Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-19-4971

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2(7)

2-19-4971 Võlgnik esitas 29. märtsil 2019 Viru Maakohtule pankrotiavalduse. Võlgnik palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on suured võlgnevused võlausaldajate ees. Viru Maakohus võttis 02. aprillil 2019 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Martin Krupp, kes esitas 22. aprillil 2019 kohtule aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutise halduri hinnangul võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgniku majandustegevus on teadaolevalt lõppenud ning väljavaated majandustegevuse taaskäivitamiseks teadaolevalt puuduvad. Võlgnikul on ajutisele haldurile teadaolevalt kohustusi ca 67 500 eurot, kuid vara kättesaadava info põhjal üksnes 0,52 eurot. Käesoleva hetke seisuga võlgniku bilansis kajastuvatest varadest ja kohustustest ajutisel pankrotihalduril informatsioon puudub, sest võlgniku juhatus pole vastavat infot ja dokumente ajutisele pankrotihaldurile esitanud. Võlgniku maksejõuetuse on põhjustanud muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse põhjuseks võib eelkõige pidada ebaõnnestunud äriplaani ning võlgniku suutmatust oma teenuseid muutunud turusituatsioonis odavamalt pakkuda ja efektiivsemalt turustada ning samuti suutmatust juurde leida uusi kliente. Käesolevaks hetkeks ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Juhul kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik tasub pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa, palub ajutine haldur välja kuulutada 2D Kindlustusmaakler Osaühing pankrot, nimetada 2D Kindlustusmaakler Osaühing pankrotihalduriks Martin Krupp, määrata tasutud kohtudeposiidist ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele;, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summat, tuleb menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldas 24. aprillil 2019 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot hiljemalt 13. maiks 2019. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutine haldur edastanud võlgniku juhatuse liikmele teabenõude kõigile võlgniku teadaolevatele e-posti aadressidele, samuti on proovitud võlgnikuga ühendust saada ajutisele pankrotihaldurile teadaolevatel kontakttelefonidel, kuid võlgniku juhatus ajutise halduri korduvatele teabenõuetele aruande koostamise ajaks vastanud ei ole, samuti pole õnnestunud kontakti saada telefoni teel. Et võlgniku juhatus ei ole esitanud ajutisele haldurile dokumentatsiooni ja selgitusi 2018-2019 aastate kohta, ei kajasta ajutise halduri finantsanalüüs võlgniku käesoleva hetke majandusseisundit.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3(7)

2-19-4971 Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 ja lg 4 kohaselt, kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Lähtuvalt PankrS § 1 lg 2 ja lg 3, võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavalduse on esitanud võlgnik ning seega tuleb eeldada, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgniku teadaolev kohustuste maht (67 500 eurot) ületab teadaoleva vara (0,52 eurot) väärtust. Võlgnik ajutise halduri aruandele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võlgnevuste ja pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis ei ole selle ja võlgniku igakuise sissetuleku arvelt võimalik tema olemasolevad kohustusi täita, mistõttu võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 alusel, lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tuvastas, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus tuvastas lisaks, et võlgnik ei ole esitanud kohtule ja ajutisele haldurile dokumentatsiooni ja selgitusi 2018-2019 aastate kohta. Aruande kohaselt on võlgnikul majanduslikud probleemid ilmselgelt tekkinud mitte varem kui 2018 aastal, mille tõttu on raskendatud võlgniku majandustegevusest ja varalisest seisust ülevaate saamine. Samuti ei ole puudulike andmete tõttu võimalik anda adekvaatset hinnangut maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste kohta. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Aruande kohaselt ei ole ajutine haldur käesolevaks hetkeks tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Kohtu arvates ei saa välistada, et käesolevas menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuid ajutisel halduril puudub käesoleval hetkel ülevaade võlgniku varaga sooritatud 4(7)

2-19-4971 tehingute asjaoludest 2018-2019 aastate kohta. Samuti käesolevas asjas ajutise halduri kogutud andmed viitavad kohtu arvates võimalikele rasketele juhtimisvigadele, võimalikele pankrotikuritegudele ning tagasivõitmise võimalustele, mida tuleb pankrotimenetluses kontrollida. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. Seega ei täidetud kohtu hinnangul PankrS § 29 lg 1-3 kõiki eelduseid pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6, pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 24. jaanuaril 2020 kell 16:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada Martin Krupp, kes esitas kohtule sellekohase nõusoleku. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 11. veebruaril 2020 kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja saalis nr 4. Enne pankroti väljakuulutamist kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta kehtima. PankrS § 39 lg 1 alusel, kui võlgnik on kantud äriregistrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus Tartu Maakohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud PankrS § 31 alusel. Kohus edastab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale märkuse tegemiseks võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta. Menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 ning lg 2, pankrotimenetluse kulud on ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud Ajutine haldur esitas kohtule taotluse ajutise halduri tasu saamiseks ja oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks vastavalt aruandele lisatud ajutise halduri tasu ja kulutuste arvestusele. PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 5(7)

2-19-4971 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Vastavalt ajutise halduri aruandele kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks 12 tundi ja ajutine haldur nimetab tunnitasu määraks 90 eurot. Ajutise halduri vajalike kulutuste suuruseks märgib ajutine haldur 117,73 eurot. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise üle kanda ajutise halduri büroole. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus, arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi, leiab, et halduri tasu suurus on põhjendatud, ajutise halduri nimetatud tunnitasu määr on seaduses sätestatud tunnitasu ülemmäärast väiksem. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Ajutise halduri tasu suuruseks tuleb määrata 1080 eurot (12*90) ning kinnitada ajutise halduri põhjendatud kulutuste suuruseks 117,73 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 3 teise lause kohaselt ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 alusel sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri tasu summas 1080 eurot, millele lisandub käibemaks 216 eurot ning ajutise halduri kulutuste hüvitis 117,73 eurot, tuleb välja mõista ajutise halduri kasuks võlgniku pankrotivarast ja kanda see ajutise halduri büroo arvelduskontole Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt, pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Teate avaldamine Vastavalt PankrS § 33 lg 1, lg 2 ja lg 3, pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Pankrotiteates märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude 6(7)

2-19-4971 tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.