XX hagi Eesti Petroleum OÜ ja YY vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17. oktoobri 2019 menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
määrus
nende Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Kostja I: Eesti Petroleum OÜ (registrikood 12028133) Kostja II: YY (isikukood XXXXXXXXXXX), kostjate esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 17. oktoobri 2019 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX hagi Eesti Petroleum OÜ ja YY vastu võla väljamõistmiseks.
2.Maakohus rahuldas hagi 19.07.2018 otsusega osaliselt ja jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Tallinna Ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust ja jättis menetluskulud mõlemas kohtuastmes 7% ulatuses hageja ja 93% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Otsus jõustus 07.10.2019.
3.Hageja palus määrata maakohtus kantud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 8800,80 eurot (käibemaksuga) ja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude suuruseks 1572 eurot (käibemaksuga). Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Kostjad leidsid, et hagejale maakohtus osutatud õigusabi maht (47 tundi ja 42 minutit) on ebamõistlikult kõrge, eluliselt mitteusutav ja vastuolus menetluses esitatud dokumentidega. Mitmeid kulusid on kirjeldatud ebaselgelt. Kohtuasi oli väikese keerukusega ja menetlusosalisi oli vähe. Töid, mida kulunimekirja kohaselt maksustati hinnaga 100 ja 125 eurot tunnis, ei teinud ilmselt hageja esindaja. See kulu, kokku 27 tundi ja 9 minutit, ei kuulu hüvitamisele. Hagiavalduse ettevalmistamisele kulunud 18 tundi ja 6 minutit on põhjendamatu ja ebausutav, arvestades hagiavalduse mahtu ja asja keerukust. Põhjendatud on kuni 10 tundi. Õigus- ja kohtupraktika läbitöötamise ning analüüsi ajakulu (6 tundi ja 18 minutit) ei ole põhjendatud. Tunnitasu 195 kuni 200 eurot on arvestades asja keerukust ja mahtu ebamõistlikult kõrge. Vähese keerukusega menetluses on põhjendatud tunnitasu umbes 150 eurot (käibemaksuga).
5.Kostjad palusid määrata maakohtus kantud õigusabikulude rahaliseks suuruseks 2665 eurot (käibemaksuta). Hageja kostjate menetluskulude nimekirja osas seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus rahuldas poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6646,60 eurot (sh 1350 eurot riigilõiv, 8 eurot tõendite kogumise kulu ja 5288,60 eurot õigusabikulu käibemaksuga) ning kostjate menetluskulude suuruseks 3754 eurot (sh 1050 eurot riigilõiv ja 2704 eurot õigusabikulu käibemaksuta), mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 6181,34 eurot ja hagejalt solidaarselt kostjate kasuks 262,78 eurot. Tasaarvestuse tulemusel mõistis kohus solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 5918,56 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
7.Hageja menetluskulud hõlmavad menetluses tasutud riigilõivu 1350 eurot, tõendite kogumise kulu 56 eurot (registripäringud) ja õigusabikulu. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 100-200 eurot (lisandub käibemaks) järgmiselt: hagi koostamine – 18 tundi 18 minutit; kostja II kinnisasjade kohta kliendile andmete edastamine ja telefonikonsultatsioon – 48 minutit; vastus 11.09.17 määruskaebusele – 4 tundi 24 minutit; 16.10.17 seisukoht kostja vastusele – 10 tundi 18 minutit; 13.11.17 taotlus – 2 tundi 42 minutit; 20.11.17 nõupidamine kliendiga – 30 minutit; 12.12.17 tõendi esitamine – 24 minutit; 16.03.17 seisukoha koostamine – 14 minutit; 27.04.18 istungiks ettevalmistus – 1 tund 16 minutit; 27.04.18 istung – 2 tundi 30 minutit; 31.05.18 seisukoht 21.05.18 taotlusele – 8 tundi 18 minutit; 04.06.18 istungiks ettevalmistus – 30 minutit; 04.06.18 istung – 1 tund 42 minutit; vastuapellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamine – 7 tundi 45 minutit; kohtu 06.08.18 määruse läbitöötamine – 21 minutit; kostja 03.10.18 vastuse läbitöötamine – 9 minutit.
8.Hageja õigusabile osutatud tööaeg on paisutatud ja tunnitasu määr ei vasta menetluse keerukusele ja mahule. Õiged ei ole kostjate vastuväited osas, mis puudutavad tööde
tegemist muude isikute kui lepingulise esindaja poolt. Advokaat võib oma töökorralduse ise määrata ja tööd delegeerida.
9.Hagiavalduse koostamisele kulunud tööaeg on vajalik ja põhjendatud 10 tunni ulatuses. Tegemist oli võlavaidlusega, mis tulenes laenulepingust ja mille kohta olid hagejal kirjalikud tõendid. Tegemist ei olnud õiguslikult ega menetluslikult keeruka või mahuka vaidlusega. 10 tundi on piisav vaidluse aluseks olevate asjaoludega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks.
10.Kostja II kinnisasjade kohta kliendile andmete edastamine ja telefonikonsultatsioon ning 20.11.17 nõupidamine kliendiga ei ole põhjendatud kulu. Arvestades menetluse seisu, ei saa õigusabi osutamist selles osas menetlusega seostada ega pidada seda menetluse seisukohalt vajalikuks.
11.Määruskaebusele vastuse koostamise ajakulu on, arvestades määruskaebuse ja selle vastuse sisu, põhjendatud 2 tunni ulatuses. Vastus sisaldas põhimõtteliselt ühte vastuväidet ja kordust juba hagiavalduses esitatule.
12.Kostjate vastuse osas seisukoha koostamiseks kulunud tööaega tuleb vähendada, arvestades kostja vastuväiteid seoses kohtupraktika analüüsile kulunud ajaga. Põhjendatud ja vajalik tööaeg on 5 tundi 12 minutit. Esindaja on vandeadvokaat, kelle jaoks peaks võlanõude tõendamist puudutav kohtupraktika olema teada, arvestades varasemat kogemust ja advokaadi täienduskoolituse kohustust. Kuigi tööaeg koosneb poolenisti kohtupraktika analüüsist, ei ole vastuses viidatud ühelegi kohtulahendile ja selle sisuks on peamiselt hagiavalduses esitatud seisukohad ja kommentaarid kostjate tõendite kohta. Kajastatud tööaeg ei vasta seega esitatud dokumendi sisule.
13.Kostjate 21.05.18 taotlusele seisukoha koostamise tööaega tuleb vähendada, arvestades kohtupraktika kohta juba märgitut. Esitatud dokument sisaldas suures osas TsMS sätetest tulenevat kriitikat kostjate tõenditele ja hageja varem esitatud seisukohtade kokkuvõtet. Arvestades kostjate esitatud dokumendi ja lisade mahtu, hageja seisukoha sisulist panust menetlusse ja oma tõendite kogumiseks kulunud tööaega, on 4 tundi põhjendatud ja vajalik. Muus osas on hageja menetluskulud olnud põhjendatud.
14.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr, s.o keskmiselt 170 eurot (käibemaksuta), ei vasta vaidluse sisule ja on seetõttu ebamõistlikult kõrge. Tegemist oli õiguslikult lihtsa ja väikesemahulise võla vaidlusega. Puudub alus mõista menetluskulud vastaspoolelt välja kõrgema kui keskmise tunnitasu määraga, mis on 130 eurot (käibemaksuta). Hageja esimese astme kohtumenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on 3993,60 eurot (25 tundi 36 minutit × 130 + 20%) ning teise astme põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 1287 eurot (8 tundi 15 minutit × 130 + 20%). Registriväljavõtete tegemise kulu on põhjendatud 8 euro ulatuses. Kokku on hageja menetluskulud 6646,60 eurot.
16.Kuna kostjate määruskaebus oli esitatud menetlusõigusi kuritarvitades, ei ole selle kulu väljamõistmine hagejalt põhjendatud. Muus osas lähtuvad kostjate esitatud menetlusdokumendid menetluslikust vajadusest ja dokumentide koostamiseks kulunud tööaeg vastab toimingute sisule ja mahule. Kostjatele osutatud õigusabi tunnitasu määr on kooskõlas turu keskmise tasuga ja kohtupraktikas mõistlikuks peetava määraga. Kostja esimese astme kohtumenetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud on 2704 eurot (20 tundi 8 minutit × 130) käibemaksuta. Kostja menetluskulud on kokku 3754 eurot.
17.Vastavalt menetluskulude jaotusele võib hageja nõuda kostjatelt 6181,34 euro (6646,60 × 93%) ja kostja hagejalt 262,78 eurot tasumist (3754 × 7%). Tasaarvestuse tulemusel tuleb mõista kostjatelt hageja kasuks välja 5918,56 eurot (6181,34 – 262,78). Määruskaebus
18.Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis hageja õigusabikulud kindlaks määramata ja kostjatelt välja mõistmata ning teha uue määruse, millega mõista kostjatelt hageja kasuks täiendavalt välja õigusabikulude hüvitamiseks 4720,86 eurot.
19.Maakohus ületas oluliselt kaalutlusõiguse piire, kui leidis, et hageja õigusabikulude mõistlik suurus on 5288,60 eurot. Maakohus jättis menetluskulude suuruse mõistlikkuse hindamisel arvestamata kulude ettenähtavuse teisele menetlusosalisele. Päriseluga ei oma seost arvamus, et põhimõtteline võlavaidlus koos fabritseeritud tõendite tagasilükkamise ja isikute ülekuulamisega on kahes kohtuastmes aetav viie tuhande euroga.
20.Hageja võttis käesolevas asjas vastu järgmised väljakutsed: valeväidete ümberlükkamine laenu mitteandmise või tagastamise kohta, valeütlusi andnud tunnistaja ülekuulamine ja omapoolsete seletuste vande all andmine, arvukate tõendite läbitöötamine ja tõendite fabritseerituses ning asjakohatuses kohtu veenmine, kahest istungist osavõtmine ja kostjate vastuväidetele kirjalike seisukohtade esitamine. Arvukalt vastuväiteid ja tõendeid genereerivad kostjad pidid arvestama kahe kohtuastme kuluga suuruses 10 00015 000 eurot. Väide, et menetluskulud ei olnud kostjatele ettenähtavad, on liialdus.
21.Kohus arvutas esindamisele kulutatud tunde ja minuteid, kuid jättis tähelepanuta, et suur osa menetlusdokumendi ettevalmistamisele kuuluvast ajast läheb õigusliku positsiooni kujundamisele ja kliendiga kooskõlastamisele. Meelevaldne on vähendada hageja õigusabikulusid ettekäändel, et kohtule näib dokument olevat lühike või lihtne. Kohtunik ei tea, kuidas teha advokaadi tööd efektiivselt ja konkurentsivõimelisemalt. Meelevaldne on leida, et kliendiga positsiooni kooskõlastamisele ja dokumendi genereerimisele pidi kuluma näiteks 5 tundi, mitte 10 tundi. Arvestada tuleb vaid seda, kas 8800 euro õigusabile kulutamine on ettenähtav.
22.Maakohtu määratud tunnitasu suurus 130 eurot oli keskmine ja mõistlik viis aastat tagasi. Tänapäeval on vandeadvokaadi tunnihind kuni 200 eurot. Kostjatele pidi olema ettenähtav, et neilt mõistetakse hageja menetluskulud välja keskmise tunnitasuga 170 eurot. Hageja juhtis kostjate tähelepanu sellele, et nende tegevusest tingitud menetluse venimine põhjustab menetluskulude kasvu ja õiglane on panna nad selle eest varaliselt vastutama.
23.Kostjad määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Edasine menetluse käik
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus ei ole põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
26.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 13.11.2013 määrus nr 3-2-1-115-13, p 24). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesolevas asjas diskretsioonipiire ületanud. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
27.Määruskaebuse väide, nagu omaks menetluskulude kindlaksmääramisel tähtsust vaid kulude ettenähtavus, ei ole kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Kulude ettenähtavus ei ole ainuke asjaolu, mille kohus kulude põhjendatud ja vajaliku ulatuse kindlaksmääramisel arvesse võtab. Samuti on ebaõige määruskaebuse väide, et maakohus kulude ettenähtavusega ei arvestanud. Maakohus analüüsis põhjalikult menetluskulude nimekirjas välja toodud kulusid ja põhjendas, millisel määral on need põhjendatud ja vajalikud. Maakohus ei vähendanud õigusabikulude suurust põhjendusega, et hageja esindaja koostatud dokument näis kohtule olevat lühike või lihtne, nagu väidab hageja. Õige ei ole ka väide, nagu oleks maakohus arvutanud vaid tunde ja minuteid, jättes tähelepanuta aja, mis kulub õigusliku positsiooni kujundamisele ja selle kliendiga kooskõlastamisele.
28.Hageja ei ole toonud määruskaebuses konkreetselt välja, milliste maakohtu seisukohtadega menetluskulude põhjendatud ja vajaliku ulatuse kohta ta ei nõustu. Hageja loetleb määruskaebuses küll toiminguid, mida esindajal tuli maakohtu menetluses teha, kuid jätab tähelepanuta, et maakohus on need toimingud arvesse võtnud. Ringkonnakohus selgitab, et õigusteenuse osutamiseks kulunud aja ümberhindamise aluseks ei saa olla üksnes menetlusosalise üldsõnaline arvamus, et tehtud toimingutele pidi kuluma rohkem aega.
29.Hageja väide, et kostjad on menetlust venitanud ja käitunud pahatahtlikult, ei anna samuti alust hageja õigusabikulude hüvitamiseks maakohtu määratust suuremas ulatuses. Menetluskulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise näol on tegemist kahju hüvitamise erikorraga (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-107-13, p 15), mitte väidetavalt pahatahtliku menetlusosalise karistamisega.
30.Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka määruskaebuse väited hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse kohta. Maakohtu määrusest on selgelt jälgitav, mis põhjusel maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja taotletud tunnitasu määr on ebamõistlikult kõrge ja miks kohus pidas põhjendatud tunnitasu määraks 130 eurot (käibemaksuta). Ka lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus seda ringkonnakohtu hinnangul ei teinud. Ringkonnakohtu hinnangul vastab 130 euro suurune tunnitasu ligikaudu keskmisele esindaja tunnitasumäärale.
31.Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Gaida Kivinurm