Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi XX vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 18.06.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
300 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Kädi Sacik-Korn (e-post: XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post: XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 18.06.2019 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:
3.1.Hagi jätta rahuldamata.
3.2.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte 1(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-118623 pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 300 eurot, sest sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX oli pargitud hageja poolt opereeritavatesse parklatesse perioodil 07.10.2015-06.03.2018 10 korda ning nende parkimiste eest määratud leppetrahvid kokku summas 300 eurot on tasumata.
2.Võttes arvesse, et parkimislepingus oli kokku lepitud leppetrahvi tasumise kohustus ning parkimistingimusi rikuti, oli hagejal õigus esitada leppetrahvinõue. Vastuväidet ühelegi leppetrahvinõudele esitatud ei ole. Kostja vastuväide hagile
3.Kostja nõuet ei tunnista. Hagi on esitatud vale kostja vastu. Sõiduki valesti parkimise korral tuleb vastutustest vabanemiseks sõiduki omanikul ja/või vastutaval kasutajal tõendada, et tema ei ole sõidukit juhtinud ning esitada sõidukit juhtinud isiku andmed. Kostja ei ole MERCEDES-BENZ CLS 350, reg nr XXXXXX sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. Tähtsust ei oma, kes oli sõiduki reaalne kasutaja, liiklusseadustiku järgi vastutavad sõiduki eest sõiduki omanik ja vastutav kasutaja, mitte reaalne kasutaja.
4.Kostja kinnitab, et ei ole parkinud sõidukit hageja poolt hallatavates parklates mitte ühelgi nendest kuupäevadest, mil on koostatud leppetrahvid ning kostjale pole teada, kes nendel kuupäevadel sõidukit kasutas. Selle info mäletamine nii mitmete aastate tagusest ajast oleks vähetõenäoline.
5.Vähemalt kolm esimest parkimisega seotud nõuet on aegunud. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt välja hageja kasuks 300 euot, menetluskulud jättis kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 75 eurot.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt kostja ei olnud leppetrahvide väljastamise kuupäevadel sõiduki omanik (kostja 18.02.2019 tõend) ega vastutav kasutaja, kuid see ei tähenda, et ta ei võinud olla sõiduki tegelik kasutaja (parkija). Õige ei ole kostja seisukoht, et olenemata sõiduki tegelikust kasutajast vastutab omanik või vastutav kasutaja. Kostja viidatud LS § 72 lg 1 sätestab: „sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.“ Kohtu hinnangul ei tähenda see, et omanik/vastutav kasutaja vastutab kõigi tegeliku kasutaja rikkumiste eest. Eelnevast tulenevalt võib kostja olla käesolevas asjas kohustatud isikuks vaatamata sellele, et ta ei olnud sõiduki omanik ega vastutav kasutaja.
8.Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. 2(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-118623 Käesolevas asjas on hagi esitatud kostja vastu, kes hageja hinnangul on tõenäoliselt sõiduki tegelik kasutaja. Maanteeameti 21.03.2019 vastusest kohtu päringule nähtub, et leppetrahvide väljastamise ajal oli sõiduki omanik Swedbank Liising AS, vastutav kasutaja OÜ Y ning kasutajateks kostja ja DD. OÜ Y asutaja, osanik ja ainus juhatuse liige on kostja. Kostja on korduvalt käinud sõidukil järgi pärast teisaldamist – 21.09.2014 ja 27.10.2016 (hageja 25.02.2019 seisukoha lisa 1) ning 05.06.2018 (hagi lisa 1). 19.02.2014 käis sõidukil järgi kasutaja lepinguline esindaja Robert Sarv (hageja 25.02.2019 seisukoha lisa 1), kes on kostja esindajaks ka käesolevas menetluses. Kostja väitel ei ole tema leppetrahvide väljastamise aegadel parkinud, kuid see väide on paljasõnaline ja lisaks ei ole kostja ka selgitanud, kes on sõidukiga sõitnud või millistel inimestel oli üldse võimalik sõidukit kasutada.
9.Seoses kostja väitega, et ta ei tea sõitja isikut, märgib kohus järgnevat. Sõidukit on 2014-2018.a vähemalt neli korda teisaldatud ning vähemalt kolm korda on sõiduki ratas lukustatud parkimistingimuste rikkumise tõttu (hageja 25.02.2019 seisukoha lisa 2). Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Y või kostja laseks kolmandatel isikutel (tundmatutel sõidukikasutajatel) järjepidevalt parkimistasu maksmata jätmistega kostjale kulusid tekitada (lisaks leppetrahvinõuetele ka teisaldamiskulud) ning sõidukile rattalukkudega vigastusi tekitada. Veelgi ebausutavam on sellises olukorras see, et kostja ei mäleta, kes sõidukit kasutas ja kulusid põhjustas.
10.Reaalselt sõita saab ainult füüsiline isik, seega ei saanud OÜ Y olla parkijaks, kui aga parkimine toimus tööülesannete käigus võis parkija tegutseda OÜ Y esindajana ja OÜ Y oleks seega lepingupool ja kohustuse kandja. Vaatamata kohtu sellekohasele järelpärimisele, ei ole kostja selgitanud, kas parkimine toimus tööülesannete käigus. Sellekohaseid järeldusi ei saa teha ka leppetrahvidest, kuivõrd neid on koostatud erinevatel aegadel, sh öösel.
11.Eelnevale tuginedes on kohtu arvates usutav, et kostja on sõiduki tegelik kasutaja ja kostjat saab pidada kohustatud isikuks käesolevas asjas, sellele viitavad kostja ja OÜ Y seosed, et kostja on ise sõiduki kasutaja, et kostja või tema esindaja käisid korduvalt sõidukil järgi pärast teisaldamist ning kostja eluliselt ebausutavad väited selle kohta, et ta ei tea kes ja millal autoga sõitis.
12.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kõikide parklate tingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi.
13.Kostja hinnangul on vähemalt kolm esimest leppetrahvi aegunud. Kohus sellega ei nõustu. Esimene hagi aluseks olev leppetrahv pärineb 07.10.2015. Leppetrahvide kohaselt tuleb leppetrahvid tasuda samal päeval, kui leppetrahv koostatud, seega 07.10.2015 leppetrahv muutus sissenõutavaks 08.10.2015. maksekäsu kiirmenetlus esitati 30.08.2018. Kostja apellatsioonkaebus
14.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud teise poole kanda.
15.Maakohus leidis ebaõigesti, et nõude saab esitada kostja vastu, kuna tõendatud ei ole, et kostja ei oleks hageja nimetatud ajal ja kohas parkinud. Asjaolu, et kostja käis sõidukil peale teisaldamist järel on leppetrahvi nõude kontekstis asjassepuutumatu. Kostja ei ole kohustatud tõendama asjaolu, et tema parkimise hetkel sõidukit ei kasutanud. Kuna kostja ei olnud sõiduki parkimise lepingu pool, puudub tal kohustus tasuda leppetrahvi. 3(5)
16.Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja teha uus menetluskulude jaotus.
18.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas kostja on kohustatud tasuma sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX valesti parkimise tõttu leppetrahve.
19.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et -ajavahemikul 07.10.2015 kuni 06.03.2018 esitati sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX valesti parkimise tõttu hageja poolt leppetrahvid kokku summas 300 eurot. -Kostja ei ole nimetatud sõiduki omanik ega vastutav kasutaja. -Sõiduki kasutajateks registreerimistunnistusel olid vaidlusalusel perioodil kostja ja DD.
20.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 p 31 väljendanud seisukohta, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause) ning parkimislepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema leppetrahvide nõudja, on auto juhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto vastutava kasutaja kontrolli all, mistõttu on leppetrahvide nõudjal objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leidis Riigikohus, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik.
21.Eeltoodust tulenevalt eeldatakse, et sõidukit juhib vastutav kasutaja. Käesoleval juhul on vastutav kasutaja juriidiline isik, kuid autot saab juhtida vaid füüsiline isik. Maakohus on õigesti esile toonud, et kuna reaalselt sõita saab ainult füüsiline isik, ei saanud OÜ Y olla parkijaks, kui aga parkimine toimus tööülesannete käigus võis parkija tegutseda OÜ Y esindajana ja OÜ Y oleks seega lepingupool ja kohustuse kandja. Ringkonnakohtu seisukoha järgi kehtib käesoleval juhul eeldus, et leppetrahvide eest vastutab omanik või vastutav kasutaja hoolimata sellest, et tegemist on juriidilise iskuga. Hagejal tulnuks hagi esitada omaniku või vastutava kasutaja vastu, kes oleksid leppetrahvide tasumisest vabanenud, kui nad oleksid tõendanud, kes sõidukit juhtis või, et seda ei juhtitud vastutava kasutaja esindussuhte raames.
22.Hageja esitas 19.03.2019 menetlusdokumendis taotluse kohustada sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omanikku või vastutavat kasutajat teavitama, kes leppetrahvide määramise ajal sõidukit kasutas. Maakohus küsis kostja käest, kes sõidukit juhtis, kuid kostja väitis, et ta ei mäleta. Maakohus leidis, et kuna sõiduki vastutava kasutaja ehk äriühingu osanik ja juhatuse liige on kostja ning kostja on peale sõiduki teisaldamist käinud sõidukil järel, siis oli sõiduki juhiks ja sõiduki ebaõigesti parkijaks kostja. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd kehtib eeldus, et sõidukit kasutas omanik või vastutav kasutaja ja kostja vaidles vastu sellele, et tema juhtis sõidukit valesti parkimise ajal, oli hageja kohustus tõendada, et sõidukit juhtis kostja ning hagi on esitatud õige hageja vastu. Hageja seda ei tõendanud. Seega rahuldas maakohus hagi ebaõigesti. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
4(5)
Tsiviilasi nr: 2-18-118623 Menetluskulude jaotus
23.Kuna lõpptulemusena jääb nii hagi rahuldamata ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, jäävad menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.