2-19-104847/14 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt allkirjastasid K R ja Hansapost OÜ 26. novembril 2017 ning 28. novembril 2017 müügi- ja järelmaksulepingu nr 33133071216, millega K R ostis Five Seasons meeste talveparka. Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale Hansapost OÜ ́le väljamakse summas 149,00 eurot (Lepingus märgitud kui finantseeritav summa). Hansapost OÜ loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS ́le. Vastavalt Lepingule kohustus K R tagastama Svea Finance AS-le krediidi (149,00 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (25% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule 12 kuu jooksul. Kuivõrd K R jäi Lepingust tuleneva kolme osamakse tasumisega viivitusse andis Svea Finance AS talle 28. detsembril 2018 saadetud avaldusega täiendava kahenädalase tähtaja võlguoleva summa likvideerimiseks ühes teatega, et kui K R ei tasu võlga summas 72,00 eurot avalduses märgitud tähtpäevaks (11. jaanuariks 2019), siis ütleb Svea Finance AS Lepingu erakorraliselt üles ja nõuab kogu võla tasumist. Täiendava tähtaja andmise avalduses märgitud tähtpäevaks K R oma võlgnevust ei likvideerinud, mistõttu ütles Svea Finance AS 12. jaanuaril 2019 saadetud ülesütlemisavaldusega Lepingu 15. jaanuaril 2019 erakorraliselt üles ja nõudis kogu võla tasumist, s.o. tasumata põhivõlgnevus 72,19 ja intressivõgnevus summas 19,19 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimääraks 25%-i aastas, kuid Svea Finance AS kohaldas kostja suhtes viivisemäärana 23% aastas. Kuni Lepingu ülesütlemiseni (15. jaanuar 2019) on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis summas 2,08 eurot. Alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast (so alates 16. jaanuarist 2019) kuni hagi esitamiseni so 06.06.2019 on kostja olnud põhivõla summas 72,19 euro tasumisega viivituses 142 päeva, viivise suuruseks on kokku 4,67 eurot. Kokku on viivise suuruseks 6,75 eurot. Kostjale on edastatud Lepingu kehtivuse jooksul korduvalt meeldetuletusi võlgnevuse tasumise kohta, sh 26. novembril 2018 ning 28. detsembril 2018. Hageja on arvestanud meeldetuletuskirjade eest, mis on saadetud kostjale Lepingu kehtivuse ajal, hüvitist kogusummas 10 eurot. Pärast Lepingu lõppemist (ülesütlemist) saadeti kostjale kolm meeldetuletuskirja 24. jaanuaril 2019, 04. veebruaril 2019 ning 13. veebruaril 2019, mille eest hageja arvestas (sissenõudmiskulude) hüvitist kokku summas 25 eurot (esimese kirja eest 15 eurot, teise eest 5 eurot ja kolmanda eest 5 eurot). Tulenevalt asjaolust, et kostja tasus hagejale 05.04.2019 30 eurot, arvestas hageja juhindudes tasutud summa võla sissenõudmiseks tehtud kulude (10 + 25 = 35 euro) katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 72,19 eurot, intress 19,19 eurot, võla sissenõudmiskulu 5 eurot ja viivis 6,75 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad Kostja vastuse kohaselt on kostjal rahanduslik olukord raske. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Pooled ei vaidle, et K R ja Hansapost OÜ allkirjastasid 26. novembril 2017 ning 28. novembril 2017 müügi- ja järelmaksulepingu nr 33133071216, millega K R ostis Five

Seasons meeste talveparka ning Lepingu alusel tegi Svea Finance AS müüjale Hansapost OÜ ́le väljamakse summas 149,00 eurot (dtl 39-43). Vaidlust ei ole, et Hansapost OÜ loovutas Lepingust tulenevad rahalised nõuded Svea Finance AS ́le. Pooled ei vaidle, et vastavalt Lepingule kohustus K R tagastama Svea Finance AS-le krediidi (149,00 eurot) igakuiste osamaksetena ning tasuma intressi (25% aastas) vastavalt Lepingu lisaks olevale maksegraafikule 12 kuu jooksul. Pooled ei vaidle, et kostja lepingut nõuetekohaselt ei täitnud ning Svea Finance AS ütles 12. jaanuaril 2019 saadetud ülesütlemisavaldusega Lepingu 15. jaanuaril 2019 erakorraliselt üles (dtl 4-476). Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale tasumata põhivõlgnevuse 72,19 ja intressivõgnevuse summas 19,19 eurot, võla sissenõudmise kulud 5 eurot, viivise 6,75 eurot hagiavalduse esitamise aja seisuga ning kohustub tasuma viivist tasumata põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 168 lg 1 järgi peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. VÕS § 170 alusel kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 208 lg 4 kohaselt on tarbijalemüük asja müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 järgi peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt VÕS § 401 lg 3 kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale Lepingu alusel tasumata põhivõlgnevuse 72,19 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole, et laenulepingus leppisid pooled kokku intressimääras 25 % aastas, kuid pooltevahelisele lepingule kohaldatakse intressimäära 23 % aastas. Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale tasumata intressi 19,19 eurot. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et Lepingust tulenevalt on intressimääraks 25%-i aastas, kuid Svea Finance AS kohaldas kostja suhtes viivisemäärana 23% aastas. Hagiavalduse kohaselt kuni Lepingu ülesütlemiseni 15. jaanuar 2019 on tähtaegselt tasumata summadelt arvestatud viivis summas 2,08 eurot ja alates Lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast, so alates 16. jaanuarist 2019 kuni hagi esitamiseni so 06.06.2019 on kostja olnud põhivõla summas 72,19 euro tasumisega viivituses 142 päeva, viivise suuruseks on kokku 4,67 eurot Kostja hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja veenvalt põhistanud, et kostja võlgneb hagejale viivised 6,75 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu arvates on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 72,19 eurot viivis 23 % aastas alates hagiavalduse esitamisest s.o. 06.06.2019 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS § 1132 lg 2 p-le 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Pooled ei vaidle, et hageja on saatnud kostjale nõudekirju võla sissenõudmiseks (dtl 49-58). Pooled ei vaidle, et kostja võlgneb hagejale võlgnevuse sissenõudmisekulusid 5 eurot. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 72,19 eurot, intress 19,19 eurot, võla sissenõudmiskulu 5 eurot, viivis 6,75 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 72,19 eurot 23 % aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 08.01.2020, kus on märkinud, et hagejal on tekkinud menetluskulu, mis koosneb kulust riigilõivule ja õigusabile. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind hagiavalduse esitamise ajal oli 114,73 eurot.

Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 75 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest on hagi esitamiselt õigesti tasutud 75 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirja kohaselt 3 tundi, et tutvuda asja materjalidega ja koostada hagiavaldus (dtl 86). Kohtu hinnangul arvestades hagihinda ei ole hageja poolt väljatoodud toimingud arvestades asja mahukust ja vähest keerukust põhjendatud rohkem kui 1,5 tund. Hageja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejale osutatud õigusteenust tunnihinnaga 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, tuleb asuda seisukohale, et analoogsetes asjades ei ole põhjendatud õigusteenus suurema tunnihinnaga, kui 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuna põhjendatud ajakulu kokku on 1,5 tundi ning lähtudes tunnihinnast 70 eurot, siis kujuneb hageja põhjendatud õigusabikuluks 105 eurot, millele lisandub käibemaks 21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga 92 % käibemaksust, s.o. 19,32 (21 eurost 92%) . Vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Svea Finance AS on kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu (antud juhul 54 eurot) täies ulatuses tagasi arvestada, sest maksukohustuslasel Svea Finance AS-l on nii maksustatav kui ka maksuvaba käive ning toimub sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine kooskõlas käibemaksuseaduse §-ga 32 ja 33 (dtl 88). Kinnituse kohaselt on 2019. aastal Svea Finance AS-l õigus Maksu- ja Tolliametilt tagasi küsida 8% sisendkäibemaksust. Seega peab Svea Finance AS kuludesse kandma 92% tasutud käibemaksust. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulu 199,32 eurot (75 + 105 + 19,32). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.