Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrata võlgniku Bilden OÜ dokumentide hoidjaks Txxx Sxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Määrus saata võlgnikule, võlausaldajale ja ajutisele haldurile. P.10 märgitud väljamakse tegemiseks saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) Tartu maakohtu Tartu kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Määruse peale ajutise halduri tasu hüvitamise osas võib ka ajutine haldur esitada määruskaebuse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas 16.10.2019 kohtule avalduse Bilden OÜ pankroti väljakuulutamiseks. SEisuga 16.10.2019 on maksuhalduril võlgniku vastu nõudeid summas 148 246,06 eurot, mille hulgas maksusummadelt arvestatud intress 23 911,55 eurot. Bilden OÜ ei ole maksukohustusi maksuseadustes sätestatud tähtpäevaks tasunud. Maksunõude sundtäitmiseks algatas maksuhaldur esimest korda täitetoimingud 24.09.2018, mil arestiti võlgniku pangakonto Swedbank AS-s. Võlgniku pangakontode arestimise korraldused on tehtud kõikide nõuete kohta, mille kohta on avaldus esitatud. Sundtäitmise tulemusena ei ole õmnestunud maksuhaduri nõudeid täies ulatuses rahuldada, viimane laekumine summas 38,60 eurot toimus 23.08.2019. Võlausaldaja andmetel puudub võlgnikul registervara, puuduvad väärtpaberikontod. Võlgnik on kantud äriregistrisse 08.09.2016, kuid siiani ei ole esitatud ühtki majandusaasta aruannet. 04.06.2019 edastas maksuhaldur võlgnikule pankrotihoiatuse, hoiatades maksuvõla summas 120 284,87 eurot tasumata jätmise tagajärgedest. Pankrotihoiatus toimetati võlgnikule kätte 05.06.2019. Pankrotiavalduse esitamise ajaks ei ole võlgnik täitnud pankrotihoiatuses märgitud kohustusi. Võlausaldaja tugineb võlgniku maksejõuetuse põhistamisel PankrS § 10 lg.2 p.1, mille kohaselt võlgniku maksejõustust põhistab asjaolu, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud

kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja viitab ka PankrS § 10 lg.2 p.2, mille kohaselt on maksejõuetuse põhistamine võimalik sellega, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Kohus määrusega 21.10.2019 kohustas võlausalajat maksma kohtu deposiidikontole 900 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Nõutud makse tehti 30.10.2019. Kohus pidas eelistungi 02.12.2019, kus osalesid võlausaldaja ja võlgnik.. Võlausaldaja jäi nõude juurde pidada pankrotimenetlus. Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud, kinnitas maksunõude olemasolu ja viivistesummat. Võlgniku väitel ei võimaldatud temale maksuvõla tasumist sobiva maksegraafiku alusel- 1000 eurot kuus. Äriühingu maksukoormus on väikese ettevõte jaoks liiga suur. MTA on ainus võlausaldaja, teisi võlgasid ei ole, ka ei ole debitoorseid nõudeid. Kõigi töötajate töösuhted on lõppenud, paar viimast kuud ei ole tööd olnud. Väljavaated uute objektide saamiseks on olemas. Kui leidub töö, on selleks olemas kokkulepped ka seniste töötajatega, kes tööle tulevad. Olemasolev vara- väiketööriistad- on laiali erinevates kohtades. Kohus määrusega 05.12.2019 nimetas Bilden OÜ ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi, määras kohtuistungi aja. Ajutine pankrotihaldur esitas 19.12.2019 kohtule aruande koos lisadega. Aruandest nähtub kokkuvõtlikult järgmine. Võlgniku üldandmed. Võlgnikettevõte on asutatud 08.09.2016 Txxx Sxxxxxxx poolt, kes on võlgniku asutamisest peale olnud võlgniku ainuosanik ja juhataja. 16.01.2018 on sõlmitud äriühingu osa müügileping, mille andmeid uskudes oli 16.01.2018-19.12.2019 võlgniku ainuosanik ja juhataja TxxxxSxxxxxxx elukaaslane ja lapse ema Exxxx Kxxx. . 16.01.2018 on notari poolt edastatud äriregistrile Exxxx Kxxxx kui võlgniku ainuosaniku otsus kutsuda võlgniku juhatusest tagasi TxxxxSxxxxxxxxja valida uueks juhatuse liikmeks Exxxx Kxxx. Äriregistripidaja keeldus varasemaid andmeid muutmast, viidates Maksu- ja Tolliameti taotletud keelumärkele. 19.12.2019 tõestas notar müügilepingu lõpetamise kokkuleppe. Alates 16.01.2018 on Exxxx Kxxxxx AS-s Swedbank avatud võlgniku arvelduskonto piiramatu käsutusõigus, s.h. konto käsutamist võimaldav MC Business deebetkaart, mis on olnud aktiivses kasutuses. Samas on TxxxxSxxxxxxxxväitel olnud pangakaardid Txxx Sxxxxxxx käes ja E.Kxxx ei ole neid kasutanud. Võlgniku tegevus seisnes üldehitustööde tegemises allhankijana. MTA registriandmetel oli võlgnikul kogu tegevusperioodi jooksul 21 töötajat, viimased töölepingud (Txxx Sxxxxxxxxx ja Exxxx Kxxxxxx) on lõpetatud seisuga 30.11.2019, enamus töölepinguid lõpetatud varem. Võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldus. Võlgnik ei ole koostanud ega äriregistrile esitanud ühtki majandusaasta aruannet, neid ei ole esitatud ka ajutisele pankrotihaldurile. Ehkki raamatupidamisteenuse osutaja on koostanud talle esitatud algdokumentide põhjal koonddokumente ja nende alusel oleks võimalik raamatupidamisbilansse ja kasumiaruandeid koostada, ei ole seda tehtud. Olemasolevate raamatupidamisdokumentide alusel oleks võlgniku vara, kohustuste ja omakapitali seis järgmine: Bilansi aktiva seisuga 31.12.2017 65 853,24 eurot, seisuga 30.11.2019 607 797,96 eurot. Bilansi passiva- võlad hankijatele seisuga 31.12.2017 31 951,09 eurot, seisuga 30.11.2019 0,00 eurot, maksuvõlad seisuga 31.12.2017 7 165,91 eurot, seisuga 30.11.2019 128 296,01 eurot.

Omakapital seisuga 31.12.2017 23 488,14 eurot, seisuga 30.11.2019 479 327,73 eurot. Passiva kokku seisuga 31.12.2017 65 853,24 eurot, seisuga 30.11.2019 607 797,96 eurot. Sellise seisu juures ei valmistaks pankrotiavalduse esitaja kõigi nõuete rahuldamine võlgnikule mingeid raskusi. Txxx Sxxxxxxx väitel tegelikult raha kassas ei ole, kogu raha on ära kasutatud, kasutamise otstarvet kinnitavad tõendid puuduvad. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei piisa raamatupidamises kajastatud andmetest, et õigesti kindlaks määrata võlgniku tegevuse mahtu ja tulemit ning otsustada maksejõuetuse tekkimise aja üle. Selline olukord ei ole juhuslik, vaid võlgniku juhatuse liikme pikaajalise käitumismustri osa. Ajutine pankrotihaldur toob esile, et juhatuse liikme TxxxxSxxxxxxx seosed varasemalt viie erineva äriühinguga perioodil 19982018 on lõppenud kõigi nende äriühingute sundlõpetamisega ÄS § 513 lg.3 või ÄS § 60 lg.3 alusel, ka need äriühingud ei esitanud äriregistrile ühtki majandusaasta aruannet. Alates 30.11.2017 on võlgniku juhatuse liige T.Sxxxxxxx seotud OÜ-ga BLA (ainuosanik ja juhataja), ka see äriühing ei ole esitanud äriregistrile ühtki majandusaasta aruannet ja omab maksuvõla alates aprillist 2018. Võlgniku tegevuse korraldamisel on juhatuse liige rikkunud raamatupidamise seaduse sätteid, mis osutab KarS § 3811 sätestatud teo tunnuste esinemisele (raamatupidamise kohustuse rikkumine) tema käitumises. Võlgniku vara. Seisuga 30.11.2019 on võlgniku pearaamatu andmete kohaselt võlgnikul vara kassas oleva sularahana summas 607 797,96 eurot. Võlgniku juhatuse liikme TxxxxSxxxxxxx väitel kassas mingit raha ei ole. Seega kuulub võlgnikule üksnes nõue isiku vastu, kes oli kohustatud tagama, et võlgniku raha kasutatakse võlgniku huvides. Selle kohustuse täitmise tõendamiseks ajutisele haldurile dokumente esitatud ei ole, s.t. et selle kohustuse täitmise tõendamine on ebatõenäoline. Arvestades võlgniku juhatuse liikme varasemat käitumist ja asjaolu, et alates aastast 2005 on TxxxxSxxxxxxx vastu toimumas täitemenetlusi, mille raames ei ole sissenõudjate nõudeid suudetud rahuldada, ei oleks T.Sxxxxxxx vastu suunatud nõude sundtäitmine edukas. Maksu- ja Tolliamet on teinud TxxxxSxxxxxxxxsuhtes vastutusotsuse ja tal on hetkel maksuvõlg summas 75 559,24 eurot. Võlgniku võlad. Seisuga 30.11.2019 kajastab võlgniku pearaamat võlgniku ainsa kohustusena kohustust Maksuja Tolliameti ees, Pankrotiavalduse kohaselt on selle kohustuse suurus seisuga 16.10.2019 148 246,06 eurot. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõuetuse tekkepõhjustele. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgniku tegevus olnud kasumlik. Teadaoleva kohustuse täitmise järel jääks võlgnikule piisavalt vahendeid tegevuse jätkamiseks. Tegelik olukord on teistsugune: võlgniku juhatuse liige T.Sxxxxxxx kinnitab, et võlgnikul raha ei ole. Puuduvad realistlikud väljavaated kassast puuduva raha tagasisaamiseks. Võlgniku juhatajal puudub tahe võlgniku tegevuse edukaks korraldamiseks, kuid ta jätkab tegevust teistes ettevõtetes ( OÜ Bilden Grupp ja OÜ Wingson). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik ei saa tulevikus tegevust jätkata ja ta on püsivalt võimetu täitma oma kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et olukorras, kus maksukohustused on ainsad kohustused, mille täitmiseks võlgnikul raha ei jätkunud, tuleb maksude tasumata jätmist käsitada teadliku ja tahtliku tegevusena. See on olnud osa võlgniku plaanist pakuda ebaausat konkurentsi ja teenida isiklikku kasumit riigi arvel. Hiljemalt 2018 kevadest oli võlgniku tegevus teadlikult suunatud nii suure maksuvõla tekitamisele kui maksuhaldur võimaldab. Sellisel käitumisel on KarS § 384 (maksejõuetuse põhjustamine) kirjeldatud teo tunnused. Kui vastab tõele võlgniku juhatuse liikme väide, et ta kasutas (kassas olema pidavat) raha 607 797,96 eurot sularahana

võlgniku tegevusega seotud muude kohustuste täitmiseks, kuid samal ajal jättis täitmata kohustused Maksu- ja Tolliameti ees, on võlgniku juhataja käitumises olemas ka KarS § 3841 (võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine) tunnused. Pankroti väljakuulutamise otstarbekusest. Võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvel viia läbi pankrotimenetlust. Nõuete esitamine võlgniku juhatuse liikme TxxxxSxxxxxxx vastu on tõenäoliselt perspektiivitu, võttes arvesse täitemenetluse registrist kajastuvaid täitemenetlusi TxxxxSxxxxxxx suhtes ja varasemast pärinevat maksuvõlga 75 559,24 eurot. Ajutine pankrotihaldur annab hinnangu, et võlgniku juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud vähemalt raske hooletuse tõttu, mis annab maksuhaldurile õiguse MKS § 40 lg.1 alusel esitada solidaarne nõue nii maksukohustuslase kui tema tegevjuhi vastu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et pankroti saab välja kuulutada üksnes juhul, kui võlausaldaja on nõus kohtu deposiiti summa, mis katab pankrotimenetluse kulud. Kohus pidas kohtuistungi 20.12.2019. Võlausaldaja jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Prokuratuuri tuleks teavitada kuriteotunnustega tegudest PankrS § 28 alusel. Võlgniku seaduslik esindaja T.Sxxxxxxx kinnitas, et aastal 2018 tehtud tehinguga midagi ei muutunud, ta on endiselt võlgniku juhatuses ja omanik. Ta on kogu aeg võlgniku nimel ise tegutsenud, elukaaslane E.Kxxx ei teadnud firmas toimuvast midagi. Ka firma pangakaart on kogu aeg Sxxxxxxx käes olnud ja ta on seda kasutanud. E.Kxxxxxx ei ole ühtki tehingut arutatud. Majandusaasta aruandeid ei ole koostatud. Sularaha kassas ei ole. Sellest on makstud kõigi aastate jooksul töövõtjatele ja alltöövõtjatele. Dokumente selle kohta koostatud ei ole. Ta maksis sularahas summa välja, mis küsiti. Txxx Sxxxxxxx andis ütlusi, et tal ei ole endal seda raha, et MTA-le võlg ära maksta, vara ka ei ole, Bilden OÜ on maksejõuetu. MTA-le saaks võla ära maksta maksegraafikuga, raha saaks uutest objektidest. Ta katsetab praegu töötamist Soomes. On nõus olema võlgniku dokumentide hoidja. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et pankrotiseadusest tuleneva ärikeelu kohaldamisel poleks mõtet, kuna see kestaks ainult mõned kuud. Ajutine pankrotihaldur jääb aruandes esitatu juurde, pankroti väljakuulutamiseks on vajalik deposiidimakse tegemine. Kohus määras kohtu deposiidikontole makse tegemise pankrotimenetluse kulude katteks (avaldatud AT-s 20.12.2019). Makseid ei tehtud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esineb alus Bilden välja kuulutamata raugemise tõttu.

OÜ pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti

Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on raamatupidamise andmetel vara (sularaha kassas) 607 797,96 euro ulatuses ja võlgasid 148 246,06 euro väärtuses, mis tähendab, et võlgniku vara ületab tema võlgade summa ja seetõttu peaks olema tegemist PankrS § 1 lg.3 näidatust erineva olukorraga ehk võlgnik ei ole maksejõuetu. Samas on ajutine pankrotihaldur teinud kindlaks, et tegelikult raha olemas ei ole ja võlgnikul vara ei ole. Sama kinnitab võlgniku seaduslik esindaja Txxx Sxxxxxxx kohtuistungil. Ka ajutine haldur on teinud kindlaks, et võlgniku tegelik majanduslik olukord ei kajastu raamatupidamisdokumentides ja pearaamatus õigesti ja tegelikult puudub võlgnikul nii sularaha kassas kui ka tõeseid andmeid kajastav raamatupidamine. Seetõttu ei kajasta pearaamatus näidatu võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda ja võlgnikul puuduvad nii rahalised vahendid kui ka esemeline vara. Puuduvad dokumendid, mille alusel hakata välja makstud raha tagasi nõudma.

Võlgniku seaduslik esindaja kirjeldas 20.12.2019 kohtuistungil, kuidas toimus töövõtjatele ja alltöövõtjatele raha väljamaksmine nende tehtud töö eest: see toimus kas linnas tänaval või objektil, kus võlgniku juhatuse liige maksis sularahas välja summa, mis oli varem kokku lepitud ja mis töövõtja küsis. Dokumente selle kohta ei koostatud. T.Sxxxxxxx esitas raamatupidajale kõik sissetulevad arved, väljaminekute kohta dokumente ei ole. Sellega on võlgniku seaduslik esindaja teadlikult rikkunud raamatupidamise kohustust, aga ka võlausaldajaid ebavõrdselt koheldes, s.h. maksuvõlga maksmata jättes pannud toime Karistusseadustikus § 3811, § 384, § 3841 kirjeldatud tunnustega teod. Kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel pankrotimenetlust finantseerida, tuli rakendada PankrS § 30 sätteid kohtu deposiidikontole pankrotimenetluse finantseerimiseks rahaliste vahendite maksmiseks. Pankrotimenetluse kulude katteks makseid ei tehtud. Äriühingul puudub vara tulevase pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad ei ole valmis pankrotimenetlust rahastama. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg.3 järgi kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1... sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti määratud summa. Käesoleval ajal puudub võlgnikul ka majandustegevus, töötajad ja materiaalne baas, millel saaks põhineda majandustegevuse jätkamine. Seetõttu puudub äriühingul tegutsemise ja võlgade maksmise perspektiiv. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet esitas võlgnikule 04.06.2019 pankrotihoiatuse (tl.7-8), hoiatades maksuvõla 120 284,87 eurot tasumata jätmise tagajärgedega- pankrotiavalduse esitamisega. Võlgnikule toimetati kiri kätte 05.06.2019. Võlgnik ei täitnud kuni pankrotiavalduse esitamiseni ega hiljem maksukohustust. Käesolevaks ajaks on tasumata maksukohustus suurenenud. Seega on olemas maksejõuetuse põhistus PankrS § 10 lg.2 p.1 järgi. Võlausaldaja viitab maksejõuetuse põhistusena ka PankrS § 10 lg.2 p.2, kuna võlgniku suhtes on toimunud sundtäitmine alates 24.09.2018 (tl.4-5), kuid selle tulemusena ei ole õnnestunud nõuet täies ulatuses rahuldada. Käesolevaks ajaks on läbitud ajutise pankrotihalduri tegevuse periood, kogutud andmetest ja ajutise pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara ja majandustegevus, samas tema kohustuste maht on vähemalt 148 246 eurot. Seega on võlgnik maksejõuetu ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tegemist on pankrotiolukorraga PankrS § 1 lg.2, lg.3 tähenduses. Maksejõuetus on välja kujunenud hiljemalt kevadel 2018, s.o. ajal, milliseks oli välja kujunenud maksuvõlg, mille alusel algas sundtäitmine. Ajutise pankrotihalduri aruandes on asutud seisukohale, et äriühingu maksejõuetusega seoses on pandud toime tegusid, millel on mitme Karistusseadustikus sätestatud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et selline järeldus on tehtud põhjendatult võlgniku juhatuse liikme käitumise alusel. See tähendab, et tegemist on PankrS § 28 lg.1 nimetatud olukorraga, millest kohus teatab prokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

Äriühingu seaduslikule esindajale TsÜS §-st 35, ÄS § 187 lg.1 ja Maksukorralduse seadusest tulenevaid kohustusi on võlgniku juhatuse liikme poolt rikutud vähemalt raske hooletuse tõttu, mis kujutab endast PankrS § 28 lg.2 nimetatud rasket juhtimisviga. Raske juhtimisviga seisneb käesoleval juhul võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku tegevuse jätkamises olukorras, kus võlgniku tegevuse tulem (müügikäiv) ei olnud piisav, et katta kõiki tegevuskulusid ja maksta tegevusega kaasnevaid makse. Seda seletas võlgniku juhatuse liige TxxxxSxxxxxxx ka eelistungil 02.12.2019 (töötjatele on vaja maksta palgad, kuid maksukoormus on liiga suur ja töövõtukokkuleppeid ei saa nii suure hinnaga teha, et saaks ka maksud maksta). See tähendab, et äriühingu juhatuse liige jätkas äriühingute nimel teadlikult lepingute sõlmimist hinnaga ja mahus, mis ei võimaldanud kaasnevaid makse maksta. Selle tulemusena maksuvõlg kasvas. Kohus märgib, et käesolevas menetluses puudub selge perspektiiv pankroti väljakuulutamise järel ja pankrotimenetluse läbiviimise tulemusena esitada tulemuslikult tagasinõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu, kuna juhatuse liikme suhtes on aastaid toimunud tagajärjetud täitemenetlused, lisandub maksuvõlg varasemast menetlusest. Samas, prognoosides pankrotimenetluse käiku ja mahtu, tuleb tõdeda, et ilmselt ületaksid eesseisva pankrotimenetluse kulud potentsiaalselt võimalikud laekumised. See tähendab, et läbiviidava pankrotimenetluse tulem võlausaldajate jaoks ei täidaks Pankrotiseaduse eesmärke. PankrS § 2 sätestab: pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras... Lisaks sellele puudub võlausaldajatel huvi pankrotimenetluse pidamise vastu, kuna keegi ei ole teinud makseid kohtu deposiidikontole vältimaks pankrotimenetluse raugemist. Võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulud on võimalik katta tehtud deposiidimakse arvel. Seetõttu puudub võimalus toimetada pankrotimenetlust ja esitada nõuet juhtorgani liikme vastu. Pankrotiseaduse § 146 lg.1 järgi enne jaotiste alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, mille hulka kuuluvad massikohustused, pankrotimenetluse kulud. See tähendab, et võlausaldajate nõuete rahuldamiseks toimub jaotiste alusel väljamaksete tegemine pärast väljamaksmisi pankrotimenetluse kulude jm § 146 sätestatud nõuete katteks. Sellise olukorra vältimiseks näebki Pankrotiseadus ette pankrotimenetluse raugemise võimaluse puhuks, kui võlausaldajatel puudub valmisolek pankrotimenetlust finantseerida. Käesolevas asjas ei ole pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitarvele makseid tehtud, mistõttu puudub PankrS § 29 lg.3 märgitud võimalus menetluse lõpetamata jätmiseks. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 29 lg.5 sätestab: Kui menetlus lõpetatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg.8 näeb ette, et ajutisel halduril tuleb võlgnikettevõte likvideerida kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Võlgniku dokumente määrab kohus hoidma juhatuse liikme Txxx Sxxxxxxx, kes on kohtuistungil selleks nõusoleku andnud. Menetluskulude jaotus

Ajutine haldur esitas kohtule taotluse temale tasu määramiseks kokku summas 743,04 eurot, millest tasu 619,20 eurot ja käibemaks 123,84 eurot. Pankrotihalduril on kulunud 12,25 töötundi (suulised ja kirjalikud teabenõuded, päringud registritesse, saabunud andmetega tutvumine ja analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungil osalemine). Rakendatud tunnitasu 50,55 eurot tund. Pankrotihalduri kulud 156,96 eurot, büroo töökoha kasutamine (11,5 tundi 9 eurot tund) 103,50 eurot, koopiad, arvutiväljatrükid (210 lk) 27,30 eurot, lisandu käibemaks. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse sama seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 näeb ette, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur taotleb tasu kandmist tema büroo arvele. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete teadaolevat mahtu selles konkreetses menetluses, on ajutise halduri ajakulu põhjendatud. Kohus märgib siin, et reaalselt on ajakulu kohtuistungil osalemisele olnud umbes 1 tund mitte 0,75 tundi. Ajutise pankrotihalduri tegevustele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud 12,25 tundi, mille eest tasu 12,25x50,55=619,23 eurot, koos käibemaksuga (123,84 eurot) 743,04 eurot. Rakendatud tunnitasu 50,55 eurot peab kohus põhjendatuks. Ajutise pankrotihalduri kulusid summas 130,80 eurot+ käibemaks 26,16 eurot peab kohus põhjendatuks. PankrS § 23 lg.4 järgi kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu maksmist kohtu deposiidikontole kantud vahendite arvel. Kohtu deposiidikontole on raha laekunud 900 eurot ja väljamakse saab teha selle arvelt. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud väljamakse tegemist tema büroole, mis on PankrS § 23 lg.6 kohaselt lubatav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.