasuks 2430,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 534,60 eurot, kokku 2964,60 eurot. Kohus leiab, et kõik pankrotimenetluse kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades menetluse kestust, keerukust ja halduri tegevuse ulatust. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu on määratud kooskõlas seadusega ning kinnitatud kohtu poolt. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Kohus on kontrollinud kulude vajalikkust ja põhjendatust vastavalt PankrS § 66 lg 3 nõuetele ning kinnitab need. Kohus kinnitab võlgniku kogu pankrotimenetluse kulud kokku 4378,33 eurot, mis koosnevad järgmistest summadest: ajutise halduri kulutused ja tasu koos käibemaksuga (117,73+1080+216) ning pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga (2430+534,60). 14(15)