X Xi hagiavaldus Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2 280,96 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja X X (isikukood x, elukoht x), lepinguline esindaja Kairit Ehala Kostja Rae vald (Rae Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 75026106, asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa), lepinguline esindaja Maiga Liiv
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X Xi hagiavaldus.
2.Välja mõista Rae vallalt (Rae Vallavalitsuse kaudu) X Xi kasuks kahjuhüvitis 2 112 eurot, perioodil 04.09.2019 – 03.02.2020 põhinõudelt (2 112 eurot) sissenõutavaks muutunud viivis 70,78 eurot ja viivis põhinõudelt (2 112 eurot) alates 04.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (2 112 eurot) summa.
3.Jätta menetluskulud Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) kanda. Välja mõista Rae vallalt (Rae Vallavalitsuse kaudu) X Xi kasuks menetluskulud (riigilõiv + õigusabikulud) summas 1 582 eurot. Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb Rae vallal (Rae Vallavalitsuse kaudu) tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 582 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (04.02.2020). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.X X (hageja) esitas 04.09.2019 hagiavalduse Rae valla (Rae Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu kahjuhüvitise 2 112 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30.10.2017 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, millega seati kostja kasuks tähtajatu isiklik kasutusõigus 283 m2-le hagejale kuuluvast kinnistust avalikuks kasutamiseks ette nähtud kergliiklustee ja tänavavalgustuse ehitamiseks. Kuivõrd kergliiklustee lõikab ära hageja kinnistult olemasoleva elupuuheki, kohustus kostja asendama heki võimalikult samaväärsega ja istutama 200 cm kõrgune elupuuheki hageja poolt näidatud asukohta. Hageja sooviks oli, et kostja taastaks kergliiklustee rajamisel ehituseelse olukorra ja istutaks alale, mis jääb hageja krundi ja kergliiklustee vahele elupuuheki taimedest sordist „Brabant“ istutustihedusega 50 cm nagu oli vanas hekis. Hageja avaldas oma soovi kostjale enne 30.10.2017 lepingu sõlmimist. Hageja ei ole lepingueelsete läbirääkimiste käigus muutnud meelt kokkuleppe tingimuste kohta. 31.10.2018 istutati kostja tellimusel kinnistu äralõike piirile uus hekk. Istutatud taimed olid sordist „Smaragd“, mille puhul ei kasva uus istutatud hekk ühtlaseks tihedaks hekiks. Lisaks oli taimede istutustihedus üle 50 cm. Seetõttu palus hageja kostjal asendada istutatud taimed teistega sordist „Brabant ja istutada neid vahega 50 cm, nagu oli esialgses hekis. Lisaks tõi hageja puudusena välja ka selle, et hageja ja naaberkinnistu vahelise heki viimaseks kergliiklustee poolseks taimeks jäetud taim oli osaliselt võrkaia ehitusele ette jäänud ning selle asemel, et see välja võtta, oli taime kergliiklustee poolne külg tüveni paljaks lastud, mis on visuaalselt häiriv. Hageja soovis, et istutustööde käigus tema ja naabrite vahelise heki kergliiklustee poolsest otsast paar taime välja võtta ning uus taim viimaseks taimeks istutada, et vana ja uue heki ühenduskoht oleks korrektne nurk nagu eelnevalt. Hageja ei ole käitunud hea usu vastaselt, kui ta ei takistanud kostjat 31.10.2018 istikuid lõpuni istutamast. Kostja istutas 28.05.2019 – 29.05.2019 kokku 53 uut taime hageja soovitud sordist „Brabant“ ja enam-vähem hageja soovitud istutustihedusega, kuid kuna taimed said otsa, jäi istutamata umbes 11-11,5 m jagu hekki. Hageja palvele istutada taimed lõpuni ning asendada hageja kinnistu ja naaberkinnistu vahele jääva heki kergliiklustee poolses otsas olev rikutud taim, vastas kostja, et ta on täitnud 30.10.2017 lepingust tulenevad kohustused, asendanud vana heki samaväärsega ja rohkem taimi ta ei istuta. Hageja väitel on vastuolus hea usu põhimõttega kostja pooltevahelise kokkuleppe tõlgendus, et kostjal oli õigus valida istikute sorti ja istutustihedust, sest olemasolev hekk jäi alles ja tegemist polnud vana heki asendamisega, vaid uue heki istutamisega. Hageja leiab, et kostja rikkus 30.10.2017 lepingut ja ei asendanud vana elupuuhekki samaväärsega. Hageja lasi istutada puuduolevad elupuuistikud, millele kandis ta kulutusi 2 112 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt kahjuhüvitis 2 112 eurot ja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuses esitatud põhjenduste kohaselt on kostja täitnud 30.10.2017 lepinguga võetud kohustuse juba 31.10.2018, kui ta lasi istutada hageja poolt näidatud asukohta 200 cm kõrgused elupuuistikud sellise kõrgusega istikute istutustehnoloogiale vastava istutustihedusega. Enne
30.10.2017 lepingu sõlmimist oli hagejale tagatud võimalus avaldada arvamust elupuuhekis kasutatavate taimede kohta, millega kostja on arvestanud. Hageja ei ole avaldanud soovi elupuuistikute sordi ja istutustiheduse kohta ning seega on ta käitunud pahauskselt. 30.10.2017 lepinguga ei ole ette nähtud elupuude sorti ega istutustihedust ega ka hageja õigust neid tingimusi seada. Kostja ei ole 30.10.2017 lepinguga aktsepteerinud hageja soovitud istutustihedust. Istikute sort ja istutustihedus jäi kostja valida. Kostja leiab, et 30.10.2017 lepingu järgi oli poolte tahe lisaks olemasolevale hekile uue 200 cm kõrguse elupuuheki istutamine hageja näidatud asukohta. Hageja ei ole enne 30.10.2017 lepingu sõlmimist avaldanud soovi asendada olemasolev hekk võimalikult samaväärsega. Hageja muutis lepingueelsete läbirääkimiste käigus mitu korda oma tahet uue elupuuheki tingimuste kohta. Tegemist ei olnud vana heki asendamise olukorraga, sest vana hekki ei ole likvideeritud. Samuti ei olnud tegemist vana heki ümberpaigutamisega. Kostja leiab, et tema poolt 31.10.2018 istutatud hekk oleks kasvanud tihedaks elupuuhekiks, kuid seda veidi pikema aja jooksul. Hageja kahju on tekkinud tema enda tahtest tulenevalt. Vaatamata sellele, et kostja oli 30.10.2017 lepingu nõuetekohaselt täitnud juba 31.10.2018, otsustas ta tulla vastu hageja soovile ja asendada „Smaragd“ sordist elupuuistikud sordi „Brabant“ istikutega. Kuna istutustehnoloogiliselt jäi istutustihedus samaks, siis varus kostja 53 asendusistikut ehk sama palju nagu oli asendatavaid taimi. Hageja nõudis 28.05.2019 – 29.05.2019, et istikud istutataks 50 cm pikkuste vahedega. Õiget istutustehnoloogiat mittearvestava istutustiheduse tõttu suurenes istutatavate istikute vajadus ja väljavahetamiseks varutud istikutest ei piisanud. Kuivõrd hageja nõudis tihedamat istutustihedust, mis ei vastanud algsele istikute asendamise kokkuleppele, tulenes ülejäänud 11,5 m heki jagu istikute soetamine ja istutamine hageja tahtest. Kui hageja oleks võimaldanud kostjal istutada asendusistikuid istutustehnoloogiliselt õigete vahedega, ei oleks hageja pidanud ise kulutusi tegema ja paari aastaga oleks istikud kasvanud kokku tihedaks hekiks, nagu oli vana hekk. Kostja hinnangul on hageja käitunud pahauskselt ka seetõttu, et ta lasi 31.10.2018 istutada istikuid, mis tema tegelikule tahtele ei vastanud. Õigeaegsel teavitamisel oleks kostjal olnud võimalik reageerida ning hageja tegelikule tahtele vastavad istikud hankida ja istutada. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus on tuvastanud järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - pooled sõlmisid 30.10.2017 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seadsid osale hageja kinnistust pindalaga 283 m2 isikliku kasutusõiguse kostja kasuks kergliiklustee ja tänavavalgustuse rajamiseks. Lepingu p 3.4.3 järgi kohustus kostja istutama 200 cm kõrguse elupuuheki hageja poolt näidatud asukohta (lk 7 – 9); - enne kergliiklustee ja tänavavalgustuse rajamist asus hageja kinnistu piiril elupuuhekk taimedest sordist „Brabant“ istutustihedusega ca 50 cm; - 31.10.2018 lasi kostja istutada hageja kinnistu uue äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile elupuuistikud sordist „Smaragd“ (kostja ei ole vaidlustanud need hageja toodud faktilised asjaolud, mistõttu eeldatakse kostja omaksvõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-te 2 ja 4 alusel); - 28.05.2019 – 29.05.2019 asendas kostja hageja palvel 31.10.2018 istutatud taimed ja lasi istutada hageja kinnistu uue äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile elupuuistikud sordist „Brabant“ hageja soovitud istutustihedusega 50 cm. Istutamata jäi 11-11,5 m jagu hekki (kostja ei ole vaidlustanud need hageja toodud faktilised asjaolud, mistõttu eeldatakse kostja omaksvõttu TsMS § 230 lg-te 2 ja 4 alusel); - 02.08.2019 lasi hageja istutada heki lõpuni elupuuistikud sordist „Brabant“, millele kulutas 2 112 eurot (lk 23).
5.Pooled vaidlevad selle üle, millised kohustused võttis kostja endale 30.10.2017 lepingu p-ga
3.4.3.Vaidlusalune lepingupunkt sätestab, et kostja kohustub istutama 200 cm kõrguse elupuuheki hageja poolt näidatud asukohta. Hageja on seisukohal, et kostja kohustuseks 30.10.2017 lepingu p 3.4.3 järgi oli asendada vana elupuuhekk võimalikult samaväärsega ehk istutada hageja kinnistu äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile elupuuhekk samast sordist taimedest ja sama istutustihedusega, nagu oli vana hekk. Kostja on seejuures seisukohal, et tema kohustuseks oli istutada lisaks vanale hekile hageja kinnistu äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile uus 200 cm kõrgusega elupuuhekk hageja näidatud asukohta. Hagejal ei olnud õigust määrata istikute sorti ja istutustihedust.
6.Kuivõrd pooltel on erinev arusaam vaidlusaluse lepingupunkti kohta, tuleb seda punkti tõlgendada võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 alusel. Kohtupraktikas märgitakse, et VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Pooled võivad tõendada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, millest tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda (Riigikohtu lahend nr 2-10-4395, p 16). Kohus selgitas pooltele VÕS § 29 kohaldamist ja tõendamiskoormist 18.11.2019 kirjas (lk 67).
7.Pooled on esitanud erinevad käsitlused nende tegelikust tahtest vaidlusaluse lepingupunkti kohta. Seega ei ole võimalik lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 1 alusel juhindudes poolte ühisest tegelikust tahtest. Järelikult tuleb järgmise sammuna tõlgendada lepingupunkti VÕS § 29 lg 3 alusel. Juba 13.09.2017 e-kirjas avaldas hageja kostjale, et ta nõustub lubama kergliiklustee ehitust, kui kostja tõstab praeguse elupuuheki hageja kinnistu äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile. Kui see ei ole võimalik või ei ole mõistlik, siis tuleks hekk asendada võimalikult samaväärsega (lk 29 - 31). Alguses tegi kostja 26.09.2017 korralduse projektis ettepaneku istutada 150 cm kõrgune elupuuhekk hageja näidatud asukohta (lk 72). Hageja avaldas 20.09.2017 e-kirjas, et kostja pakutud elupuuheki kõrgus on väike, et olemasoleva elupuuheki kõrgus on ligi 2,5 ja et uus hekk võiks tulla vähemalt 180 – 200 cm taimedega (lk 71). Kostja arvestas hageja soovi 26.09.2017 korralduses (lk 10) ja 10.10.2017 korralduses ning kohustus istutama 200 cm elupuuheki hageja näidatud asukohta (lk 47 – 49). Kostja samasisulise kohustuse näeb ette ka vaidlusalune lepingupunkt (lk 7 – 9). Hageja 13.09.2017 e-kirjast (lk 29 – 31) nähtuvalt pidi kostja olema teadlik hageja soovist säilitada enda kinnistu piiril vana elupuuhekk või asendada see samaväärsega. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks võimalik tõsta vana hekk ümber hageja kinnistu uue äralõige piirile. Järelikult pidi toimuma vana heki asendamine võimalikult samaväärsega. Heki asendamine võimalikult samaväärsega on kohtu hinnangul tõlgendatav selliselt, et uus elupuuhekk peab võimaluse korral vastama vana heki tunnustele kasutatud taimede, nende pikkuse ja istutustiheduse poolest. Kohus on seisukohal, et kostja oli teadlik mõistele „samaväärne“ antud tähendusest, sest hageja avaldas juba 20.09.2017 e-kirjas, et hageja elupuuheki kõrgus on ligi 2,5 m, et kostja pakutud elupuuheki kõrgus on väike, ja et uus hekk võiks tulla vähemalt 180 – 200 cm taimedega (lk 71). Kostja nõustus istutama taimi kõrgusega 200 cm (lk 7 – 9, lk 47 – 49), aktsepteerides sellega hageja poolt seatud tingimused. Hageja esitatud pildiga on tõendatud, et taimede istutustihedus vanas hekis oli 50 cm (lk 59), millest kostja pidi olema teadlik ehitustööde korraldajana. Poolte vahel novembris 2018 – mais 2019 peetud kirjavahetuses on hageja korduvalt märkinud, et 31.10.2018 istutatud taimed on varasematega
võrreldes teisest sordist, kohati lühemad ja istutustihedus erineb, mistõttu palus hageja kostjal taimed asendada vastavalt kokkuleppele (lk 11 – 14). Kostja nõustus asendama esialgselt 31.10.2018 istutatud taimed sordist „Smaragd“ hageja soovitud taimedega sordist „Brabant“, järgides hageja soovitud istutustihedust. Seega möönis kostja, et uues hekis kasutatavad taimed peavad olema samast sordist, nagu olid taimed vanas hekis ja taimede istutustihedus peab olema sama, nagu oli vanas hekis. Kostja ei ole tõendanud, et hageja soovile vastava heki rajamine oleks võimatu. Eeltoodut kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et 30.10.2017 lepingu p-i 3.4.3 tuleb tõlgendada VÕS § 29 lg 3 järgi selliselt, nagu hageja seda mõistis, st kostja kohustuseks oli asendada vana elupuuhekk võimalikult sarnasega ja et kostja pidi istutama 200 cm kõrguse elupuuheki hageja poolt näidatud asukohta. Käesolevas punktis käsitletud tõenditega ja kostja käitumisega on tõendatud, et 30.10.2017 lepingu sõlmimisel pidi kostja teadma hageja poolt vaidlusalusele lepingupunktile antud tähendust. Kostja ei ole esitanud tõendeid kinnitamaks oma arusaama lepingust, et tema kohustuseks oli istutada lisaks vanale hekile hageja kinnistu äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile uus 200 cm kõrgune elupuuhekk ja et hageja oli kostja arusaamast teadlik. Asjaolu, et hageja ei ole vaidlustanud kostja 10.10.2017 korraldust (lk 47 – 49) ei anna alust väita, et hageja on loobunud 13.09.2017 e-kirjas esitatud nõudest, et vana hekk tuleks asendada võimalikult samaväärsega (lk 29 – 31). Hageja on novembrist 2018 – maini 2019 peetud kirjavahetuses korduvalt avaldanud, et pooltevahelise kokkuleppe järgi peab uus hekk olema samaväärne vanaga (lk 11 – 14). Arvestades kostja käitumist 30.10.2018 istutatud taimede asendamisel pidi kostja olema algusest peale teadlik hageja soovist. Kostja poolt esitatud teiste isikutega sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud ja asjaõiguslepingud (lk 73 – 90) ei tõenda, et vaidlusalust lepingupunkti tuleb tõlgendada kooskõlas kostja arusaamaga ja et hageja oli teadlik kostja arusaamast.
8.Kohus ei nõustu kostja väitega, et ta ei pidanud vana hekki asendama samaväärsega, sest vana hekki ei ole likvideeritud. Esitatud piltidelt nähtub, et hageja kinnistu eraldas teelt elupuuhekk (lk 50, 52), ja seega on usutav hageja väide, et tema eesmärgiks oli tagada pärast kergliiklustee ehitamist privaatsus heki abil, nagu see oli enne ehitistöid. Hageja tahet taastada kinnistu kui terviku ehituseelne olukord kinnitab ka 30.10.2017 lepingu p 3.4.2, mille järgi kohustus kostja likvideeritava võrkaia asemel ehitama samaväärse aia ja lepingu p 3.4.4, mille järgi kohustus kostja paigaldama lipumasti hageja poolt näidatud asukohta, kui lipumast takistab aia ehitamist või elupuuheki istutamist (lk 7 – 9). Kinnistu kui terviku ehituseelse olukorra taastamine hõlmab ka elupuuheki rajamist, mis on samaväärne vanaga. Kostja, sõlmides 30.10.2017 lepingu selles toodud tingimustel, pidi olema teadlik hageja tahtest taastada kinnistu ehituseelne olukord. Kohus on varem leidnud, et vaidlusalust punkti tuleb VÕS § 29 lg 3 alusel tõlgendada kooskõlas hageja arusaamaga ja et kostja oli hageja arusaamast teadlik. Sellepärast ei oma määravat tähtsust ka see, et vana hekki ei ole likvideeritud, sest vaidlusaluse lepingupunkti alusel pidi kostja asendama vana heki samaväärsega.
9.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja on käitunud pahauskselt, kui ta jättis õigeaegselt oma tegeliku tahte avaldamata ja et ta lasi lõpuni viia istutamise elupuu istikutega, mis tema tahtele ei vastanud. Kohus on leidnud, et kostja pidi 30.10.2017 lepingu sõlmimisel teadma hageja tahet asendada vana hekk võimalikult samaväärsega. Kostja pidi VÕS § 76 lg 1 järgi täitma kohustuse vastavalt lepingule.
10.Kohus on tuvastanud, et kostja lasi 31.10.2018 istutada hageja kinnistu äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile elupuuistikud sordist „Smaragd“. Hageja 02.11.2018 kirjaga on tõendatud, et 31.10.2018 istutatud taimed olid vanas hekis kasutatud taimedest teisest sordist ja uute taimede istutusvahe oli laiem (lk 12 pöördel). Seega ei vastanud 31.10.2018 istutatud hekk 30.10.2017 lepingu p 3.4.3 tingimustele.
28.05.2019 – 29.05.2019 asendas kostja 31.10.2018 istutatud taimed ja lasi istutada hageja kinnistu äralõike piirile/kasutusõiguseala piirile elupuuistikud vanas hekis kasutatud sordist „Brabant“ vanas hekis olnud istutustihedusega 50 cm. Seejuures jäi istutamata 11-11,5 m jagu hekki. Kuivõrd kostja ei istutanud uut elupuuhekki mööda hageja kinnistu äralõike piiri algusest lõpuni, rikkus ta 30.10.2017 lepingu p-i 3.4.3 VÕS § 100 järgi, sest kostja ei asendanud vana hekki võimalikult samaväärsega. Hageja esitas 03.06.2019 kostjale kohustuse täitmise nõude VÕS § 108 lg 2 järgi ja palus kostjal istutada pooleli jäänud hekk lõpuni. Hageja määras VÕS § 114 lg 1 alusel tähtaja nõude täitmiseks kuni 03.07.2019 (lk 16 – 20). Kostja keeldus 03.06.2019 hageja nõuet täitmast (lk 21 – 22). Hageja lasi pooleli jäänud hekk lõpuni istutada 02.08.2019, millele kulutas 2 112 eurot (lk 23). Hagejal on õigus nõuda kostjalt elupuuheki istutamisele kantud kulude hüvitamist VÕS § 114 lg 4 ja § 115 lg-te 1 ja 2 alusel. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja hüvitis 2 112 eurot VÕS § 115 lg-te 1 ja 2 alusel.
11.Hageja palub välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt 2 112 eurot seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel seaduses sätestatud määras alates 04.09.2019 kuni 03.02.2020 kokku 70,78 eurot. Viivise arvestus on toodud tabelis. Võlaperiood
Kohus mõistab TsMS § 367 alusel kostjalt hageja kasuks välja põhinõudelt 2 112 eurot viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 04.02.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem, kui põhinõude (2 112 eurot) summa.
12.Kohus ei arvesta järgmiseid tõendeid: hageja ja kostja poolt esitatud tõendid taimede istutustiheduse kohta (lk 51, lk 60 – 66), sest aianduskeskuste soovitused ei tõenda poolte kokkulepet selle kohta, millistele tingimustele peaks elupuuhekk vastama. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
13.Kohus rahuldab hagiavalduse ja jätab menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja poolt kohtule esitatud 12.12.2019 ja 08.01.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja käesoleva tsiviilasja raames kandnud menetluskulusid kokku summas 1582 eurot, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 250 eurot ning lepingulise esindaja kulud on 1332 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu koosneb hagiavalduse koostamisest 4 tundi, 29.10.2019 kostjale vastuse koostamisest 2 tundi, vastuse koostamisest kohtunõudele ja hageja täiendavale seisukohale 2 tundi, vastuse koostamisest kostja 03.12.2019 seisukohale 0,5 tundi ja vastuse koostamisest kostja 12.12.2019 seisukohale 0,75 tundi. Hagejale on õigusabi osutatud
tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ole käibemaksukohuslane, mistõttu taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja palub lahendis määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlgnikul tasuda menetluskulude väljamõistmise määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja leiab, et hageja menetluskulu on põhjendamatult suur. Õigusabiteenuse osutamine ajaliselt kokku 9,25 h ulatuses, on ebamõistlikult pikk aeg. Menetluskulud saavad olla põhjendatud ja vajalikud mitte rohkem kui 5,5 h ulatuses osutatud õigusabiteenuse eest.
16.Kohus, tutvunud hageja poolt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjadega, on seisukohal, et avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks kuulub rahuldamisele.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu 250 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 2 280,96 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagilt hinnaga kuni 2 500 eurot tasuda riigilõivu 250 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja poolt tasutud riigilõiv summas 250 eurot.
18.Hagejale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 144 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-39-16 p-s 13 märkinud, et menetlusosalise põhjendatud ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb muuhulgas hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 käibemaksuga või –maksuta. Hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga.
19.Hagejale on õigusabi teenust osutatud ajakuluga 9,25 h (4 + 2 + 2 + 0,5 + 0,75), maksumusega 1332 eurot (sh käibemaks). Kohus on seisukohal, et toimingutele kulunud aeg on proportsionaalne toimingute mahu ning raskusastmega. Menetluskulu ei ole põhjendamatult suur, tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. Hageja on märkinud, et hagiavalduse koostamisele on kulunud 4 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendamatult suure ajakuluga, võttes arvesse, et hageja on esitanud 7-leheküljelise hagiavalduse. Hagejalt ei saa oodata hagiavalduse koostamist lühema ajakuluga, kuivõrd hagejal tuleb hagis formuleerida selgelt väljendatud nõue, esile tuua faktilised asjaolud ning neid veenvalt põhistada. Hagiavalduse koostamine eeldab hagiavalduse aluseks olevate dokumentide läbitöötamist. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Lisaks märgib kohus, et võttes arvesse hageja 31.10.2019 vastust kostja 29.10.2019 hagivastusele ajakuluga 2 tundi, hageja 03.12.2019 vastust kohtu nõudele ajakuluga 2 tundi, 12.12.2019 vastuse koostamist kostja seisukohale ajakuluga 0,5 tundi ning hageja 08.01.2020 vastust kostja 12.12.2019 seisukohale 0,75 tundi, on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Menetlusosalisel on õigus, lähtuvalt teise poole seisukohast, esitada omapoolseid vastuväiteid. Kohus on kahel korral määranud menetlusosalistele tähtajad seisukohtade esitamiseks. Kohus menetles tsiviilasja kirjalikus menetluses ning menetlusosalisel oli võimalus on seisukohti väljendada vastavate menetlusdokumentide kaudu. Hageja ei ole kulutanud oma seisukohtade väljendamisele ülemäära aega. Kohus märgib kostja vastuväitele, et hageja dokumentide, mis sisaldavad menetluskulude nimekirja, koostamisele kulunud õigusabikulu ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna see tegevus ei nõua õigusalaseid eriteadmisi, järgmist. Kostja seisukoht, et menetluskulu nimekirja koostamise eest ei ole põhjendatud nõuda menetluskulu hüvitamist, on õige. Samas ei ole hageja käesoleval
juhul menetluskulude nimekirjas märkinud, et ta nõuab menetluskulu hüvitamist menetluskulude nimekirja koostamise eest. Kohus lähtub eeldusest, et hageja ei nõua õigusabikulu menetluskulu nimekirja koostamise eest ning nimekirjas esile toodud aeg on kulunud menetlusdokumendi sisulisele koostamisele.
20.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 1 332 eurot, sealhulgas käibemaks (9,25x 144). Õigusabikulule lisandub tasutud riigilõiv 250 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 1 582 eurot (1 332 + 250). Hageja ei ole käibemaksukohuslane.
21.Hageja taotlusel märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.