Hageja: K M (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: J J (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kolmas isik: R G (isikukood xxxx; e-post xxxx) Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Martin Pärn ([email protected]
Istungi aeg
09.12.2019 hageja K M, kostja J J, kolmas isik R G kolmanda isiku esindaja vandeadvokaat Martin Pärn
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada K M hagi J J vastu osaliselt.
2.Välja mõista J Jlt K M kasuks ostuhinna hüvitamisena 2307,20 eurot ja kahju hüvitamisena 45,54 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 93% ulatuses kostja kanda.
4.Välja mõista J J K M kasuks menetluskuluna 255,75 eurot.
Jätta kostja menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda, kuid kostjal menetluskulude puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata.
6.Jätta kolmanda isiku menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda.
7.Välja mõista K Mlt R G kasuks menetluskuluna 111,55 eurot eurot.
8.K Ml tuleb välja mõistetud menetluskuludelt (111,55 eurolt) tasuda R G viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja sõlmis 28.05.2019 kostjaga korteri ostu-müügilepingu, mille punkti 1.8.11 kohaselt on müüja teavitanud ostjat kõikidest asjaoludest, mille vastu ostjal, kui lepingu eseme tulevasel omanikul, võiks lepingu sõlmimise eesmärki arvestades olla äratuntav oluline huvi.
2.Maakler teatas hagejale 03.05.2019 kirjavahetuses, et omaniku sõnul lõpeb maja renoveerimislaen 2023. Peale võtmete üleandmist selgus xxxx korteriühistu esimehega jutu käigus, et laen lõpeb 2028. Maja renoveerides oli korteriühistu nimetus KÜ xxxx elamud, kuid hiljem nimi muutus.
3.Igakuine renoveerimislaenu tagastamise summa on 41,20 eurot. Seega tuleb hagejal tasuda 2023-2028 s.o viie aasta jooksul lisaks 2472 eurot (5x12 kuud = 60 kuud x 41,2 eurot = 2272 eurot), millega hageja ostjana ei arvestanud. Hageja jaoks olid ostmisel olulised võimalikud madalad igakuised kulud.
4.Hageja ostjana soovib kostja kui müüja olulise lepingurikkumise s.o ebaõigete andmete esitamise tõttu ostuhinna alandamist. Hageja esitas kostjale notariaalse ostuhinna alandamise avalduse, kuid müüa keeldub ostuhinna tagastamisest.
5.Hageja leiab, et maakler oli korterimüügil kostja esindajaks ostja otsimisel, tehingu ettevalmistamisel ja korteri kohta informatsiooni edastamisel. Maakleri poolt edastatut saab omistada müüjale ning seetõttu esitas hageja nõude kostja vastu.
6.Hageja taotleb ostuhinna alandamisena 5 aasta remondilaenu tasu 2472 euro võrra ja tasu 45,54 eurot notariaalse hinnaalandamise avalduse eest.
7.Hageja täpsustas 03.11.2019 menetlusdokumendiga nõuet, kuna sai teada, et laenumakseid tuleb tasuda kuni 30.08.2028. Sellest lähtuvalt on uus enamtasutava laenumaksete summa 56 kuud x 41,20 eurot = 2307,20 eurot + notariaalse hinna-alandamise akti tasu 45,54 eurot = 2352,74 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja hagi ei tunnista.
9.Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendanud renoveerimislaenu olemasolu. Laenukohustuse puudumisele viitavad lepingu punktid 1.4. ja 9.27.
10.Kostja korteri müüki teostas 15.03.2018 sõlmitud maaklerlepingu alusel käsundiga R G osaühingust xxxx. Juhul, kui müüjal on pretensioone, tuleb tal VÕS § 620 alusel pöörduda maakleri poole. Maakler ei pöördunud renoveerimislaenu pikkuse teadasaamiseks kostja poole. Maakler oleks vajadusel pidanud vajaliku hoolsusega kontrollima dokumentaalselt ühistu laenu pikkust. Kostja ei pidanud müügiprotsessiga tegelema, kuna see oli lepingu järgi maakleri kohustus.
11.Kostja 15.09.2019 menetlusdokumendi kohaselt oleks hageja ostjana pidanud enne ostumüügilepingu sõlmimist tegema kõik endast oleneva, et saada ostetava korteri kohta informatsiooni ehk täitma hoolsuskohustust. Kuivõrd kostja müügiga ei tegelenud, siis ei saanud ta jagada ka ebaõiget informatsiooni renoveerimislaenu pikkuse kohta. Kostja ei ole selle vastu huvi tundnud, tasudes vaid ühistu poolt esitatud arveid. Kolmanda isiku seisukoht
12.Kolmas isik leiab, et hageja nõude suurus on tõendamata. Asjaolu, et renoveerimislaenu tagastamise summa on KÜ xxxx poolt hagejale 05.09.2019 esitatud arvel 41,20 eurot, ei tõenda, et vastava kulu suurus on sama ka perioodil 01.01.2024-31.12.2028.
13.Samuti on hageja ostuhind alandanud üksnes summas 2400 eurot, mitte summas 2472 eurot. Selgusetuks jääb täiendava 72 euro nõue.
14.Hageja ei ole tõendanud, et ühistul tuleb renoveerimislaenu tasuda 2028. aasta lõpuni.
15.Kolmas isik leiab, et hageja ei ole tõendanud, et KÜ xxxx renoveerimislaenu tasumise lõppemise aasta oleks olnud hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingu oluline tingimus, mille rikkumine annaks hagejale õiguse nõuda hinna alandamist. Hageja ei ole isegi tõendanud, et see asjaolu oleks poolte vahel olnud üldse lepingu tingimus, sest seda müügilepingus ei käsitleta. Vaatamata notari poolt antud selgitustele punktis 9.1. on pooled sõlminud lepingu just selles märgitud tingimustel. Seega ei olnud renoveerimislaenu info müügilepingu tingimuseks ja selle kohta ei olnud hagejal ka äratuntavat olulist huvi. Lepingu punkti 9.6 kohaselt tuli lepingusse märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped. Kokkulepe renoveerimislaenu tähtaja kohta müügilepingus puudub.
16.Hageja ei ole tõendanud, milline on kostja väidetava kohustuse kohase ja mittekohase täitmise väärtused, mis on hinna alandamisega seotud kohustuslikud elemendid.
17.Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta ei oleks kostjalt korterit ostnud 28.05.2019 müügilepingus sätestatud hinnaga, kui ta oleks enne lepingu sõlmimist teadnud, et renoveerimislaenu tasumise kohustus lõpeb 2028.
18.Kolmanda isiku hinnangul ei kuulu hagejale hüvitamisele ka tema tehtud põhjendamatu kulutus notariaalse ostuhinna alandamise avaldamise koostamisega seoses summas 45,54 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
19.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
19.1.Hageja esitas hagi kostjalt 2517,54 euro saamiseks. Hageja täpsustas 03.11.2019 menetlusdokumendiga nõuet, kuna sai teada, et laenumakseid tuleb tasuda kuni 30.08.2028. Sellest lähtuvalt on uus enamtasutava laenumaksete summa 56 kuud x 41,20 eurot = 2307,20 eurot + notariaalse hinna-alandamise akti tasu 45,54 eurot = 2352,74 eurot. Kuivõrd hageja osaliselt hagist loobus, siis hindab kohus, kas hagejal on õigus kostjalt saada 2352,74 eurot (t.lk 75). Hageja osalist loobumist arvestab kohus menetluskulude jaotuses.
20.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) sõlmisid 28.05.2019 xxxx vallas xxxx alevikus xxxx teel xxxx asuva korteriomandi müügilepingu nr 2119 (t.lk 4-10); 2) hageja ostjana esitas kostjale kui korteriomandi müüjale ostuhinna avaldamise avalduse (t.lk 14-16).
21.Pooltel on vaidlus selles, kes pidi andma hagejale infot korteri kohta ja kas kostja edastas hagejale õiget infot maja renoveerimislaenu lõppemise kohta.
22.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-156-11 punktis 18 leidnud, et müügilepingu järgi võib ostja VÕS § 112 lg 1 esimese lause alusel alandada ostuhinda, kui on täidetud järgmised põhilised materiaalsed eeldused: • müügileping on kehtiv; • müüja on täitnud oma kohustuse mittekohaselt, eelkõige andnud üle lepingutingimustele mittevastava (s.o puudustega) asja (vt ka VÕS §-d 77 ja 217); • müüja vastutab asja puuduse eest; • müüja ei ole puudust kõrvaldanud või on ostja sellest õigustatult keeldunud (VÕS § 112 lg 5, § 224 p-d 1 ja 2).
23.Hinna alandamise eeldusi peab tõendama alandamisele tuginev pool (RK lahend nr 3-2-1-1712 p 16).
24.Müügilepingu kehtivus Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 28.05.2019 sõlmitud korteriomandi müügileping on kehtiv.
25.Müüja kohustuste kohane täitmine
25.1.Hageja leiab, et kostja ei ole hagejat teavitanud õigest maja renoveerimislaenu pikkusest. Kostja teatas 5 aastat lühemast ajast. Igakuiste maksete suurus on hageja jaoks oluline ja maja renoveerimislaenu osamaksed on kostja ebaõigete andmete esitamisest tulenevalt hageja jaoks 5 aastat suuremad.
25.2.Kostja on menetluse kestel asunud vastakatele seisukohtadele, leides esialgses vastuses hagile (t.lk 44), et kuna korteri müügiga tegeles maakler, siis ei jaganud tema kellelegi informatsiooni renoveerimislaenu pikkuse osas. Kostja leidis, et hageja ja maakler ei pöördunud tema poole küsimusega renoveerimislaenu pikkusest. Kostja 09.12.2019 istungil vande all antud seletuse (t.lk 81 pöördel) järgi oli maakleril esimesel päeval kui korterit vaatama tuli palju küsimusi s.h renoveerimislaenu kohta. Maakler küsis kaua laen kestab. Renoveerimislaenu aasta ütles kostja 2028 ja selle pani maakler kirja.
25.3.VÕS § 217 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
25.4.Müügilepingu punkti 1.8.6. teise lause kohaselt ei ole korteriühsitul müüjale teadaolevalt laenukohustusi kolmandate isikute ees, mida ei ole kajastatud korteriühistu arvel. Punkti 1.8.11. järgi ei pea müüja vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist ja on teavitanud ostjat kõikidest asjaoludest, mille vastu ostjal, kui lepingu tulevasel omanikul, võiks lepingu sõlmimise eesmärki arvestades olla äratuntav oluline huvi. Hageja 03.05.2019 e-kirjast (t.lk 11) nähtub hageja korteriomandi ostueelne huvi maja renoveerimislaenu pikkuse kohta. Seega tuli kostjal enne korteriomandi müüki avaldada nimetatud asjaolu kohta täpne info.
25.5.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-39-13 punktis 14 leidnud, et õiguslikuks puuduseks, mis õigustab ostjat hinda alandama, võib olla nt müügiesemega seonduvate tulevaste oluliste kulude ostjale avaldamata jätmine.
25.6.Kohus loeb e-kirjadega (t.lk 11) tõendatuks, et hageja esitas 03.05.2019 maaklerile päringu majale võetud renoveerimislaenu pikkuse kohta. Kolmas isik (maakler) vastas 05.05.2019 hagejale, et omaniku sõnul lõppeb laen 2023.
25.7.Korteriühistu esimehe e-kirjaga (tlk 12) ja renoveerimislaenu lepingu punktiga 2.5 (t.lk 37) loeb kohus tõendatuks, et xxxx vallas xxxx alevikus xxxx tee xxxx maja laenu tagastamise lõpptähtpäev on 30.08.2028. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja esitas maakleri kaudu hagejale ebaõigeid andmeid.
26.Müüja vastutus asja puuduse eest
26.1.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ja kolmanda isiku vahel oli sõlmitud maaklerileping (t.lk 48-50), kes vahendas kostja korteriomandi müüki.
26.2.Kostja leiab, et tema puuduse (ebaõige info edastamise) eest ei vastuta, kuna müügiga tegeles maaklerina kolmas isik.
26.3.Hageja leiab, et maakler oli korterimüügil kostja esindajaks ostja otsimisel, tehingu ettevalmistamisel ja korteri kohta informatsiooni edastamisel. Maakleri poolt edastatut saab omistada müüjale ning seetõttu esitas hageja nõude kostja vastu.
26.4.VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenevalt on maakler vahendaja, mitte esindaja. Seega vastutab müüdava asja kohta õige info edastamise eest müüjana kostja.
26.5.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-156-11 punktis 19 leidnud, et müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: • puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale; • puudus ei tulenenud ostjast; • ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma; • sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda; • ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav; puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale.
26.6.Pooled ei vaidle selle üle, et müügilepingu sõlmise hetkel hageja teadis maja renoveerimislaenu osamakseid tuleb tasuda kuni 2023. Seega oli puudus olemas riisiko ülemineku ajal ostjale. Vaidlus puudub selles, et puudus ei tulenenud ostjast. Hageja küsis enne lepingu sõlmimist kostjalt infot maja renoveerimislaenu pikkuse kohta, kuid kolmas isik edastas kostja vahendajana talle ebaõiget infot. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma, kuna kostja edastas talle ebaõiget infot. Müügilepingus ei sisalda punkti, millest nähtuks maja renoveerimislaenu pikkus või nimetatud info osas müüja vastutust piiravat kokkulepet. Kohus leiab, et hageja ostjana teatas kostjale müüjana puudusest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai s.o müügilepingu sõlmimisele järgneval kuul.
26.7.Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel võimalik kostja ja kolmanda isiku selgituste (t.lk 80-82) vastuolulise ja kostja enda menetluses esitatud seisukohtade vastuolulisuse tõttu kindlalt tuvastada, kas kostja teadis enne müügilepingu sõlmimist õiget maja renoveerimislaenu pikkust või mitte, kuid kostjal oleks olnud lihtne enne müügilepingut korteriühistult saada infot õige maja renoveerimislaenu pikkuse kohta, küsides korteriühistult ärakirja laenulepingust. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja oli müüjana vähemalt raskelt hooletu.
Kohus leiab, et kuivõrd hageja huviks on võimalikult madalad kommunaalmaksed, siis saab 5 aasta laenumaksete kohta ebaõige info edastamist lugeda müügiesemega seonduvate tulevaste oluliste kulude ostjale avaldamata jätmiseks. Kohus tuvastas otsuse punktis 25, et maakler edastas müüja vahendajana hagejale maja renoveerimislaenu pikkuse kohta ebaõiget infot ja kuna see on müügieseme õiguslikuks puuduseks, siis vastutab kostja müüjana asja puuduse eest.
27.Müüja puuduse kõrvaldamisest
27.1.Vastavalt VÕS § 112 lõikele 5 ei või üks lepingupool hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas
27.2.Kohtu hinnangul saaks maja renoveerimislaenu pikkuse kohta ebaõige info edastamise kui puuduse käesoleval juhul kõrvaldada, vaid 5 aasta renoveerimislaenu maksete ostjale tasumisega.
27.3.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hageja tegi korduvalt kostjale ettepaneku enammakstava maja renoveerimismaksete võrra ostuhinna tagastamiseks, millest kostja keeldus (t.lk 17-17 pöördel). Seega ei ole kostja müügieseme puudust kõrvaldanud.
28.Ostuhinna alandamisest Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi 10.07.2019 ostuhinna avaldamise avalduse (t.lk 14), mille kostja on kätte saanud. Kohtu hinnangul tegi hageja ostuhinna avaldamise avalduse mõistliku aja jooksul s.o 43 päeva peale müügilepingu sõlmimist.
29.Ostuhinna alandamise suurusest
29.1.Kolmas isik leiab, et hageja nõude suurus on tõendamata. Asjaolu, et renoveerimislaenu tagastamise summa on KÜ xxxx poolt hagejale 05.09.2019 esitatud arvel 41,20 eurot, ei tõenda, et vastava kulu suurus on sama ka perioodil 01.01.2024-31.12.2028.
29.2.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-156-11 punktis 23 kohaselt on hinna kehtiva alandamise tagajärjeks lepingu muutmine poolte kohustuste kokkulepitud tasakaalu taastamise eesmärgil.
29.3.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
29.4.Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhteks kohase täitmise väärtusesse lugeda maja 5 aasta renoveerimislaenu osamaksete suurus.
29.5.Kohus loeb xxxx tee xxxx arvega tõendatuks, et käesoleval hetkel on hageja maja renoveerimislaenu osamakse suuruseks 41,20 eurot. Renoveerimislaenu lepingust punktist 2.12. nähtuvalt on graafiku koostamise tingimuseks annuiteetmakse s.t tasumine toimub võrdsete intervallide järgi võrdse suurusega maksetega kindla tähtaja jooksul. Samuti nähtub lepingu punktidest 2.4. ja 2.8., et 06.09.2014 antud laen on kümneaastasel perioodil fikseeritud intressimääraga ja pärast kümneaastast perioodi fikseeritakse intressimäär tasemel, mis koosneb Sihtasutuse poolt esitatud baasintressimäärast ja sellele liidetud marginaalist. Kohus leiab, et kuivõrd osamaksete täpset suurust ei ole viidatud lepingust võimalik tuvastada, aga võib eeldada, et kuivõrd laenulepingu pooled on kokku leppinud, et laen tagastatakse võrdsete osamaksetena, siis on hageja kohustatud 01.01.2024 - 30.08.2028 tasuma 56 kuud x 41,20 eurot = 2307,20 eurot.
Viidatust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt hagejale tuleb välja mõista 2307,20 eurot.
30.Kahju hüvitamisest
30.1.Hageja nõuab lisaks ostuhinna alandamisele kostjalt notaritasu hinna alandamise avalduse koostamisega seoses summas 45,54 eurot.
30.2.Kostja nimetatud nõude osas vastuväiteid ei esitanud.
30.3.Kolmanda isiku hinnangul ei kuulu hagejale hüvitamisele tema tehtud põhjendamatu kulutus notariaalse ostuhinna alandamise avaldamise koostamisega seoses.
30.4.VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist. Kohus leiab, et notaritasu nõude puhul on tegemist lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõudega.
30.5.Riigikohtu lahendist 3-2-1-5-12 tulenevalt peab lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: 1) kostja on lepingut rikkunud; 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest; 3) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik; 4) hagejale on tekkinud või tekib kahju; 5) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga; 6) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 7) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
30.6.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on ebaõigete andmete esitamisega lepingut rikkunud ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest. Kostja keeldus rikkumise kõrvaldamisest. Seoses kostja rikkumise kõrvaldamisest keeldumisega tekkis hagejal kahju notariaalse ostuhinna avalduse eest notari tasu 45,54 euro tasumisega (t.lk 18). Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kostja oleks lepingu sõlmimisel võinud kahju tekkimist ette näha. Kostja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos – juhul kui kostja oleks hagejale teatanud lepingu sõlmimisel õiged andmed või tasunud peale lepingu sõlmimist enamsaadud ostuhinna, puudunuks hagejal põhjus notariaalse hinna alandamise avalduse tegemiseks ning hagejal ei oleks notaritasu maksmisega tekkinud kahju.
30.7.Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hagejale välja mõista kahju 45,54 eurot.
31.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hageja 03.11.2019 osalise hagist loobumise tõttu hagi 93% ulatuses, siis tuleb hageja menetluskulud jätta 93% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda.
31.1.Hageja menetluskulud Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 275 eurot. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on menetluskulu ja tuleb kostjalt hagejale proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga (93%) 255,75 euro ulatuses välja mõista.
31.2.Kostja menetluskulud
Jätta kostja menetluskulud 7% ulatuses hageja kanda, kuid kostjal menetluskulude puudumise tõttu hagejalt välja mõistmata.
31.3.Kolmanda isiku menetluskulud Vastavalt TsMS § 167 lõikele 1 hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt VÕS 18 ptk 4. jaos sätestatule. Seega tuleb 7% kolmanda isiku menetluskuludest jätta hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Et kolmandal isikul oli menetluses lepinguline esindaja, peab hageja proportsionaalselt hagi rahuldamata jäänud osale hüvitama kolmandale isikule tekkinud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tsiviilkohtumenetluses mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb kohtul hinnata nii esindamisele kulunud aja kui ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (Riigikohtu määrus asjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Taotluse kohaselt on kolmanda isiku esindaja osutanud hagejale õigusabi kokku 15 tundi ja 30 minutit, hinnaga 144 eurot tund (sh käibemaks). Hagejal leiab, et kolmanda isiku esindaja 31.10.2019 ja 07.01.2020 seisukohtade koostamiseks kulunud aeg on ebamõistlikult pikk. Samuti on 09.12.2019 toimunud istungi aeg protokollis märgitust lühem. Kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja menetluskulud on osaliselt olnud põhjendamatud ja ülemäärased. Kohus leiab, et hageja ei pea hüvitama kolmanda isiku menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamise ja esitamiseks kulunud aega 30 min, kuna vastuse võinuks esitada tähtajal. Nimetatud taotluse esitamine on olnud tingitud vaid kolmanda isiku enda tegevusest. Kohus peab 31.10.2019 seisukoha koostamiseks mõistlikuks ajaks 2h ja 07.01.2020 seisukoha koostamiseks 1h. Seega vähendab kohus nimetatud toimingute tegemisele kulunud aega 3h ja 45 minuti võrra. Kuivõrd 09.12.2019 toimunud istung kestis 1h 19 min, vähendab kohus kolmanda isiku toimingu tegemiseks arvestatud aega 11 minuti võrra. Ülejäänud menetlustoimingute osas leiab kohus, et kolmanda isiku menetluskulud õigusabile on olnud põhjendatud ja vajalikud. Kokku tuleb kolmanda isiku toimingutele kulunud aega vähendada 4 tunni ja 26 minuti võrra. Seega on kolmandale isikule osutatud põhjendatud ja vajalikku õigusabi kokku 11 tunni ja 4 minuti eest kokku 1593,60 eurot. Arvestades hagi rahuldamata jäänud osa 7%, tuleb hagejal kolmandale isikule hüvitada õigusabikulud summas 111,55 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole käibemaksukohustuslane ja seega tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksuga. Kolmas isik on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.