4.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
5.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
5.1.Rahuldada avaldus.
5.2.Määrata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnisasjale XXXXXXX juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX.
5.3.Määrata Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu katastritunnusega
XXXXXXXXXXXXX,
aadressiga XXXXXXXXXXXXX juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX.
5.4.Juurdepääsutee pikkusega 52 meetrit ja laiusega 6 m koos teepeenraga asukoht on märgitud jämeda punase joonega määruse lahutamatuks lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri väljatrükil.
5.5. Juurdepääsu tingimused on järgmised:
5.5.1.juurdepääs on tähtajatult tagatud liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga;
5.5.2.juurdepääs on määratud tähtajatult kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks;
5.5.3.juurdepääsutee korrashoiu kulud jäävad XXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku kanda.
5.6.Määrata kindlaks XXXXXXX (B.) kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku makstava tasu suurus C. kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest 21,62 eurot aastas, mis tuleb tasuda üks kord aastas 15. jaanuariks.
5.7.Määrata kindlaks A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku makstava tasu suurus C. kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest 21,62 eurot aastas, mis tuleb tasuda üks kord aastas 15. jaanuariks.
5.8.C. kinnistu igakordsel omanikul on õigus nõuda hüvitise suuruse muutmist maamaksu suuruse muutumisel ja/või põllumajandusliku maa renditasu suuruse muutumisel.
5.9.Kanda märkus XXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning teiste igakordse omaniku nõusolekul
Edasikaebamise kord
kinnisasja kasutavate isikute tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega üle C. kinnistu, registriosa numbriga
XXXXXXX
kinnistusraamatu III jakku.
5.10.Kanda märkus A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning teiste igakordse omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega C. kinnistu, registriosa numbriga XXXXXXX kinnistusraamatu III jakku.
5.11.Kohustada puudutatud isikut Riina Hunti (isikukood XXXXXXXXXXX) andma nõusolek kanda märkus juurdepääsuõiguste kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse. Määrus asendab Riina Hundi vastavaid tahteavaldusi.
5.12.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Marko Muts (avaldaja I) ja Märt Muts (avaldaja II) esitasid 21. detsembril 2018 avalduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmise kohustuse olemasolu tuvastamiseks. Avaldajale I kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud B. (XXXXXXX) kinnistu aadressiga XXXXXXXXX. Avaldajale II kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud A. kinnistu aadressiga XXXXXXXXX. Puudutatud isik Riina Hunt on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud C. kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX, omanik. Puudutatud isiku kinnisasjal asub ca 52 m pikkune ja ca 10 m laiune eratee, mis on ainukeseks juurdepääsuteeks avalikult kasutatavalt XX teelt avaldajatele kuuluvatele kinnistule. Senine eratee kasutus on põhinenud kinnisasjade omanike suulisel kokkuleppel. Avaldajad on korduvalt pöördunud puudutatud isiku poole ettepanekuga servituudi seadmiseks, kuid puudutatud isik on sellest korduvalt keeldunud. Servituudi seadmine on vajalik avaldaja I elamule kasutusloa saamiseks.
1977. a muudeti XX tee asukohta ja anti luba ehitada juurdepääs A. talule. Tee ehitamist alustas avaldaja II 1978. a ja tee valmis 1979. a. Kaitsmaks teed suurvete eest, ehitati valla poolt 2013. a teele truup ja maaparanduskraav, mis asub 1979. a ehitatud tee kõrval. Seega on vaidlusaluse teelõigu kaudu olnud ajalooliselt korraldatud juurdepääs avaldajate kinnistutele, kuid käesoleval hetkel asub teelõik puudutatud isikule kuuluval kinnistul ning on käsitletav erateena. Avaldajatele kuuluvate kinnistute planeering on aja jooksul kujundatud juurdepääsutee asukoha järgi. Juurdepääsuteed üle puudutatud isikule kuuluva kinnisasja on kasutatud 39 aastat ning vastuväiteid tee kasutamisele ei ole esitanud ka puudutatud isik. Taotletav juurdepääsutee asub puudutatud isiku kinnisasjal asuvatest hoonetest piisavalt kaugel (ligikaudu 50 meetrit eluhoonest) ega läbi puudutatud isiku õueala, mistõttu ei riiva servituudi seadmine olemasolevale juurdepääsuteele puudutatud isiku privaatsust. Juurdepääsutee pikkuseks on vaid 52 meetrit, võimalikud alternatiivsed valmisehitatud juurdepääsuteed puuduvad ning uute, oluliselt pikemate juurdepääsuteede rajamine nõuab avaldajate jaoks ebamõistlikke investeeringuid. Tee korrashoid on olnud avalduse esitamise hetkeni avaldajate kohustuseks ning avaldajad on nõus tee korrashoiuga seonduvad kohustused ja kulutused kandma ka edaspidi. Samuti on avaldajad nõus tasuma juurdepääsutee alla jääva maaosa maamaksu.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Alates 1999. a on C. kinnistu põllumaa olnud välja renditud teravilja kasvatamiseks, kuid antud teelõigu tõttu ei ole saadud osa põllumaast välja rentida ja seega kinnistust seda osa kasutada. Eelnevast tulenevalt on kinnistu omaniku õigused oma maad sihtotstarbeliselt kasutada olnud aastaid riivatud ja kinnistu omanik on teelõigu tõttu saanud rahalist kahju. Puudutatud isik ise antud teelõiku teena ei kasuta, kuid soovib esimesel võimalusel hakata kinnistu põllumaad tervikuna kasutama. Antud maatükk on ka ainuke ala, kuhu tulevikus puudutatud isiku pereliikmed uusi hooneid saaksid rajada. Avaldajate liiklemine üle puudutatud isiku kinnistu riivab puudutatud isiku privaatsust ja õigusi. Praegu kasutatav ja kõrgeks rajatud tee poolitab puudutatud isiku põllumaa selliselt, et puudutatud isiku hoonete poole jäävat osa ei saa ühtse põllumaana kasutada. Seega on puudutatud isik huvitatud sellest, et praegune tee likvideeritaks, misjärel saaks ta ühendada kasutuna seisva maa-ala ülejäänud põllumaaga. Avaldajate kinnistute teiselt poolt läheb lähedalt Uueküla-Karijärve avalik tee, ning avaldajatel on olnud aastaid ligipääs oma kinnistutelt sellele teele. Viimastel aastatel on avaldajad teadlikult üritanud antud juurdepääsu katkestada (kasvatanud peale heina, istutanud uusi puid). Puudutatud isik palus kaasata menetlusse D. kinnistu omaniku. Varasemalt oli avaldajatel Uueküla-Karijärve avalikult kasutatavale teele ligipääs teelõigult, mida praegu kasutavad ka E. ja D. kinnistute omanikud, seega on seal olemas juba teelõik, mida kahe kinnistu omanikud ka ise kasutavad ning millelt lähtub juurdepääsutee otse avaldajale II kuuluvale A. kinnistule ja sellel olevate hooneteni. Seda juurdepääsuteed saaks edukalt kasutada ka avaldaja I. Tegemist on teega, mis on varasemalt kasutuses olnud ja mille haruteed kasutab siiani E. kinnistu omanik oma hooneteni jõudmiseks. D. kinnistut ei kasutata kellegi elukohana ja sellel kinnistul olevat teed kasutatakse siiani juurdepääsuna E. kinnistule.
3.Maakohus kaasas menetlusse D. kinnistu omaniku Martin Raadi, E. kinnistu omaniku Tiina Laiva, Kanalapõllu kinnistu omaniku Eesti Vabariigi Maa-ameti kaudu ja Elva Vallavalitsuse ning küsis neilt avalduse osas seisukohta.
4.Elva Vallavalitsus leidis, et avaldus tuleks rahuldada selles taotletud viisil, s.o juurdepääsu määramisega üle C. kinnistu. Konguta Vallavalitsuse 6. juuli 1998 korralduse nr 142 „Maade tagastamine“ p-s 5.3 on märgitud, et maaomanik Riina Hunt, s.o puudutatud isik, on kohustatud mitte takistama liiklust maaüksust läbivatel üldkasutatavatel teedel. Maa-ametis registreeritud
13.novembril 1998 katastriüksuse plaanile on märgitud tähis A1-avalik kasutus, tagamaks juurdepääsu A. kinnistule. Piiriprotokoll on puudutatud isiku poolt allkirjastatud 18. juunil 1998 maamõõtja juuresolekul ning piiride kättenäitamisel vaidlusi ei ole esitatud, seega võib lugeda, et puudutatud isik on nõustunud C. maaüksust läbiva tee kasutamisega. Uueküla-Karijärve teelt läbi D. kinnistu tuleb läbida põllumaa lõik, kus puudub teekoridor. Elva Vallavalitsus ei tuvastanud paikvaatlusel varasemalt kasutuses olevat teelõiku, mis viiks A. ja B. (XXXXXXX) kinnistuteni. Alternatiivne teelõik tuleb täielikult rajada ning sarnaselt C. kinnistuga tuleks seada servituut D. kinnistule. Paikvaatluse ajal oli D. kinnistul asuv laut kasutuses, põllumaa oli kasutuses hobusekoplina.
5.D. kinnistu omanik vaidles vastu avaldajatele juurdepääsu määramiseks üle D. kinnistu. Ajaloolist teed üle D. kinnistu ei eksisteeri. Olemas oli muldtee, mis on kinni kasvanud.
6.E. kinnistu omanik vaidles vastu avaldajatele juurdepääsu määramisele üle E. kinnistu. Potentsiaalne tee oleks ohuks talus elavatele lastele ja loomadele, piiraks oluliselt loomapidamisvõimalusi ning mõjuks häirivalt privaatsusele.
7.Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu on vastu juurdepääsu määramisele üle Kanalapõllu kinnistu. Kuivõrd juurdepääsu taotlevatele kinnisasjadele on olemas mõlemalt poolt eramaadel kulgevad olemasolevad teed, ei ole mõistlik ega otstarbekas rajada täiesti uut teed üle riigile kuuluva kinnisasja. Oluliseks takistuseks servituudi seadmisel üle riigile kuuluva Kanalapõllu kinnisasja on seda koormav kasutusvaldus.
8.Arvestades, et Kanalapõllu kinnistu kuulub riigile ning on koormatud kasutusvaldusega, on seadusest tulenevalt kasutusvalduses oleva kinnistu koormamine täiendava teeservituudiga võimalik üksnes kasutusvaldaja nõusolekul. Kasutusvaldaja Rannu Seeme OÜ selleks nõusolekut ei anna. Rannu Seeme OÜ on seisukohal, et uue tee ehitamine üle Kanalapõllu kinnistu ei ole majanduslikult põhjendatud ning kitsendab oluliselt põllumaa kasutamist. Väljapakutud uue tee asukoha alla jääv maaparandussüsteem tuleb sellisel juhul ümber ehitada. Samuti pole teada, kas Maanteeamet annab loa uue mahasõidu ehitamiseks Uueküla-Karijärve teelt. Hetkel on planeeritava uue tee vahetus läheduses Uueküla-Karijärve tee 400-meetrisel teelõigul olemas juba 3 mahasõitu.
9.Maanteeameti nõusoleku täiendava mahasõidu rajamiseks Uueküla-Karijärve teelt pidi esitama puudutatud isik. Kohtumääruse tegemise seisuga ei olnud kohtule nimetatud nõusolekut esitatud.
MAAKOHTU SEISUKOHT
10.Tartu Maakohus rahuldas 15. novembri 2019 määrusega avalduse, määras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, aadressiga XXXXXXXXX, B. (XXXXXXX), juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX; määras Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXX kantud kinnistu katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, aadressiga XXXXXXXXXXXXX, juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu, aadressiga XXXXXXXXX. Juurdepääsutee pikkusega 52 meetrit ja laiusega 6 m koos teepeenraga asukoht on märgitud jämeda punase joonega maakohtu määruse lahutamatuks lisaks oleval Maa-ameti kaardiserveri väljatrükil. Maakohus määras juurdepääsu tingimused järgmiselt: juurdepääs on tähtajatult tagatud liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga; juurdepääs on määratud tähtajatult kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete, tema külaliste ning teiste igakordse omaniku
nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks; juurdepääsutee korrashoiu kulud jäävad XXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXX) ja A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku kanda. Maakohus määras kindlaks nii B. (XXXXXXX) kinnistu (registriosa nr XXXXXX), kui ka A. kinnistu (registriosa nr XXXXXX) igakordse omaniku poolt makstava tasu suuruse C. kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX) igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest 21 eurot 62 senti aastas, mis tuleb tasuda üks kord aastas 15. jaanuariks. C. kinnistu igakordsel omanikul on õigus nõuda hüvitise suuruse muutmist maamaksu suuruse muutumisel ja/või põllumajandusliku maa renditasu suuruse muutumisel. Määruse kohaselt tuleb kanda märkus B. (XXXXXXX) kinnistu ja A. kinnistu igakordsete omanike, nende pereliikmete, nende külaliste ning teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnisasju kasutavate isikute tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta liikumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega üle C. kinnistu, registriosa numbriga XXXXXXX kinnistusraamatu III jakku. Maakohus kohustas puudutatud isikut andma nõusolek kanda märkus juurdepääsuõiguste kohta avalikult kasutatavale teele kinnistusraamatusse, määrates, et määrus asendab puudutatud isiku vastavaid tahteavaldusi. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda, määras avaldajate põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks 1301 eurot 60 senti, sh esindajakulu 1248 eurot (käibemaksuga), dokumentaalse tõendi kulu 3 eurot 60 senti ja riigilõiv 50 eurot, mõistes puudutatud isikult välja kummalegi avaldaja kasuks menetluskulude katteks 650 eurot 80 senti ning väljamõistetud menetluskuludelt viivise võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Maakohus leidis, et avaldus tuleb rahuldada selles taotletud viisil. Avaldajate kinnistutele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Seega on avaldajatel asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 järgi õigus nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu kohus. Vaidlust ei ole selle üle, et avaldajate poolt taotletav juurdepääsutee valmis juba 1979. aastal. Seega on vaidlusaluse teelõigu kaudu olnud ajalooliselt korraldatud juurdepääs avaldajate kinnistutele. Maakohus tuvastas 26. augusti 2018 paikvaatlusel, et XX teelt üle C. kinnistu läheb kruusaga täidetud tee, mille paremas servas kulgeb kraav. Tee parempoolne haru viib A. kinnistu hooneteni ja vaskpoolne haru B. (XXXXXXX) kinnistul asuva elamuni. Teest vasakule jääb looduslik rohumaa, millel puudutatud isiku kinnitusel ei ole tee olemasolu tõttu midagi võimalik kasvatada. Tee on tõstetud kõrgele ja tee alla on paigaldatud vee äravoolutruup. D. kinnistu paikneb Annikoru tee ääres, millelt on mahasõit D. ja E. kinnistutele. Kinnistute piir kulgeb mahasõidutee keskelt. Tee kulgeb E. kinnistul asuva kõrvalhoone kõrvalt ja lõpeb maa sisse kaevatud suurte põllukividega, mis on takistuseks edasisõitmisel, sest mõne meetri kaugusele on paigaldatud E. kinnistu tarbeks septik. Septiku paigaldamine on kooskõlastatud vallavalitsusega, kes ei näinud selleks mingit takistust st mingit tee olemasolu selles kohas. Maakohus vaatles ka Kanalapõllu kinnistut, mis piirneb D. kinnistuga. Sellel asuv teravili oli koristamata, mistõttu maakohus kinnistule ei läinud. Maakohtu hinnangul puudub mõistlik ja põhjendatud alternatiiv avaldajate poolt nõutavale juurdepääsule. Riigile kuuluval Kanalapõllu kinnistul puudub tee, kinnistut on kasutatud ja kasutatakse ainult põllumajanduslikuks otstarbeks, lisaks on vaid mõnikümmend meetrit varem ühine mahasõit D. ja E. kinnistutele. Kohtule ei ole esitatud Maanteeameti nõusolekut nii väikese vahemaa järel uue mahasõidutee rajamise võimalikkuse kohta. Võimalik juurdepääsutee läbi D. kinnistu võtaks enda alla olulise osa kinnistust, sest kulgeks pikkupidi läbi terve kinnistu ca 100 m pikkuselt. Üle E. kinnistu ei ole võimalik juurdepääsu määrata, sest
väidetavale ajaloolisele teele, mis on käesolevaks ajaks metsistunud, on paigutatud E. kinnistul oleva majapidamise septik. See asub kitsas orus ning möödasõidu rajamine sellest on võimatu. C. kinnistu kogupindala on 6,87 ha, millest rendilepingu alusel on rendile antud 5,28 ha. Puudutatud isiku seletuse kohaselt on kasutusest väljas 0,43 ha maad, mis asub C. kinnistul asuvate hoonete õueala maa ja taotletava juurdepääsutee vahel. C. kinnistu piirneb Karioja ojaga, millel on C. kinnistule laienev 50 m laiune ehituskeeluvöönd. Sisuliselt ulatub ehituskeeluvöönd suurele osale nn kasutusest väljas olevale maatükile, mistõttu puudutatud isiku väited selle kohta, et on kavatsus hakata ehitama hooneid/hoonet nn kasutusest väljas olevale maatükile, ei ole tõendatud. Maa erastamise dokumentatsiooni kohaselt võis ja pidi C. kinnistu omanik teadma, et kinnistul asub juurdepääsutee, tagamaks juurdepääsu A. kinnistule. Kinnistu piiride märkimisel ja piiriprotokollide koostamisel puudutatud isik vastuväiteid ei esitanud. Juurdepääsutee A. kinnistule oli olemas ja kasutuses maa erastamise ajal, mistõttu puudutatud isikul ei saa olla õiguspärast ootust, et avaldajatel ei ole õigust saada juurdepääs välja ehitatud ja aastakümneid kasutuses olnud tee kaudu. Avaldajad on avaldanud nõusolekut kuni 4,5 m laiuse juurdepääsu määramisega. Juurdepääsu laius määrab ühest küljest ära avaldajate kasutusõiguse ulatuse, kuid samas tuleb arvesse võtta C. kinnistu tegeliku koormamise ulatust, sest tee ääres asub kraav, mis on rajatud eesmärgiga juhtida ära liigvesi. Kraavi alune maa on kasutuses tee huvides, mitte C. kinnistu huvides ja seega avaldajatel tuleb maksta hüvitist ka kraavi alla jääva maa eest. Taotletava juurdepääsutee pikkus on 52 m. Maakohus määras koos kraaviga vajaliku teemaa laiuseks 6 m. Kokku on avaldajate taotletud juurdepääsu all seega 312 m2. Juurdepääsuviisiks tuleb seada liikumise nii jalgsi kui igat liiki mootorsõidukitega. Kuivõrd kohtu määratav juurdepääs on ainsaks võimaluseks pääseda avaldaja kinnistutele, on põhjendatud, et liikuda saavad ka prügiauto, päästesõidukid jms. Täiendav regulatsioon, milliseid mootorsõidukeid avaldajad juurdepääsuteel kasutada tohivad, ei ole põhjendatud. Juurdepääsuõigus hõlmab isikuliselt nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutavaid isikuid. Seega tuleb juurdepääsuõigus määrata B. (XXXXXXX) ja A. kinnistute igakordsete omanike, nende pereliikmete, nende külaliste ja teiste igakordsete omanike nõusolekul kinnisasju kasutavate isikute suhtes. Juurdepääsuõigus on põhjendatud seada tähtajatuna, arvestades, et kohtu määratav juurdepääsutee on ainus ligipääsuvõimalus A. ja B. (XXXXXXX) kinnistutele. Koormatud kinnisasja omanikul on AÕS § 156 lg järgi õigus saada hüvitist juurdepääsutee korrashoiukulude ja omandiõiguse riive eest. Hüvitis omandiõiguse riive eest peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663, p 18). Kasutuseelise suuruse määramisel võib lähtekohaks olla kasu, mida nõude esitaja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks oleks pidanud tegema. Tasu koormatud kinnisasja omanikule koosneb hüvitisest omandi väärtuse vähenemise eest ja teiseks hüvitisest juurdepääsu talumise ja korrashoiuga kaasnevate kulude eest. Avalduste kohaselt jäävad kõik tee korrashoiuga seotud kulutused avaldajate kanda. Kohtule on esitatud põllumajandusliku maa tähtajaline rendileping, mille kohaselt on C. kinnistu põllumaa antud rendile tasuga 80 eurot/ha aastas. Puudutatud isikul on õigus saada saamata jääva renditulu arvelt hüvitust 312 m2 suuruse teealuse maatüki eest 2 eurot 50 senti aastas (80 eurot x 0,0312 ha) ja teealuse maa maamaksu arvelt hüvitust 10 senti aastas (312 x 0,0323). Maa-ameti 25. septembri 2019 teatisest nähtub, et maatulundusmaa sihtotstarbega põllumaa rendi aastatasude osas, et renditasud Tartu maakonnas Elva vallas aastatel 2014-2019 on 120 kuni 277 eurot aastas, kusjuures täiesti anomaalselt on 2017 sõlmitud rendilepingute renditasu
olnud 66 eurot ha kohta. C. põllumaa on antud rendile 7. augustil 2017 tähtajaga 7. augustini 2022. On alust eeldada, et rendilepingu tähtaja lõppemisel uue rendilepingu sõlmimisel võib renditasu suurus muutuda. Seetõttu on põhjendatud siduda koormatud kinnistu igakordsele omanikule makstava hüvitise suurus C. kinnistu põllumaa osa igakordse renditasu suurusega ja maamaksu suurusega. Keskmine aastane juurdepääsu eesmärgil taotletud reaalservituutide kasutustasu maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade puhul on nii Tartu maakonnas kui ka Elva vallas 1 m2 kohta 0,02 eurot. Sealjuures on tee rajamise ja selle korrashoiu kohustus valitseva kinnisasja omanikul. Seega on puudutatud isikul õigus saada juurdepääsuks oleva tee alla jääva maa eest kasutustasu 6 eurot 24 senti aastas (312 x 0,02). Avaldajate kasutuses olev tee takistab C. kinnistu hoonete ja vaidlusaluse tee vahele jääva maatüki kasutamist. Juurdepääsutee on ehitatud kõrgeks, põllumajandusmasinatega ligipääs on problemaatiline. Põllumajandusettevõtted ei ole huvitatud eraldi seisvate pisikeste maatükkide harimisest. Puudutatud isiku poolt nimetatud suuruses maatükki, s.o 0,43 hektarit, ei ole põllumajandusettevõte soovinud rendile võtta. Avaldajatel tuleb puudutatud isikule hüvitada kinnisasja kitsendusest tulenev võimalik majanduslik kahju ja selle suurus on määratav põllumajandusliku maa rendilepingu alusel. Avaldajatel tuleb puudutatud isikule hüvitada 0,43 ha suuruse maatüki põllumajanduslikust kasutusest välja jäämise eest 34 eurot 40 senti aastas (80 x 0,43) ja see summa muutub C. kinnistu igakordse omaniku poolt uue põllumajandusliku maa rendilepingu sõlmimisel muu rendihinna kokku leppimisel. Eeltoodu alusel tuleb kummagi valitseva kinnistu igakordselt omanikult välja mõista hüvitis koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks summas 21 eurot 62 senti (2,60 / 2 + 34,40 / 2 + 6,24 / 2), mis tuleb ühekordse maksega tasuda jooksva aasta
15.jaanuariks. Juurdepääsuõigus on kinnisomandi eraõiguslik kitsendus, mis seatakse tehingu või kohtuotsusega (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-04, p 21-22). Selleks, et kanda juurdepääs kinnistusraamatusse, on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi nõutav kinnisasja omaniku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa juurdepääsutee kohta kanne tehakse. Tagamaks lahendi siduvus ja täidetavus kinnisasja igakordsete omanike suhtes, on vajalik juurdepääsu suhtes märkuse kandmine kinnistusraamatusse (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18015, p 46). Menetluse on põhjustanud puudutatud isik, kes ei olnud nõus vaidlust kohtuväliselt lahendama. Avaldajad on tõendanud kohtusse pöördumise vajadust Elva Vallavalitsuse teatisega avaldajale I ehitise kasutusloast keeldumise kohta teeservituudi puudumise tõttu. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS §172 lg 1). Avaldajate menetluskulude suuruseks on 2640 eurot 74 senti. Riigilõivu 50 eurot tasumise kohustus tuleneb seadusest ning see on põhjendatud. Samuti on põhjendatud avaldajate kulutused päringute tegemisele summas 3 eurot 80 senti. Avaldajate esindaja tunnihind 130 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja seda saab pidada põhjendatuks. Avaldajate esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Kuigi juurdepääsutee vaidlus on õigusvaidlus, on paljude tõendite hankimine, täiendavate menetlusosaliste kaasmaine jms kohtu kohustus. Maakohus pidas vajalikuks ja põhjendatuks ajakulu kokku 8 tundi, mille eest makstava tasu suurus on 1248 eurot (8 x 130 x 1,2). Avaldajad osalevad menetluses iseseisvalt, mistõttu nende nõue menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks on kummalgi 50 % kohtu poolt põhjendatud tunnistatud kulutustest. Teised menetlusosalised menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise nõuet ei ole esitanud.
MÄÄRUSKAEBUS
11.Riina Hunt esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras juurdepääsutee laiuseks 6 meetrit, andis õiguse liigelda teel igat liiki mootorsõidukitega, määras juurdepääsutasuks 21,62 eurot ja jättis menetluskulud Riina Hundi kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kohus määras juurdepääsutee laiuseks 6 meetrit. Põhjendatud ei ole lubada juurdepääsuteel liigelda igat liiki sõidukitega. Maakohus jättis tasu määramisel arvestamata, et juurdepääsutee vähendab kinnisasja väärtust. Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti määruskaebuse esitaja kanda, kuna tegelik juurdepääs on avaldajatel olnud olemas ja määruskaebuse esitaja ei ole teinud takistusi selle kasutamiseks.
12.Avaldajad vaidlesid määruskaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega maakohus mõistis menetluskulud välja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
14.Vastavalt TsMS §-le 659 kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui TsMS-i 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega juurdepääsu määramise osas ning ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata selles osas vastavalt TsMS § 654 lõikele 6.
15.Vastusena määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Juurdepääsu tingimuste määramine AÕS § 156 lg 1 alusel on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole diskretsioonipiire ületatud ega asja lahendamisel rikutud oluliselt menetlusõigust. Maakohus on põhjendanud, miks ta määras juurdepääsutee kogulaiuseks 6 meetrit. Maakohus arvestas asjaoluga, et tee koormab C. kinnistut rohkem kui 4, 5m, sest tee ääres asub kraav, mis on rajatud eesmärgiga juhtida ära liigvesi. Kraavi alune maa on kasutuses tee huvides, mitte C. kinnistu huvides. Avaldajatel tuleb maksta hüvitist ka kraavi alla jääva maa eest. Juurdepääsutee võimaldab seda kasutada erinevate sõidukitega. Arvestades kinnisasja asukohta ja selle kasutuseesmärki ei ole põhjust eeldada, et sellel hakkavad tihti sõitma suured autorongid. Samas tagab sellises laiuses tee võimaluse vajadusel ohutult teed kasutada ka suurematel sõidukitel, päästeautodel jms eriseadmetega varustatud sõidukitel. Määruskaebuse esitaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaks juurdepääs olema vaid väiksemate autodega.
16.Maakohus on õigesti arvestanud juurdepääsu määramisel maa rendihinda. Ei ole tõendatud, et tee olemasolu kinnistul vähendab oluliselt selle väärtust, arvestades, et tegu ei ole elamumaaga.
17.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus menetluskulud ebaõigesti R. Hundi kanda. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna lahend tehti avaldajate huvides ja R. Hundi kanda ei saa jätta menetluskulusid ainuüksi seetõttu,
et ta ei olnud avaldusega nõus, on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.